1-17-10314/51

1– 17-10314 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.

1. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-17-10314 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kriminaalhooldusametnik Kaari Tamtik Kaitsja Yaroslav Radziwill Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Anna Kuzina erakorraline ettekanne F.S-ile Harju Maakohtu 14.12.
2. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalune F.S (isikukood: XXX; elukoht: xxx; viibib teises kriminaalasjas PPA Põhja prefektuuri arestimajas vahi all) Süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.12.
3. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 30.12.
4. a, lõpp on 13.04.
5. a. Kohtuistungi toimumise aeg, koht 08.11.
6. a, Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
7. KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele F.S-ile Harju Maakohtu 14.12.
8. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 4 (neli ) kuud 2 ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.
9. F.S-i karistuse kandmise algust lugeda alates kohtumääruse jõustumisest.
10. KrMS § 180 alusel mõista F.S-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 75 € (seitsekümmend viis eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse F.S-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu F.S-ile prokurörile, Tallinna Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja arestimajale. Edasikaebamise kord , Ida-Harju prefektuuri Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 14.12.
11. a kohtuotsusega tunnistati F.S süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 68 alusel mõisteti temale karistuseks rahaline karistus summas 1440 €, mis KarS § 66 lg 1, 3 alusel kuulus tasumisele ositi 12 kuu jooksul, mitte vähem kui 120 € kuus. Sama kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel liideti käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahalisele karistusele Harju Maakohtu 05.04.
12. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 10 kuud ja 13 päeva s.o 313 tundi üldkasulikku tööd ning kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 2 alusel mõisteti isikule liitkaristuseks vangistus 10 kuud ja 13 päeva, s.o 313 tundi üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 05.04.
13. a otsusega sätestatud tingimustel ning rahaline karistus summas 1440 €, millest viimane karistus viiakse täide iseseisvalt. Kohtuotsus jõustus 30.12.2017.a. Harju Maakohtu 18.06.
14. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametnik taotlus F.S-i karistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6, § 75 lg 2 p 2 alusel määrati talle lisakohustused – mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid ained. Kohtumäärus jõustus 04.07.
15. a. Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 17.10.
16. a Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta taotleb F.S-i karistuse täitmisele pööramist KarS § 69 alusel. Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune F.S ei ole üldkasuliku töö perioodil järginud planeeritud üldkasuliku töö ajakava, ei teavitanud tööandjat ega ametnikku takistavatest asjaoludest: 02.08.
17. a koostatud ajakavas nr 11 (august - 3 september) planeeritud 42 tundi – sooritatud 23 tundi. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud tunde tegema 10.08.
18. a ja 21.09.
19. a ning hilines tööle 07.09.
20. a ja 14.09.
21. a. Töölt puudumiste korral ei teavitanud kriminaalhooldusalune sellest tööandjat ega ametnikku. Ametnik helistas kriminaalhooldusalusele 21.09.2018, kuid kontakti ei saadud; 2) vahetas elukohta 21.09.
22. a ja ei teavitanud sellest eelnevalt ametnikku. F.S-ile on kriminaalhoolduse kestel koostatud 2 kirjalikku hoiatust: 1) 17.01.
23. a ületas ta Eesti piiri ilma ametniku eelneva loa küsimata ja ei ilmunud registreerimisele 01.02.
24. a; 2) ajakavast nr 7 mitte kinnipidamine - mil ta planeeritud 26 tunnist ei sooritanud mitte ühtegi 1 tundi. Käitumiskontrolli ajal on fikseeritud F.S-il ka 1 väärtegu NPALS 15 järgi, mille eest määrati talle karistuseks rahatrahv. 21.09.
25. a teavitas tööandja esindaja xxx eposti teel, et F.S pakkus talle altkäemaksu, millest ametnik keeldus ja teavitas sellest ka politseid. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna F.S ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtuotsusega ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tal ei olnud 1 aasta probleeme üldkasuliku töö tegemisega, kuid peale elukoha vahetust hakkasid tal üldkasuliku tööga probleemid. Kolimise käigus kaotas ta üldkasuliku töö tegemise ajagraafiku. Ta tarvitas narkootikume 4 korda päevas, mis põhjustas talle probleeme. Altkäemaksu ei ole ta tahtnud pakkuda, vaid pakkus tööandjale konjakit kingituseks, kuna ta paar korda hilines tööle. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil F.S-ile täitmisele pööramist. mõistetud karistuse KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus F.S-ile Harju Maakohtu 14.12.
26. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune F.S ei järginud üldkasuliku töö perioodil planeeritud üldkasuliku töö ajakava ja ei teavitanud tööandjat ega ametnikku takistavatest asjaoludest. 02.08.
27. a koostatud ajakavas nr 11 planeeriti 42 tundi – ta sooritas 23 tundi. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud tunde tegema 10.08.
28. a ja 21.09.
29. a ning hilines tööle 07.09.
30. a ja 14.09.
31. a. Lisaks F.S vahetas elukoht 21.09.
32. a ja ei teavitanud sellest eelnevalt ametnikku. Kriminaalhoolduse kestel on F.S-ile tehtud 2 kirjalikku hoiatust: 1) 17.01.
33. a ületas ta Eesti piiri ilma ametniku eelneva loa küsimata ja ei ilmunud registreerimisele 01.02.
34. a; 2) ajakavast nr 7 mitte kinnipidamine - mil ta planeeritud 26 tunnist ei sooritanud mitte ühtegi 1 tundi. Käitumiskontrolli ajal on fikseeritud F.S-il ka 1 väärtegu NPALS 15 järgi, mille eest määrati talle karistuseks rahatrahv. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna 4 F.S ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtuotsusega ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata. F.S teatas kohtuistungil, et ta on nõus karistuse täitmisele pööramisega ning ta viibib vahi all juba uues kriminaalasjas. Tema seletuse kohaselt pidi ta oma elukohta vahetama, mil kolimise käigus kaotas ta oma üldkasuliku töö tegemise ajagraafiku. Ta tarvitas sel ajal ühe päeva jooksul korduvalt narkootikume, mis tekitas talle probleeme. Kohtu hinnangul on põhjendatud F.S-i karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 14.12.
35. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. F.S kriminaalhooldus algas vähem kui 1 aasta tagasi, s.o 30.12.
36. a ning selle aja jooksul kohus menetleb juba teist erakorralist ettekannet ning lisaks viibib isik juba uues kriminaalasjas alates
37. a oktoobrikuu lõpust vahi all. Kohtuistungil leidis tõendamist, et isik ei teinud ülkasuliku töö tunde nõuetekohaselt ning samuti vahetas oma elukohta kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba taotlemata ning isegi teda sellest informeerimata. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusalune enam motiveeritud kohtu poolt talle määratud kohustusi täitma. Kohus on seisukohal, et F.S-i suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb F.S-ile Harju Maakohtu 14.12.
38. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 4 kuud ja 16 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et F.S-i suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/