2-23-140898/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-140898 Kohtuasi Z.U.W hagi TORUDEABI24.EE OÜ vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.01.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik TORUDEABI24.EE OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Z.U.W (registrikood XXX), lepinguline esindaja H.S Kostja TORUDEABI24.EE OÜ (registrikood 12369199), lepinguline esindaja Andreas Lunden Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast TORUDEABI24.EE OÜ 01.03.2025 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 30.01.2025 otsuse peale 2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud TORUDEABI24.EE OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3.Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada kohtumääruses hageja ja hageja esindaja nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja registrikoodi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-140898 ASJAOLUD JA MENETLUSE H.S Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Z.U.W (hageja) esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TORUDEABI24.EE OÜ-lt (kostja) 1779,36 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 01.11.2023 hagiavalduse, mida täiendas 03.11.2023, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1728 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,71 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot ja viivis sissenõudmiskulu hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.11.2021 töövõtulepingu nr 20211101 (leping). Lepingu alusel kohustus kostja vahetama aadressil XXX asuva hoone mõlemapoolses otsas sadeveerennid täies pikkuses ja seda ümbritsevad tänavakivid kokkulepitud laiuse ulatuses. Lepinguga andis kostja tehtud tööle garantii viieks aastaks.

Hageja märkas 06.06.2023 ehk lepingujärgse garantii kehtivuse ajal, et hoone Õismäe poolses otsas on kivid nihkunud paigast ning veerenn on katki. Hageja teavitas kostjat avastatud puudusest telefoni teel 06.06.2023 ja saatis kirjaliku teate 13.06.2023. Lepingust tuleneva puuduse kõrvaldamise tähtaja jooksul (ega ka hageja antud täiendava tähtaja jooksul) kostja puudust kõrvaldama ei asunud. Hageja teavitas 08.09.2023 kostjat e-kirja teel kavatsusest lasta töö parandada ja nõuda kostjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja lasi töö parandada ettevõttel Ormikivi OÜ, mille eest esitas hageja 13.09.2023 kostjale arve nr 2023096 summas 1728 eurot (1440 + käibemaks 20%), maksetähtajaga 15.09.2023. Kostja arvet tähtajaks ei tasunud.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja ehitustööde ja etteheidetavate puuduste vahel esineb põhjuslik seos, samuti et sadeveerennide vajumised oleksid olnud tingitud ebakvaliteetsest tööst ning et tänavakivide paigast nihkumine on seotud ehitustööde kvaliteediga. Kostja hinnangul on etteheidetavad puudused põhjuslikus seoses liigselt koormatud veoautode sõitmisega üle sademeveerennide ja tänavakivide. Samuti võis selle põhjustada lumekoristustransport. Ei ole teada, kas ja kuidas teostati hooldustöid talvisel perioodil, mil külmad vahelduvad soojaga. Ehitustöödest tingitud sademeveerennide vajumine ja tänavakivide nihkumine oleks leidnud aset juba pärast esimest talve ja kindlasti enne 06.06.2023. Sademeveerennide vajumine kogu ulatuses on pikaajaline protsess. Asjaolu, et kostja palus edastada arve, ei tõenda hagis etteheidetavaga nõustumist. Ehitustööd teostati hageja järelevalve ja kontrolli all ning tööde tegemise ajal ei tehtud kostjale ühtegi etteheidet.

Lepingu p 2.4 ja 2.5 järgi kohustus hageja teostama tööde tegemise ajal kontrolli ning vajadusel kaasama eksperte.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus rahuldas 30.01.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1728 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,71 eurot, viivise põhinõudelt (1728 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 2 2-23-140898 01.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot ja viivise sissenõudmiskulu hüvitiselt (40 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda ja maakohus määras kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 315 eurot, millele lisandub viivis. Maakohus asendas jõustunud kohtuotsuses hageja nime initsiaalidega ning otsustas mitte avalikustada hageja registrikoodi ja aadressi.

Maakohus leidis otsuse põhjendustes kokkuvõtlikult, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ja ilmnenud puudused – veerenni vajumine ja katkiminek, tänavakivide nihkumine – on tingitud kostja teostatud mittenõuetekohasest tööst. Kostja tutvus alaga enne töödega alustamist ja teadis, et hageja kasutab ala laohoone teenindamiseks veoautodega ning ala ületavad veoautod. Veoautodega sõitmine oli antud ala kui laohoone sissesõiduala normaalne kasutamine ja tavapärane kasutusotstarve, mistõttu ei vabanenud kostja vastutusest lepingu p 2.6 alusel. Asjas esitatud tõendid lükkavad ümber kostja väite, et veerennide vajumise ja tänavakivide nihkumise põhjuseks võis olla üksnes väline faktor – liigsuurte koormustega veoautode sõit üle veerennide ja tänavakivide lattu, auto ringi keeramine kohapeal või lumekoristustransport, ebapiisav talihooldus. Veerennide tootja kui oma ala asjatundja on kinnitanud, et veerennide vajumise, katkimineku ja tänavakivide nihkumise põhjustas veerenni mittenõuetekohane paigaldus. Hageja ei ole minetanud õigust nõuda veerenni parandamisega seotud kulude hüvitamist. Asjaolu, et tööde vastuvõtmisel ei olnud hagejal tööde osas pretensioone, ei välista hageja õigust tugineda tööde vastuvõtmise järgselt töödes ilmnenud puudustele. Puudused ilmnesid garantiiperioodil ja hageja teatas puudustest kostjale õigeaegselt. Seega vastutab kostja puuduste kõrvaldamise eest. Kostja ei kõrvaldanud puuduseid lepingu p-st 5.4 tuleneva puuduste kõrvaldamise tähtaja (10 tööpäeva) jooksul ega ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu lasi hageja puudused kõrvaldada kolmandal isikul.

Puuduste kõrvaldamise maksumus oli 1728 eurot, mida kostja ei ole hüvitanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid puuduste kõrvaldamise kulutuste suurusele. Seega on põhjendatud kostjalt lepingu p-de 5.3, 5.4, VÕS § 650 ja § 646 lg 5 alusel välja mõista puuduste kõrvaldamise kulutused, s.o põhivõlgnevus 1728 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 113¹ lg 1 alusel, viivist 16.09.2023 kuni 01.11.2023 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kokku summas 17,71 eurot ning viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude ja sissenõudmiskulude hüvitise tasumise kohustuse täimiseni.

Apellatsioonkaebus 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud otsus tervikuna ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus selgitamiskohustuse täitmata ja jagas tõendamiskoormise valesti. Hagiavalduses esitatud väited on tõendamata. Maakohus ei ole menetluse käigus kindlaks teinud lepingu rikkumise asjaolusid ja ei ole tuvastanud garantiijuhtumi olemasolu ega põhjuslikku seost, et garantiijuhtum saabus kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, kui suure massiga veokite raskusele peab kostja tehtav töö vastu pidama. Vajunud on kogu sissesõit, mitte üksnes kostja ehitatud osa. Hageja on kinnitanud, et töö vastas lepingutingimustele.

Kostja töö pidas vastu 2,5 aastat, kuid parandustööd teinud Ormikivi OÜ töö ainult 1 aasta.

3 2-23-140898 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 1728 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,71 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude ja sissenõudmiskulu hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11;

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile.

Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele 4 2-23-140898 järeldustele. Maakohtu menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et puudused olid garantiiajal tekkinud ja milles need seisnesid. Samuti poolte kirjavahetusest, milles arutleti puuduste kõrvaldamise üle, nähtuvalt oli pooltele selge, millised puudused olid tekkinud (dtl 59, 64–

65). Seetõttu ei nõustu kolleegium kostja väitega nagu poleks tegelikkuses tööl puudusi 06.06.2023 üldse olnud. Muudele kostja vastuväidetele, mida on apellatsioonkaebuses korratud, on maakohus juba otsuses vastanud ja ringkonnakohus ei ole nimetatus rikkumisi tuvastanud.

11.Kostja esitas apellatsioonkaebuses uued väited ja uued tõendid. Maakohus täitis selgitamiskohustust 21.10.2024 kirjaga, andes pooltele võimaluse esitada seisukohad ja tõendid enne eelmenetluse lõppu 18.11.2024. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tuginemine on piiratud, apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, mida maakohtus peeti (vt ka TsMS § 652). TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab, s.o esimesel võimalusel esimeses kohtuastmes. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja ei ole toonud esile, et tal puudus võimalus kõik vastuväited ja tõendid esitada maakohtu menetluses. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esitatud uued väited ja tõendid (TsMS § 652 lg 4).

12.Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

13.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9).

Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid 5 2-23-140898 rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

14.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel.

15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

16.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

18.Hageja on varasemalt avaldanud soovi, et jõustunud lahendis asendataks andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustataks tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Lähtudes eeltoodust ja TsMS § 463 lg-st 2 peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata, et asendada jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus määruses hageja ja hageja esindaja nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja registrikoodi. (allkirjastatud digitaalselt) 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.