lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kahe tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemise üle esimese astme pädevale kohtule ja lõpetab maksekäsu kiirmenetluse, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Eeltoodu alusel Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond
lg 4 alusel kohus menetleb kompromisslepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb poolte allkirjastatud kompromissi tekstis märgitud numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab tekstisiseseid viiteid kompromissi punktidele, poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda. 8.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kulud jaotuse teisiti kokku leppinud: hageja menetluskuludest jäävad maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 141,06 eurot kostja kanda. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning kohus
9. Kompromissi punktis 1 ja 8 on sissenõudmiskuludeks ekslikult nimetatud ka maksekäsu kiirmenetluses (s.o seoses kohtumenetlusega) HOOVI Rental OÜ-le tekkinud menetluskulusid. Kuigi see kompromissi sisu ega kinnitamist ei mõjuta, juhib kohus tähelepanu sellele, et õiguslikult ei käsitata kohtumenetluse kulusid sissenõudmiskuludena. Sissenõudmiskulu hüvitamine on materiaalõiguslik nõue (VÕS § 1131 ja § 1132 alusel esitatav võlaõiguslik nõue), sissenõudmiskulu väljamõistmist saab kohus otsustada üksnes juhul, kui vastav nõue on kohtule esitatud. Tsiviilasja menetluse käigus tekkinud menetluskulude (riigilõiv, esindaja tasu jm
– 144 nimetatud kulud) hüvitamise aluseks on menetlusõiguse normid ning kohus otsustab menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate kulude suuruse ka siis, kui menetlusosalised seda ise ei taotle (vt
10.
lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja jooksul, s.o kahe tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtunik Heli Käpp (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.