Obsah (6)

§ 371§ 3401§ 62§ 372§ 168§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 3. september 2025 Tsiviilasja number 2-25-12101 Tsiviilasi G.M maksejõuetusavaldus Menetlustoiming

) § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.

1. Avaldaja sai kohtu
2. juuli
3. a määruse kätte
4. juulil 2025 kättetoimetamisportaali vahendusel, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg
5. augustil 2025 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg 6). Võlgnik ei ole käesoleva ajani puudusi kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 9 lg-te 1 ja 2, § 11 lg 6, § 14 lg 1 p 1 ja

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 3401 lg 2 alusel.

5. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või

-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

§ 371

lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohtul puuduvad andmed riigilõivu tasumise kohta. 6. FIMS § 9 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse, võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik (FIMS § 9 lg 2). FIMS § 11 lg 6 kohaselt peab võlgnik maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama FIMS § 9 lg 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi. Praegusel juhul ei ole maksejõuetusavaldus esitatud FIMS maksejõuetusavalduse vormil, mis on seaduse järgi kohustuslik. §-s 9 ettenähtud 7.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s

1. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas
2. juuli
3. a määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega ning kohustas võlgnikku esitama nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavaldus. Lisaks kohustas kohus võlgnikku tasuma riigilõivu 10 eurot ning esitama riigilõivu tasumist kinnitavad andmed või maksekorraldus. Võlgnik ei ole puuduseid kõrvaldanud ega riigilõivu tasunud. 8.

§ 3401

lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 29. juuli 2025. a määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest. 9. Võlgnik sai kohtu 29. juuli 2025. a määruse kätte 30. juulil 2025. Lähtudes

§ 62lg-st 1 ja Ts

ÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg

1. juulil 2025, 14 päeva möödus TsÜS § 2 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi
2. augustil
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga, s.o
4. september
5. a, ei ole võlgnik puudusi kõrvaldanud. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu
6. juuli
7. a määrusega määratud tähtajaks (
8. augustiks 2025) puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega tasunud riigilõivu, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 9 lg-te 1 ja 2, § 11 lg 6, § 14 lg 1 p 1 ning

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

10.

§ 372

lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti. 11.

§ 168

lg 1 alusel koosmõjus

§ 477lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3