lg 1 tähenduses ning palub kohtul tervikuna nende põhjendatust kontrollida (dtl 212-213). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
lg 1).
lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja palub menetluskulude nimekirjade kohaselt hagejalt välja mõista esindajakulu 4826,65 eurot, millele lisandub käibemaks 1061,86 eurot. Kostja esindaja on osutanud õigusabi kokku 29 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindajakulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) 11.09.2024 tähtaja pikendamise taotlus, teade kohtule esindamise kohta – 20 minutit; 2) 11.09.2024 hagiga ja lisadega tutvumine
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on seda kinnitanud. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud hüvitada koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et kostjat esindab lepingulise esindajana vandeadvokaat kui kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 2919,99 eurot, millele lisandub käibemaks 642,39 eurot, st kokku 3562,38 eurot. Kõigest eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 3562,38 eurot. Kostja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates 3 kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagimenetluses 30.07.2024 riigilõivu 1400 eurot. Hagejale tuleb
lg 2 p 2 alusel tagastada 1400 eurost pool, s.o 700 eurot Y arveldusarvele nr XXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2025. a määrusega nr 1-2411951. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.