← Eesti

2-25-11206/20

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-11206 Kohtuasi J.N ja H.A hagi O.B vastu elatise nõudes Menetlus

§ 661

lg 4 alusel saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Hagejad esitasid

  1. juulil 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse(parandatud 17.08.2025 ja 19.08.2025) kostja vastu, milles palutakse kostjalt mõista hagejate kasuks välja igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi esitamise päevast kuni laste täiealiseks saamiseni. Viru Maakohtu 19.08.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hagejad esitasid 28.08.2025(parandatud 29.08.2025) Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse. 01.09.2025 esitas kohus kostjale kohtunõude, milles küsis kostja seisukohta hagi tagamise taotluse osas. Kohtunõue toimetati kostjale kätte 22.09.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Kostja esitas 23.09.2025 kohtule kirjaliku vastuse hagile ja hagi tagamise osas. Kohus jättis Viru Maakohtu 25.09.2025 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagejate seaduslik esindaja esitas 26.09.2025 korduva taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis Viru Maakohtu 29.09.2025 määrusega korduva hagi tagamise taotluse rahuldamata. Pooled esitasid
  2. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-25-11206 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 kohaselt kinnitamata.

Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas

§ 168lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.