Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 175§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-142659 Tsiviilasi Era Liisingu Inka

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas
2. novembril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.R-ilt (kostja) 3600,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule
4. veebruaril
6. Hageja palub kostjalt välja mõista
7. detsembril 2020 sõlmitud lepingu alusel võlgnevus 1909,80 eurot, millest laenu põhiosa on 1708,33 eurot ja viivis 201,47 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates
8. veebruarist 2025 kuni põhinõude 1708,33 euro täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale loetud kätte toimetatuks
2. aprillil 2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
3. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Creditstar Estonia AS
2. detsembril 2020 2 lepingu, millega võimaldati kostjale kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale.
3. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
4. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
5. Leping sõlmiti
6. detsembril
7. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 20,52%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 56% on seega väiksem, kui lepingu sõlmimise ja täiendavate laenuosade taotlemise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordsed krediidikulukuse määrad ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
8. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
9. Hageja märkis, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid ei soovinud ärisaladuse ja pangasaladuse kaitse põhimõtte tõttu kõiki vajalikke andmeid esitada. Seetõttu loobus hageja täielikult intressi nõude nõudmiselt kostjalt ja nõuab tagasi ainult laenuks saadud põhisumma jääki. Esialgne võlausaldaja on maksnud kostjale välja kokku 2113 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid 404,67 eurot. Seega on põhivõlg 1708,33 eurot (2113-404,67). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
10. veebruarist 2024, s.o esialgse võlausaldajaga sõlmitud laenulepingu järgsete kõigi osamaksete tagastamise tähtajale järgnevast päevast.
11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
12. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

16.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 17. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulu 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Hagiavalduse järgi kulus hageja lepingulisel esindajal maksekäsukiirmenetluse dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 1,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Kokku on õigusabikulu seega 180 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige 3 õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 530 eurot (350 + 180).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

19.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. aprilli 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 4