lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 61,93 euro täitmiseni.
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 419,33 euro täitmiseni.
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 1978,97 euro täitmiseni.
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
Kostja võlgneb hagejale viivist 6,17 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 88,96 eurot ning tegi tagasimakseid 27,03 eurot. Seega põhivõlgnevus 61,93 eurot, millega on kaetud põhiosamaksed kuni 15.10.2023. Viivise summa on 10,61 eurot ning see kujunes alates 16.10.2023-14.03.2025 põhivõlgnevuselt 61,93 eurot
Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 15.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni
Kostja võlgneb hagejale viivist 41,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 511,55 eurot ning tegi tagasimakseid 92,22 eurot. Seega põhivõlgnevus on 419,33 eurot, millega on kaetud uue maksegraafiku alusel põhiosamaksed kuni 15.11.2023. Perioodil 16.11.2023-14.06.2024 laenusummalt 419,33 on intress seadusejärgses määras kokku 10,72 eurot. Viivise summa on 67,58 eurot ning see kujunes alates 16.11.2023-14.03.2025 põhivõlgnevuselt 419,33 eurot
sätestatud intressimäära kohaselt laenusummalt 1978,97 eurot kogunes intress alates 16.09.2023 kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku 63,84 eurot. Viivise summa on 358,63 eurot ning see kujunes alates 16.09.2023 kuni 14.03.2025 põhivõlgnevuselt 1978,97 eurot
Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 15.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni
Võla sissenõudmiskulu on 35 eurot. Kohtu seisukoht
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 23.06.2023 järelmaksulepingu nr X, mille alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 88,96 eurot; 26.06.2023 järelmaksulepingu nr y, mille alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 511,55 eurot ja 28.08.2023 krediidikontolepingu nr q, mille alusel võimaldas ESTO AS kostjale krediiti 2016,67 eurot. Kostja pidi tasuma krediidiandjale laenude eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad lepingud nr X, y ja q tarbijakrediidilepingu tunnustele
lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad
§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (
lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (
lg 1) ning
§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 7. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva
4 lg 13 järgi pidi 6 kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ESTO AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis ESTO AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul ESTO AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et ESTO AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 8.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja
9. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks
lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena
10. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (
4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed 7 sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja: Järelmaksuleping nr X - põhivõlgnevuse 61,93 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 10,61 eurot. Järelmaksuleping nr X - põhivõlgnevuse 419,33 eurot; - intressi 10,72 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivise 67,58 eurot. Krediidikontoleping nr #45901095250 - põhivõlgnevuse 1978,97 eurot; intressi 63,84 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 358,63 eurot; Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt (61,93+419,33+1978,97) kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Sissenõudmiskulu on 35 eurot (nõudekiri 01.07.2024– 25 eurot; pretensioon 19.12.2024 – 5 eurot; hagihoiatus 09.08,2024 – 5 eurot). Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. 11. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (
lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 12.
4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 13.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 14. Hagiavaldusest nähtub, et järelmaksulepingu nr X alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 88,96 eurot, millest on tagasi makstud 27,03 eurot: järelmaksulepingu nr y alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 511,55 eurot, milles on tagasi makstud 92,22 eurot ja krediidikontolepingu nr #45901095250 alusel võimaldas ESTO AS kostjale 8 krediiti 2016,67 eurot, millest on tagasi makstud 37,70 eurot. Seega on kostja põhivõlg vastavalt 61,93 eurot, 419,33 eurot ja 1978,97 eurot. 15.
sätestatud intressimäära kohaselt kogunes laenusummalt 419,33 eurot intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 10,72 eurot ja laenusummalt 1978,97 eurolt 63,84 eurot. Intressi nõue on
16. Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt 61,93 eurot alates 16.10.2023 kuni 14.03.2025
lg 1 teises lauses sätestatud määras 10,61 eurot; nõudelt 419,33 eurolt alates 16.11.2023 kuni 14.03.2025
lg 1 teises lauses sätestatud määras 67,58 eurot ja nõudelt 1978,97 eurot alates 16.09.2023 kuni 14.03.2025
Viivise nõue on
17. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt
MS § 367 alusel põhjendatud. 18. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud vastavalt
1132 lg 2 p
Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.