Obsah (12)

§ 113§ 94§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 403§ 411§ 416§ 100§ 101§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-133307 Tsiviilasja hind 3758,90 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 61,93 euro täitmiseni.

1. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust y tulenev põhivõlgnevus 419,33 eurot, intress 10,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 67,58 eurot.
2. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 419,33 euro täitmiseni.

1. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust q tulenev põhivõlgnevus 1978,97 eurot, intress 63,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 358,63 eurot.
2. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 1978,97 euro täitmiseni.

1. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks sissenõudmiskulud 35 eurot.
2. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta kõik menetluskulud XX kanda.
5. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu summas 475 eurot (riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
6. Mõista kostjalt XX-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi XX vastu võlgnevuse nõudes.
2. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 23.06.2023 järelmaksulepingu nr X, mille järgi kostja sai järelmaksu 88,96 eurot. 2 Lepingu krediidi kulukuse määraks on 44,86% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad ja muid tasusid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,90% aastas. Viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit pluss 8%, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates 01.04.
5. Krediidiandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 14.06.
6. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale Põhivõlgnevuse suurus on 69,01 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, millest 19,95 on arvestatud põhiosa katteks. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 14.06.2024 kokku 7,68 eurot. Järelmaksulepingu punkti II kohaselt lasub kostjal kohustus tasuda kontohaldustasu ning perioodist 16.09.2023 kuni 14.06.2024 on tasumata haldustasu kokku 2 eurot (0,5x2). Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.03.2025

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja võlgneb hagejale viivist 6,17 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 88,96 eurot ning tegi tagasimakseid 27,03 eurot. Seega põhivõlgnevus 61,93 eurot, millega on kaetud põhiosamaksed kuni 15.10.2023. Viivise summa on 10,61 eurot ning see kujunes alates 16.10.2023-14.03.2025 põhivõlgnevuselt 61,93 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 15.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 26.06.2023 järelmaksulepingu nr y, mille järgi kostja sai järelmaksu 511,55 eurot. 3 Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,31% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad ja muid tasusid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,30% aastas. Viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit pluss 8%, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates 01.04.
4. Krediidiandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 14.06.
5. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale. Põhivõlgnevuse suurus on 464,03 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, mida krediidiandja arvestas põhiosa katteks kokku 47,52 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 14.06.2024 kokku 53,01 eurot. Järelmaksulepingu punkti II kohaselt lasub kostjal kohustus tasuda kontohaldustasu ning perioodist 16.09.2024 kuni 14.06.2024 on tasumata haldustasu kokku 11,60 eurot (2,9x4). Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.03.2025

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja võlgneb hagejale viivist 41,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 511,55 eurot ning tegi tagasimakseid 92,22 eurot. Seega põhivõlgnevus on 419,33 eurot, millega on kaetud uue maksegraafiku alusel põhiosamaksed kuni 15.11.2023. Perioodil 16.11.2023-14.06.2024 laenusummalt 419,33 on intress seadusejärgses määras kokku 10,72 eurot. Viivise summa on 67,58 eurot ning see kujunes alates 16.11.2023-14.03.2025 põhivõlgnevuselt 419,33 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 28.08.2023 krediidikontolepingu nr q, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 2000 eurot. Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole kokku 2016,67 eurot. 4 Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,22% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad ja muid tasusid. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,7% aastas. Viivisemääraks on intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit pluss 8%, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates 01.07.
4. Krediidiandja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 14.06.
5. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale Põhivõlgnevuse suurus on 2000 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, mida arvestas krediidiandja põhiosa katteks summas 16,67 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates ainukese tagasimaksele järgnevast päevast 16.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 13.06.2024 kokku 607,82 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.06.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.03.2025 lepingus sätestatud intressimääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 178,70 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Sissenõudmiskulu on 35 eurot ja kohtutäituri tasu 48,80 eurot. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2016,67 eurot ning tegi tagasimakseid 37,70 eurot, ehk põhivõlgnevuse summa in 1978,97 eurot.

§ 94

sätestatud intressimäära kohaselt laenusummalt 1978,97 eurot kogunes intress alates 16.09.2023 kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku 63,84 eurot. Viivise summa on 358,63 eurot ning see kujunes alates 16.09.2023 kuni 14.03.2025 põhivõlgnevuselt 1978,97 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 15.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Võla sissenõudmiskulu on 35 eurot. Kohtu seisukoht

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses 5 märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.05.2025 ja 26.06.
2. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused 6.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 23.06.2023 järelmaksulepingu nr X, mille alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 88,96 eurot; 26.06.2023 järelmaksulepingu nr y, mille alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 511,55 eurot ja 28.08.2023 krediidikontolepingu nr q, mille alusel võimaldas ESTO AS kostjale krediiti 2016,67 eurot. Kostja pidi tasuma krediidiandjale laenude eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastavad lepingud nr X, y ja q tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 7. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 403

4 lg 13 järgi pidi 6 kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ESTO AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis ESTO AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul ESTO AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et ESTO AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 8.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg-t 6.

9. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

10. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 403

4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed 7 sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja: Järelmaksuleping nr X - põhivõlgnevuse 61,93 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 10,61 eurot. Järelmaksuleping nr X - põhivõlgnevuse 419,33 eurot; - intressi 10,72 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivise 67,58 eurot. Krediidikontoleping nr #45901095250 - põhivõlgnevuse 1978,97 eurot; intressi 63,84 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 358,63 eurot; Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt (61,93+419,33+1978,97) kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Sissenõudmiskulu on 35 eurot (nõudekiri 01.07.2024– 25 eurot; pretensioon 19.12.2024 – 5 eurot; hagihoiatus 09.08,2024 – 5 eurot). Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. 11. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 12.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 13.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 14. Hagiavaldusest nähtub, et järelmaksulepingu nr X alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 88,96 eurot, millest on tagasi makstud 27,03 eurot: järelmaksulepingu nr y alusel andis ESTO AS kostjale järelmaksu kokku 511,55 eurot, milles on tagasi makstud 92,22 eurot ja krediidikontolepingu nr #45901095250 alusel võimaldas ESTO AS kostjale 8 krediiti 2016,67 eurot, millest on tagasi makstud 37,70 eurot. Seega on kostja põhivõlg vastavalt 61,93 eurot, 419,33 eurot ja 1978,97 eurot. 15.

§ 94

sätestatud intressimäära kohaselt kogunes laenusummalt 419,33 eurot intress kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku summas 10,72 eurot ja laenusummalt 1978,97 eurolt 63,84 eurot. Intressi nõue on

§ 397lg 1 kohaselt põhjendatud.

16. Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt 61,93 eurot alates 16.10.2023 kuni 14.03.2025

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras 10,61 eurot; nõudelt 419,33 eurolt alates 16.11.2023 kuni 14.03.2025

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras 67,58 eurot ja nõudelt 1978,97 eurot alates 16.09.2023 kuni 14.03.2025

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras 358,63 eurot.

Viivise nõue on

§ 101lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.

17. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõue on Ts

MS § 367 alusel põhjendatud. 18. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud vastavalt

1132 lg 2 p

2. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu 475 eurot (riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 9