) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit. 4. Maksu- ja Tolliamet keeldus 24.03.2023 otsusega nr 8-8/008401-1 Chemron UÜ-le väljastamast kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (
) § 9 lg 3 nimetatud tõendit ning jättis Chemron UÜ taotluse rahuldamata.
) § 4 lg 3-5 on imperatiivsed õigusnormid. Haldusorganil on kohustus tuvastada, kas taotleja on tõendi taotlemisele vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Haldusorganil ei ole siinkohal õigust lisada tõendi saamisele lisatingimusi, mida tõendi väljastamisel hinnata. Seega ei ole põllumajandustoodete tootmismahu kontrollimine ning selle alusel tõendi väljastamata jätmine kooskõlas kehtiva seadusega. Kaebaja vastab
lg-des 3-5 sätestatud
Kaebaja on vahetult taotlusele eelneva kolme majandusaasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Kaebaja on põllumajandustoodete tootmisest tulenevat teeninud müügitulu
lg 3 kohaldamise eeldus on faktiküsimus ja ei anna vastustajale peale faktiliste eelduste täitmist õigust abstraktsete kaalutluste teostamiseks. Kaebaja hinnangul puudub vastustajal
lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena
Sätte eesmärgi väär tõlgendamine enda kasuks ei loo vastutajale kaalutlusõigust. On ilmne, et kui seadusandja tahe peaks olema olnud
lg 3 rakendamisel selline, nagu seda on kujutanud vastustaja, siis on tegu põhiseadusega vastuolus oleva normiga. Õigusselguse põhimõte nõuab
lg 3 rakendamisel seda, et vastustaja selgitustest peaks tulema välja, vastavalt
-i eesmärkidele, millal saab lugeda faktiliselt põllumajandustootja
Sellist selgust ei tule vastustaja selgitustest, seadusest ega seaduseelnõu seletuskirjast. Vastustaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et kaebaja müügitulu on tulnud tema omatoodetud toodete müügist. Vastustaja keelduvad otsused on tingitud pelgalt hinnangust kaebaja tootmismahtudele. Kaebaja möönab, et halduspraktikad võivadki ajas muutuda ja see ei pruugi tuua endaga kaasa õiguspärase ootuse või võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisi. Küll aga, käesoleval juhul vastustaja poolt viljeletav halduspraktika muutus, eeldab seadusandlikku muutust. Kaebaja leiab, et vastustaja otsused ei ole proportsionaalsed ja vastustaja on jätnud alusetult hindamata kaebaja isikuga seonduvaid olulisi asjaolusid või hinnanud neid ebaõigesti. 19.1. Kaebaja palub enda kaebust muuta selliselt, et kohus mitte ei tühistaks vastustaja 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1, vaid tuvastaks nii 05.01.2024 otsuse nr 8-8/000006-1 kui ka 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1 otsuse õigusvastasuse või, kui kohus ei pea mingil põhjusel võimalikuks kaebuse muutmist 05.01.2024 otsuse raames, siis alternatiivselt tuvastaks haldusakti nr 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1 õigusvastasuse. Kohtumenetluse kestvusest tingituna on kaebaja esitanud vastustajale
lg-s 3 nimetatud tõendi saamiseks
Tõendi taotlemise aluseks olevad asjaolud, seoses kaebaja majandustegevusega, on sisuliselt identsed kõikidele varasematele taotlustele (nii neile, mis rahuldati, kui need mida on kohtumenetluse raames vaidlustatud). Vastustaja jättis enda 05.01.2024 otsuses nr 8-8/000006-1 rahuldamata ka kaebaja 01.01.2024 taotluse. Kaebaja selgitab, et tuvastamisnõude sisuline lahendamine teenib preventiivseid eesmärke. Läbi tuvastamisnõude on võimalik luua õigusselgus
lg 3 ja
Kaebaja on vastustaja õigusvastase tegevuse ajendil olnud sunnitud pöörduma enda õiguste kaitseks kohtusse ja kandma sellega seonduvalt kulusid. Kaebajal on õigustatud ootus nende kulude hüvitamisele. Kaebaja taotleb 2182,82 euro suuruse menetluskulu hüvitamist. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT 20. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maksuhaldur oli varasemalt sisuliselt samade tõendite alusel teinud otsuse jätta kaebajale väljastamata
lg-s 3 nimetatud tõend, millele kaebaja on esitanud vaide ja mille maksuhaldur on jätnud vaidemenetluses rahuldamata.
lg 3 sätestab, et lepinguriigi juriidilisel isikul on õigus omandada põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb maksuhalduril igakordselt hinnata, kas taotleja tegeleb põllumajandustoodetega või mitte. Seega on maksuhalduril kohustus hinnata taotleja tegevust iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, mille vältimatuks eelduseks on taotleja tegevuse sisuline hindamine.
lg 1 sätestab, et kinnisasja omandamise kitsendused tulenevad avalikust huvist, mis
tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Isikult, kes formaalselt vastab
lg 3 tingimustele ei saa automaatselt eeldada võimet eelnimetatud otstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamise võimekust. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebajaga selles osas, et MTA-l on
lg-s 3 nimetatud tõendi väljastamisel kaalutlusõigus üksnes põlumajandusliku tootmise fakti tuvastamisel ning tähelepanuta tuleks jätta tootmismahtude kvantitatiivsed kriteeriumid. Selline käsitlus ei ole vastustaja hinnangul kooskõlas seaduse eesmärgiga. 21. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Kuna varasem tõendite väljastamine on toimunud liialt formaalselt arvestamata
-s sätestatud nõudeid täielikult, on MTA asunud senist praktikat muutma. Tõendite väljastamise põhimõtted on viidud kooskõlla seaduse eesmärgiga, mida on kirjeldatud
eelnõu seletuskirjas. MTA lähtus 24.03.2023 otsuse nr 8-8/008401-1 väljastamisel kaebaja enda poolt esitatud andmetest, sh majandusaasta aruannetes deklareeritud näitajatest ehk andmetest, mille alusel on võimalik hinnata kaebaja tegevust põllumajandustoodete tootmisel. Otsuses on selgitatud, et tõendite kohaselt on taotleja kolme viimase majandusaasta jooksul saanud müügitulu kokku summas 109 eurot, mis on marginaalselt väike võrreldes äriühingu kogu käibega samal perioodil. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud muudele põllumajandustoodete tootmisega seonduvatele tõenditele, näiteks kulutused tööjõule, registreeringud TÖR-s, eritehnika omamine, hooldus, rent vm. 22. Täiendavas 05.04.2024 seisukohas vaidleb vastustaja vastu Chemron UÜ 15.03.2024 taotlusele, kus kaebaja taotleb kaebuse muutmist ja selle taotluse rahuldamist. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul pole eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Kaebaja väited tühistamiskaebuse muutmiseks tuvastamiskaebuseks ei ole piisavad. Kaebajale on tagatud menetluskulude hüvitamine ka tühistamisnõudes. Samuti on võimalik luua õigusselgust
lg 3 ja
KOHTU PÕHJENDUSED
) § 4 lõigetele 3-5 ja § 9 lõikele 3. 25. Vastavalt
lõikele 3 on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalatoodete ja puuvilla tootmisega. Sama paragrahvi neljanda ja viienda lõike kohaselt on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada metsamaad 10 hektarit või rohkem sisaldav kinnisasi, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses või põllumajandustoodete tootmisega ning omandada kinnisasi, mis sisaldab põllumajandusmaad vähem kui kümme hektarit ja metsamaad vähem kui kümme hektarit, kuid põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega.
lg 3 sätestab, et isik, kes on sama seaduse § 4 lõigetes 3-5 või § 5 lõikes 1 või lõigetes 3-5 sätestatud nõuete kohaselt tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega, esitab notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile või kinnisasja asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele selle kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi. 26. Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktist Maksu- ja Tolliamet kaebajale antud juhul
lõikes 3 nimetatud tõendit ei väljastanud, sest kolme majandusaasta peale kokku oli deklareeritud müügitulu (ainult) summas 109 eurot. Seejuures märkis vastustaja, et Maksu- ja Tolliamet ei kontrolli üksnes seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab sisuliselt kas juriidiline isik ka tegelikkuses tegeleb põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega mahus, mida saab objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks. Vastustaja asus seisukohale, et sedavõrd väikeses mahus (109 eurot) põllukultuuride müümist ei saa pidada põlumajandustoodete tootmiseks
eesmärki silmas pidades kuna minimaalne tegevus ei tõenda ega taga valdkonnapõhist pädevust. Eelnevalt välja toodud vastustaja põhjenduste ning kokkuvõtva seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda. 27. Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt sellega nagu ei olnuks haldusorganil õigust esitada tõendi saamiseks nõndanimetatud lisatingimusi ega hinnata tootmismahtu, siis ei ole need põhjendatud. Lähtuvalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse esimese paragrahvi esimesest lõikest sätestatakse eelnimetatud seadusega avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused, kusjuures avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Maksu- ja Tolliameti 24.03.2023 otsuses nr 8-8/008401-1 on samuti piirangute eesmärki selgitatud, märkides, et enam kui kümne hektari suurune põllu- ja/või metsamaa ei tohiks sattuda juriidiliste isikute kätte, kellel ei ole pädevust seda maad sihtotstarbepäraselt ja jätkusuutlikult kasutada ja et seetõttu on seadusandja kehtestanud nõude, mille kohaselt peaks Eestis asutatud juriidilisel isikul olema vähemalt kolme-aastane valdkonnapõhine kogemus (
lõiked 3-5) või siis tuleb konkreetse kinnisasja omandamiseks taotleda luba kohalikult omavalitsuselt. Kaebaja ei ole pidanud põhjendatuks, et põllumajandustoodete tootmise kogemust hinnati läbi tootmismahu, kusjuures kaebaja hinnangul peaks vastustajal üldse puuduma
lg-s 3 nimetatud loa väljastamise eeldusena
Mis puutub vastustaja kaalutlusõiguse olemasolusse, siis
lg 3 siiski eeldab küsimuse (sisulist) kaalumist, sest vastasel korral peaks Maksu- ja Tolliamet praktiliselt kõigile vastava tõendi väljastama kui kolme aastase kestusega tootmist või majandamist väidetakse. 5 28. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vaidlustatud haldusakti puhul on haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Vastustaja võis küsimust kaaluda ning kaebaja näidatud tootmismahu hindamisel põllumajandustoodete tootmise tähenduses vastavalt
Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.