KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-700

) § 9 lg-s 3 nimetatud tõendit selle kohta, et ta on kolm viimast aastat tegelenud Eestis põllumajandustoodete tootmisega. Tõend võimaldaks taotlejal omandada kinnisasja, mis sisaldab põllu- ja/või metsamaad rohkem kui 10 ha. 2. MTA keeldus 24.03.2023 otsusega nr 8-8/008401 väljastamast

§ 9lg-s 3 nimetatud tõendit.

Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et taotleja tegeles köögivilja- (sh kõrvitsaliste), juurvilja- ja mugulviljakasvatus, k.a seenekasvatusega. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes on taotleja deklareerinud müügitulu perioodil 01.05.2020– 30.04.2021 36 eurot ja perioodil 01.05.2021–30.04.2022 34 eurot. Chemron UÜ esitas oma tegevuse tõendamiseks 12.08.2022 sularahaarve nr 120822 kolme seenepaki müügi kohta kokku summas 39 eurot ning andmed selle kohta, et on 04.04.2022 tellinud Alkeemialabor OÜ e-poest kolm klaasampulli vedelkultuuri 96,48 euro väärtuses. MTA väljastab tõendi üksnes juhul, kui on veendunud, et Eestis registreeritud äriühing tegeleb

§ 4

lg-tes 3‒5 sätestatud nõuete kohaselt Eestis põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Tõendite kohaselt on taotleja kolme viimase majandusaasta jooksul saanud müügitulu kokku 109 eurot. Sedavõrd väikeses mahus põllukultuuride müümist ei saa pidada põllumajandustoodete tootmiseks

-i eesmärki silmas pidades. Minimaalne tegevus ei tõenda taotleja tegelikku tegutsemist põllumajandustoodete tootmisega ega taga taotleja valdkonnapõhist pädevust. 3. Chemron UÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.03.2023 otsuse tühistamiseks.

§ 4lg 3‒5 on imperatiivsed õigusnormid.

Haldusorganil on kohustus tuvastada, kas taotleja on tõendi taotlemisele vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmisega või metsa majandamisega. Haldusorganil ei ole siinkohal õigust lisada tõendi saamisele lisatingimusi. Seega ei ole põllumajandustoodete tootmismahu kontrollimine ning selle alusel tõendi väljastamata jätmine kooskõlas kehtiva seadusega. Kaebaja on vahetult taotlusele eelneva kolme majandusaasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Kaebaja esitas 15.03.2024 taotluse kaebuse muutmiseks.

§ 9lg-s 3 nimetatud tõendit tuleb taotleda igal majandusaastal eraldi.

Kaebaja esitas seoses

1. a majandusaastaga 01.01.2024 uue taotluse, mille MTA jättis 05.01.2024 otsusega nr 8-8/00006-1 rahuldamata. MTA 24.03.2023 otsuse tühistamisega ei ole kaebajal soovitud eesmärki enam võimalik saavutada. Seega palus kaebaja muuta kaebust selliselt, et kohus mitte ei tühistaks vastustaja 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1 vaid tuvastaks nii 05.01.2024 otsuse nr 8-8/000006-1 kui ka 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1 otsuse õigusvastasuse või, kui kohus ei pea mingil põhjusel võimalikuks kaebuse muutmist 05.01.2024 otsuse raames, siis alternatiivselt tuvastaks haldusakti nr 24.03.2023 haldusakti nr 8-8/008401-1 õigusvastasuse.
2. MTA palus jätta kaebus rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes vaidlustatud haldusakti põhjendustega. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et haldusorganil ei olnud õigust esitada tõendi saamiseks lisatingimusi ega hinnata tootmismahtu. Lähtuvalt

§ 1lg-st 1 sätestatakse 2

§ 4

lg-d 3‒5) või siis tuleb konkreetse kinnisasja omandamiseks taotleda luba kohalikult omavalitsuselt.

§ 9

lg 3 siiski eeldab küsimuse (sisulist) kaalumist, sest vastasel korral peaks MTA praktiliselt kõigile, kes väidavad kolmeaastase kestusega tootmist või majandamist, vastava tõendi väljastama. Kaebaja taotles 15.03.2024 menetlusdokumendis kaebuse muutmist ja tühistamisnõude asemel haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude peale ülemineku võimaldamist. Täiendavalt on nimetatud ka 05.01.2024 haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, mille vaidlustamise tähtaeg võis olla 15.03.2024 seisuga möödas. Vastavalt HKMS § 49 lg-le 1 on võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul ei ole kaebuse muutmine 05.01.2024 haldusakti puudutavas lubatav, sest kaebus on võetud menetlusse ja nõue fikseeritud 21.06.2023 määrusega. Taolises situatsioonis ning peale haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist ei saa menetletavas asjas enam täiesti uusi haldusakte vaidlustada. Mis puutub menetluses olevalt tühistamisnõudelt haldusakti õigusvastasuse nõude peale üleminekut, siis ei ole see kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas. Tühistamisnõue on esitatud ja kaebuse rahuldamise korral ei ole vahet, kas haldusakt tühistatakse selle õigusvastasuse tõttu või tuvastatakse lihtsalt õigusvastasus. Samas ei ole sellel sisulist tähendust, kui kaebus jääb rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Chemron UÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 07.05.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega võtta vastu kaebaja 15.03.2024 kaebuse muutmisele suunatud taotlus ning rahuldada kaebus. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

§ 4

lg 3 sätestab jätkuvuse eelduse kriteeriumi, mille kohaselt peab tootmine olema kestnud vähemalt kolm aastat enne loataotluse esitamist. Normi mõte ei ole anda vastustajale kaalutlusõigust.

§ 9

lg-st 3 tulenev luba väljastatakse abstraktselt, luba konkreetse kinnistuga sidumata. Seega pole võimalik abstraktselt hinnata ka kaebaja suutlikkust ükskõik millise kinnistu majandamiseks mistahes põllukultuuride või põllumajandusliku tootmise kontekstis ja teostada selle osas kaalutlusõigust. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kaebaja 15.03.2024 taotlused. Õige pole seisukoht, et MTA 05.01.2024 haldusakti vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kuna kaebaja on esitanud tuvastamisnõude ning HKMS § 46 lg 5 näeb selleks ette kolmeaastase tähtaja. Kaebuse muutmise aeg ei ole seotud asja määramisega kirjalikku menetlusse, kaebust saab muuta ka hiljem. MTA 24.03.2023 otsuse vaidlustamisel tuvastamisnõudele üleminek oli tingitud asjaolust, et haldusakt oli muutunud kalendriaasta möödumise ja sama olukorda reguleeriva uue haldusakti tegemise läbi kehtetuks. Seega sai kaebuse eesmärgiks olla vaid etteulatuva õigusselguse loomine ja menetluskulude väljamõistmine. 3

§ 9lg-s 3 nimetatud tõendi saamiseks.

1. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes haldusakti põhjenduste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigetele järeldustele ning ringkonnakohus ei hakka vastavaid põhjendusi kordama (HKMS § 201 lg 4).

§ 9

lg 3 tõlgendamise osas on ringkonnakohus kujundanud oma seisukoha 31.01.2024 otsuses haldusasjas nr 3-23-

1. Otsus jõustus 14.05.
2. Praeguses vaidluses puuduvad asjaolud, mis tingiksid varasemast erineva tõlgenduse andmist.
3. Eelviidatud kohtuasjas on ringkonnakohus leidnud kokkuvõtlikult järgmist: MTA ei ole eksinud

§ 4

lg-s 3 toodud piirangute tõlgendamisel, sh määratlemata õigusmõiste „põllumajanduslik tootmine“ sisustamisel.

-i mõttega on kooskõlas tõlgendus, et tõend väljastatakse juriidilisele isikule, kes on tehingu tegemise aastale eelneval kolmel aastal omandanud sisulise kogemuse põllumajandustoodete tootmisel. Tõendi väljastamisel tuleb teha hindamisotsus selle kohta, kuidas sisustada määratlemata õigusmõistet „põllumajandustoodete tootmine“ ja selle valguses hinnata asjaolusid. Maa omandamisel on

-i eesmärk täidetud tingimusel, et maad hakatakse jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellise garantii annab eeskätt põllumajandustoodete tootmise kogemus. Seega võib järeldada, et põllumajandustoodete tootmine eeldab teatavat mastaapi, järjepidevust, oskusi ja vahendeid, et oleks võimalik veenduda, et maad kasutatakse jätkusuutlikult. Põllumajandustoodete tootmise mõistet tuleb sisustada muu hulgas kooskõlas 108 SE seletuskirjas selgitatud seaduse eesmärkidega.

§ 1

lg 1 sätestab, et see seadus sätestab avalikust huvist tulenevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja ning riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvad kinnisasja omandamise kitsendused; kusjuures avalik huvi selle seaduse tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine. Kinnisasja omandamise kitsendused on seega ette nähtud selleks, et vältida maa sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi maad vastavalt sihtotstarbele majandada, ja maa sihtotstarbe muutmist.

-is ette nähtud piirangute eesmärk on aidata kaasa maapiirkonnas elujõulise põllumajandusega tegelevate ettevõtjate loomisele, säilitamisele ja tugevdamisele. Põllumajandusmaa omandamisel saab

-i eesmärke täita eeskätt tingimusel, et maad hakatakse kohe jätkusuutlikult ja oskuslikult kasutama. Sellest tulenevalt tuleb

§ 4

lg-s 3 ettenähtud piirangut mõista nii, et Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete (välja arvatud kalatoodete ja puuvilla) tootmisega tegelemine peab olema toimunud kolme aasta jooksul mahus, mis võimaldab järeldada, et juriidiline isik, kes põllumajandusmaa omandab, oskab seda maad jätkusuutlikult kasutada. Säärast asjaolu hindab

§ 9lg 3 kohaselt MTA.

Tegemist ei ole põhiseadusega (PS) vastuolus oleva tõlgendusega. PS § 12 lg-s 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Praegusel juhul kohalduvad eespool toodud tingimused kõigile juriidilistele isikutele, s.o neile, kes ostavad maad ärilistel eesmärkidel.

§ 4lg 3 ei ole vastuolus ka õigusselguse põhimõttega (PS § 13 lg 2). 4

§ 4lg 3 mõttes.

Kaebaja senisest kogemusest ei ole mõistlikult võimalik järeldada, et kaebajal oleksid olemas oskused hoida enam kui kümne hektari suurust põllumajandusmaad sihtotstarbelises ja jätkusuutlikus kasutuses. Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada teistele isikutele. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.

1. Kaebaja 15.03.2024 kaebuse muutmise taotlus ei olnud põhjendatud. Esmalt ei olnud kaebaja õiguste kaitseks vajalik minna MTA 24.03.2023 otsuse osas tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele.
2. a majandusaasta lõppemisega ei muutunud eelnimetatud otsus kehtetuks, vaid kaotas oma regulatiivsuse. Halduskohus saab ka selliselt haldusakte tagasiulatuvalt tühistada. Tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminek on vajalik HKMS § 152 lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 reguleeritud juhul, millega ei ole praegu tegemist. Halduskohus märkis õigesti, et MTA 05.01.2024 otsuse tühistamiseks oli kaebaja 15.03.2024 taotlus esitatud liiga hilja. Kaebaja on rõhutanud, et ta sooviski üksnes tuvastamisnõude esitamist, kuid on jätnud tähelepanuta, et HKMS § 45 lg 2 piirab tuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja oleks pidanud 05.01.2024 otsuse osas esitama tühistamisnõude, sest see on kaebaja õiguste kaitsel tõhusam kui tuvastamisnõue. Tuvastamisnõuet ei muuda tõhusamaks asjaolu, et tühistamisnõude esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses ekslikult, et MTA 05.01.2024 otsuse osas tuvastamisnõude rahuldamisel oleks kaebaja saanud
3. a majandusaasta kohta esitada MTA-le uue taotluse. Tuvastamisnõude rahuldamine ei mõjuta vaidlustatud haldusakti kehtivust. Seega oleks jäänud MTA 05.01.2024 keelduv otsus kehtima ning halduskohtu otsus poleks kohustanud MTA-d seda muutma. Järelikult ei olnud esitatud tuvastamiskaebus lubatav.
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 5