← Eesti

2-23-5461/22

Obsah (8)§ 94§ 635§ 641§ 638§ 642§ 115§ 648§ 116

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-5461 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2025. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Kohtla-Järve Elekter hagi

§ 94, 113.

Hageja leiab, et 31.05.

  1. a arve on muutunud sissenõutavaks alates 01.07.
  2. a, kui kostjal oli mõistlikult võimalik tutvuda arve ja esitatud aktiga. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 01.07.
  3. a - 10.04.
  4. a on 423.24 eurot (viivise raport). Jooksva viivise taotleb hageja välja mõista põhinõude summalt alates 11.04.
  5. a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 2 KOSTJA VASTUS
  6. Kirjalikus vastuse hagile kostja hagi ei tunnistanud.
  7. Vastuse kohaselt hagiavalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Hageja väidab oma hagiavalduses, et tööde täitmist nõuetekohasel viisil kinnitavad 25.05.
  8. a ja 15.06.
  9. a xxx OÜ auditiaktid. Seega tuleb lugeda, et hageja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ning kostja õigustamatult keeldub tööde eest tasumisest. Kostja on seisukohal, et eelpooltoodud hageja väide ei pea paika.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 641lg 1 ja 2 kohaselt: töö peab vastama lepingutingimustele.

Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 641

lg 4 kohaselt tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Hageja poolt lepingutingimustele mittevastava töö kohta esitasid kostja juhatuse liikmed 27.04.2020. a akti, milles on ära toodud puudused. Hageja neid puudusi ei kõrvaldanud. Kostja ei ole hageja poolt puudulikult tehtud tööd vastu võtnud.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638

teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Seega peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Käesoleval hetkel on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-20-19207, kus hagejaks on käesolevas menetluses olev kostja. Hetkel on asi läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohtus. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja viide xxx OÜ auditiaktidele ( 25.05.
  3. a akt, ja 15.06.
  4. a akt) on kohatu, sest Viru Maakohus rahuldas oma
  5. mai
  6. a otsusega tsiviilasjas 2-20-19207 Kohtla-Järve linn, Xxx tn 3 korteriühistu hagi OÜ Kohtla-Järve Elekter vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Nimetatud kohtuotsuses on maakohus välja toonud asjaolu, et kohus ei pea usaldusväärseks kostja poolt esitatud xxx OÜ 25.05.
  7. a akti. Nimetatud akt on vastuolus sama isiku poolt 15.06.
  8. a koostatud auditi tulemustega. Auditi koostaja H K poolt antud 05.05.
  9. a toimunud kohtuistungil tunnistajana antud selgitused mõlema auditi vastuoludega kohta jäid ebaselgeks. H K on kahes eri kuupäeval koostatud auditis andnud sisult samale loetelule erinevad hinnangud. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on lepingut olulisel määral rikkunud ning tööd ei vasta lepingutingimustele on hageja nõue kostja vastu alusetu. Kostja on seisukohal, et õiglase kohtuotsuse tegemiseks on vajalik esmalt ära oodata lahend tsiviilasjas nr 2-20-19207, et vältida olukorda, kus kohus kohustab kostjat tasuma tööde eest, mida tegelikult teostatud ei ole või on teostatud oluliste puudustega ning kus kostja on nõudnud lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 2 208 eurot. Kostja taotles menetluse peatamist. MENETLUSE KÄIK 3
  10. Maakohtu 19.05.
  11. a kohtumäärusega peatati käesoleva tsiviilasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-20-
  13. Maakohtu 05.09.
  14. a kohtumäärusega uuendati käesoleva tsiviilasja menetlus.
  15. Kohus korraldus istungi 20.03.
  16. a.
  17. 08.04.
  18. a esitas kostja kohtukõne kirjalikud teesid. Hageja esitas kohtukõne kirjalikud teesid 09.04.
  19. a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  20. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  21. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 05.04.
  22. a töövõtulepingu, mille kohaselt tellija (kostja) ülesandel kohustus töövõtja (hageja) tegema alljärgnevad tööd:

(1)maja valgustuse renoveerimine;
(2)trepikodade valgustite ja õuevalgustite vahetus;
(3)keldrite elektriseadmete renoveerimine;
(4)uue toite- ja üldkaabli magistraalvõrgu paigaldus;
(5)korrustekilpide elektriseadmete renoveerimine;
(6)põhi- ja ühiselektrikilbi kokkupanek ja paigaldus;
(7)elektrotehnilised kontrollmõõtmised:
(8)teostusjoonise koostamine;
(9)audit. Pooled leppisid kokku, et lepingu üldmaksumus ei ületa 2 750 eurot, koos käibemaksuga 3 300,00 eurot. Ettemaks materjalidele – 1 209,74 eurot + käibemaks = 1 451,69 eurot (xxx hinnapakkumine). Täielik arvutus vastavalt „Teostatud tööde ja paigaldatud seadmete aktile“. Töövõtja kohustus vastavalt lepingule tööd lõpetama kvaliteetselt ja tähtajaks, kasutama kõiki oma parimaid professionaalseid oskusi, samuti EEI nõuetele vastavaid kasutusele lubatud ja tellijaga kooskõlastatud materjale ja seadmeid. Hageja koostas 31.05.
  1. a arve nr 20-20 summas 1 848,31 eurot, s.h käibemaks (ilma käibemaksuta 1 540,26 eurot) teostatud tööde eest. Sama kuupäevaga oli koostatud akt tööde teostamise kohta. 12.06.
  2. a hageja edastas arve ja akti kostjale e-posti teel. Kostja keeldus arve tasumisest ja akti allkirjastamisest.
  3. Hageja väidab, et tööde täitmist nõuetekohasel viisil kinnitavad 25.05.
  4. a ja 15.06.
  5. a xxx OÜ auditiaktid ning sellest tulenevalt tuleb lugeda, et hageja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ning kostja õigustamatult keeldub tööde eest tasumisest. Tsiviilasjas 2-20-19207 ei pidanud maakohus hageja poolt viidatud 25.05.
  6. a koostatud akti usaldusväärseks. Kohtu hinnangul oli nimetatud akt vastuolus sama isiku poolt 15.06.
  7. a koostatud auditi tulemustega. Kohus leidis, et H K on kahes eri kuupäeval koostatud auditis andnud sisult samale loetelule erinevad hinnangud. Lisaks H K andis tsiviilasjas 2-20-19207 toimunud kohtuistungil tunnistusi, mille kohaselt hageja (viidatud tsiviilasjas kostja) poolt kasutatud materjalid, mida kasutati elamu üldelektri paigaldise renoveerimiseks ja rikete likvideerimiseks, ei vasta tänapäeva nõuetele. Kohtuotsus tsiviilasjas 2-20-19207 jõustus 16.10.
  8. a (Riigikohus ei võtnud OÜ Kohtla-Järve Elekter kassatsioonkaebust menetlusse). 12.

§ 641

lg 1 ja 2 kohaselt: töö peab vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. 4

§ 641

lg 4 kohaselt tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. 13. Maakohus on 20.05.2022. a kohtuotsuses tsiviilasjas 2-20-19207 sedastanud: “xxx OÜ 14. mai 2021. a aktist nr 14052021 tuleneb järgmine: 1) Valgusti ühendus on tehtud selleks mitte ettenähtud kohas ja juhtmed ei ole termotorudes (Lisa 1 Pilt_1). 2) Harukarbid on mitmekordselt lahti tehtud. Kaablites kasutatavate soonte värvid ei vasta standardile EVS-HD 60364-5-51 (Lisa 1 Pilt_2.0, Pilt_2.1, Pilt 2.2). 3) Korruste vahel on а) vahelaepaneelid puuritud läbi – see on keelatud,

  1. b)korruste vahelae vahel puuduvad metallhülsid (Lisa 1 Pilt_3). 4) PJK ja LK (liitumiskeskus) vahel on magistraalkaabel on maanduseta. 5) Elektrikilpides PJK – JK1-4 puudub markeering (EVS-EN 50110-1 p 4.7). Kilbid ja boksid tuleb puhastada tolmust ja prahist (EEI 3-8 p 801.3, EVS-EN 61439-3) (Lisa 1 Pilt_5.1, Pilt_5.2). 6) Paigaldustööde käigus on kasutatud kaablit, mis ei vasta kaasaegse nõuetele (HF), (Lisa 1 Pilt_6.1, Pilt_6.2). 7) Kaablite läbikäigud ei ole töödeldud tuletõkkeainega (Lisa 1 Pilt_7). 8) Korruste elektrikilpides tuleb
  2. a)tähistada faasi- ja PEN-juhid nõuetekohaselt (EVS-HD 60364-5-51 p 514.3), jaotuskilbi elektriohutuse tähis ehk „OT“ sümbol puudub (EVS-EN 50110-1 p 4.7),
  3. b)elektriskeemid puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7), korrusekilpidel puuduvad nimetused (EVS EN 50110-1 p 4.7), kaitselülitite tähistused puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7),
  4. c)puudub elektrikilpide markeering,
  5. d)toitekaablite sisse lülitamine ei vasta standartidele,
  6. e)puuduvad toestusjoonised,
  7. f)elektrikilpides on katteta ühenduskarp paigaldada kate (EVS-HD 60364-4-41 p 412.2). Kokkuvõtvalt leiti aktis, et teostatud töödes on palju puudusi mis vajavad ümber tegemist, kuna tehtud tööd ei vasta nõuetele, mh materjali kasutamise osas. Kõige ohtlikemaks puudusteks, mis tööde käigus on tehtud on alljärgnev:
  8. a)maandusjuhtmeid on kasutatud faasijuhina või vastupidi
  9. b)maja peakaitse on 100A, kuid peatoiteliiniks kilbist LK (liitumiskilp) kilbini PJK (maja) on kasutatud valet tüüpi ja mittesobiva kaablilõikega kaablit. Kõik ülal loetletud puudused näitavad, et renoveerimistööd on tehtud nõuetele mittevastavalt ning sellisel kujul renoveeritud elektripaigaldise kasutamine, kus on kasutatud mittesobivat materjali ja ebaõigeid töövõtteid, on ohtlik inimeste elule ja tervisele“. 14. Tsiviilasjas 2-20-19207 tuvastas maakohus, et hageja ei ole kostjale lepingust taganemise avaldust esitanud, samas hagi esitamisega kostja vastu on hageja selgelt väljendanud lepingust taganemise soovi. Maakohus jõudis seisukohale, et hageja taganes lepingust hagi esitamisega kohtusse kostja vastu lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Kuna tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega, on kostja kaotanud hageja usalduse ning ei ole mõistlik nõuda 5 kostjalt puuduste kõrvaldamist ja lepingust taganemine on põhjendatud. Kohus sedastas: „xxx OÜ on oma 19. mai 2021 hinnapakkumises näidanud elektritööde maksumuseks 2208 eurot. Hageja esitas kahjunõudena tulevikus kostja tehtud ebakvaliteetse töö ümbertegemise kuluna 2208 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele ja sellest on tekkinud hagejale kahju, sest hageja peab laskma kogu kostja tehtud töö ümber teha. Kostja töövõtjana vastutab lepingu rikkumise eest

§ 642alusel.

Arvestades seda, et hageja ja kostja vahel 5. aprilli 2020 sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud maksumus oli koos käibemaksuga 3300 eurot ja eriteadmistega isik R. Š arvamuse kohaselt kostja majas sisuliselt elektrisüsteemi ei renoveerinudki, so kogu lepingu esemeks olnud töö tuleb uuesti teostada, on xxx OÜ 19.05.2021 hinnapakkumise märgitud kulu 2208 eurot kohtu hinnangul mõistlik kulu ning kostjal tuleb nimetatud kulu

§ 115lg.1 ja 128 lg.3 alusel hüvitada“.

15. Kuna lepingu esemeks olev töö tuleb uuesti teostada, ei ole hageja nõue töövõtutasu saamiseks põhjendatud.

§ 648

sätestatud tasu vähendamise piirangud antud asjas ei kohaldu, sest töövõtja ei ole tööd lepingutingimustega vastavusse viinud ega uut tööd teinud. Riigikohus on oma 02.03.2015. a lahendis nr 3-2-1-145-14 punktis 22 leidnud, et tellija vabaneb tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes.

  1. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
  3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
  4. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega jäävad hagejate menetluskulud hageja kanda.
  5. Kostja menetluskulud on õigusabikulud on kokku 1 937,50 eurot (15,5 töötundi tunnihinnaga 125 eurot).
  6. Kohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud ülepaisutatud. Kohtule esitatud dokumentide mahtu ja asja vähest keerukust arvestades on mõistlik ajakulu kohtu arvates kokku 10 tundi. Seega mõistab kohus õigusabikulude katteks hagejalt kostja kasuks 1 250 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / 6 Viljo Junolainen Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.