1 lg 3 p 1 määrata B.E-le elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.
lg 5, § 78 p 2 määrata B.E-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 26.11.2018 ning allutada B.E katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada B.E-d käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada B.E-d käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 , 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi või narkootikume selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Määrata B.E kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada B.E karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, B.E-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.02.2014 otsusega tunnistati B.E süüdi KarS § 424 ja § 422 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga ning teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust. Viru Maakohtu 29.12.2016 määrusega pöörati täitmisele B.E-le Viru Maakohtu 20.02.2014 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör kinnipeetava ennetähtaega vabastamist, kuna kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – majandustöödel osalemine, riigikeele A1-taseme omandamine, erinevatel vestlustel osalemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetav on vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral ei oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht ning lähedaste moraalne toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kui isik on kogu vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei oleks isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kinnipeetava puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli isiku edasise käitumise üle. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur B.E vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla. Hakkab elama seal, kuhu on ka sisse kirjutatud. Kuna on töövõimetuspensionär, siis on tal läbi Töötukassa kergem tööd leida. On õppinud lukksepaks ning usub, et xxxx on võimalik tööd leida. Saab vanglas metadoonravi, arst igal nädalal vähendab doosi. Saab aru, et peab vabanemisel täitma kontrollnõudeid. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele A1-taseme, töötab alates 06.04.2017 vangla majandustöödel koristajana ning läbis vestlused probleemide lahendamisoskuste arendamiseks, impulsiivsest käitumisest ja oskusest mõista teiste inimeste seisukohti. Samuti puuduvad kinnipeetaval vangistuses distsiplinaarkaristused ning tal on kindel alaline elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht oma emale kuuluvas korteris koos emaga, kus elas ka enne vangistust. Ema on nõus poja elama asumisega tema juurde ning korteris elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension, mille maksmise taastamist saab ta vabanemisel taotleda. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul tasumata nõudeid 1200 euro ulatuses, kuid enda sõnul on motiveeritud neid tasuma. Suhted emaga on head ja toetavad. Kuigi kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht koos kindla igakuise sissetulekuga ning tulenevalt tema osaliselt töövõimest võib sobiva töö leidmine olla raskendatud, millest tulenevad majanduslikud raskused võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, on kinnipeetava ema nõus poega vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid varem kriminaalse tausta ja mõtteviisiga inimesed, kellega isik enda sõnul enam ei suhtle. Samas vangla andmetel suhtleb kinnipeetav telefoni teel ühe kriminaalkorras karistatud isikuga, kes isiku ema sõnul elab nendega samas trepikojas. Samuti on isikul meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus, käesoleval ajal saab vanglas metadooni asendusravi. Eelnimetatud ohuteguritest tulenevaid riske on kohtu hinnangul võimalik maandada isikul erinevate lisakohustuste kohaldamisega ja nende täitmise kontrollimisega kriminaalhooldaja poolt. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 44%, millise näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga, kuid kohtu hinnangul on uue kuriteo riski võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, tuleks kohtu hinnangul isikule anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.