Obsah (4)

§ 423§ 73§ 68§ 4231

1-20-4040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-4040 (20231500667) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

kokkuleppemenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav A.G – isikukood XXX, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, 9 klassi haridus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkend puudub, kriminaalkorras karistamata. § 423¹ järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.G

§ 423(kaks) kuud.

1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.G ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.04.2020 kuni 02.04.2020, s.o 2 (kaks) päeva. Välja mõista A.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 178,80 eurot riigituludesse. Kohustada A.G tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 87,9 eurot. Menetluskulud kogusummas 1054,80 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „A.G kriminaalasi 120-4040, sundraha ja menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsja sõidukulud summas 7.20 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud A.G süüdistatakse selles, et tema olles 04.03.2020 karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi (tegu 09.02.2020) ja 17.03.2020 karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 29.02.2020) kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 01.04.2020 kella 16.29 ajal xxxx asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega A.G pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o.

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Me ne tlu sk äi k j a ko ht uo t su se põ hj en du sed Süüdistatava A.G , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.06.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A.G süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 (kaks) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.04.2020 kuni 02.04.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 178,80 eurot riigituludesse. Kaitsja sõidukulud summas 7,20 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik