1-19-4488/31

(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 21.08.2019 Harju Maakohtu otsusega tunnistati F.O KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti talle 1 aasata 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati F.O karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 06.03.

1. Kohtuotsus jõustus 11.09.
2. Viru Vangla esitas 28.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 06.03.2019 ja lõpp 06.09.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.12.
4. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.09.
5. Kinnipidamisasutusest F.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vanglakaristust kannab üheksandat korda. Kinnipeetava seniste kuritegude dünaamika on olnud väga varieeruv, on toime pannud enamasti varguseid, kuid varasemalt on ka röövimine ja avalikud vargused vägivallaga, samuti arvutikelmused. Ühiseks jooneks on kuritegude toimepanemisel asjaolu, et isik soovib kuriteoga saada isiklikku materiaalset kasu. Kinnipeetavale ei ole karistusaja pikkusest tulenevalt koostatud individuaalset täitmiskava. Alates 18.11.2019 on isik määratud tööle vangla majandustöödele koristajaks. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on i sikut tõendav dokument, mis kehtis kuni 13.09.
6. Enne vangistust kindlat elukohta ei olnud. Vabanemisjärgselt soovib F.O elama asuda aadressile x. Antud aadressil asub ühiselamu tüüpi korterimaja. Käesoleval ajal elab korteris isiku elukaaslane, kelle nimele on sõlmitud üürileping. Isik on keskharidusega. Ta on lõpetanud Tallinna
7. Kutsekeskkooli elektrikautoremondilukksepp eriala, on ka lõpetanud koka eriala. Praktilise töö käigus on omandanud ka ehitaja kutseoskused, samuti töötanud pagar-kondiitri abina. Vabanemisel on valmis omandama uusi oskusi, kui selleks on olemas sobilikud kursused. Enne vangistust isik ei töötanud, enda sõnul töötas viimati ametlikult
8. aastal kokana. Vangla andmetel plaanib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Elukaaslase sõnul ei aktsepteeri ta võimalust, et F.O ei pöördu Eesti Töötukassasse,isiku sest elukaaslase enda sissetulek ei võimalda lisaks iseendale ka F.O-d majanduslikult üleval pidada. TÄITIS andmetel on F.O-l seisuga 08.11.2019 võlgnevusi summas 14 249 eurot ja 79 senti. Soovib võlgade ja nõuetega tegeleda, aga vajab selle jaoks abi, loodab võlgadest vabaneda. Leiab, et vabanedes on vaja töö leida, et nõudeid tasuda. Lähedastest on isikul isa ja poeg. Isiku elukaaslase sõnade kohaselt on nad F.O-ga olnud koos umbes 1 aasta ning omavahelised suhted on head. Kinnipeetav tõi välja, et ta ei ole isaga kunagi suhelnud, pojaga vanglas olles ei suhtle. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse 2

(5)taustaga isikud, millele viitab asjaolu, et isiku mitmed kuriteod on toime pandud grupi poolt. Vestluses tõi välja, et hetkel suhtleb ainult oma elukaaslasega. Leiab, et on mingil määral teiste poolt mõjutatav ja toob välja, et ei soovi enam varasema suhtlusringkonnaga suhelda. Isiku senine elustiil on olnud väga riskeeriv ja hoolimatu, ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isiku enda sõnul tarvitas alkoholi väga harva, siis enamasti õlut peale tööd. Vägivaldset käitumist ei oli isikul olnud, kui on tarvitanud alkoholi. Isik on enda sõnul narkootikume tarvitanud alates 1995, tarvitas igakuiselt enamasti amfetamiini süstimise teel. Enda sõnul tarvitas viimati enne vangistust, on olnud perioode, kus tarvitas amfetamiini igapäevaselt. Elukaaslase sõnade kohaselt tarvitas F.O enne vangistust sõltuvusaineid, kuid täpsem informatsioon, kui palju või kui tihti isik sõltuvusaineid tarvitas elukaaslasel puudub. Karistusregistris on näha, et teda on 5 korda NPALS alusel karistatud, viimati 2010 aastal. Isik ei tegelenud vabaduses igapäevaselt narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. 25.03.2019 on Tallinna Vanglas hinnatud isiku uimastite tarvitamist, kus on isik sõltuvust tunnistanud. Hetkel sõltuvust narkootikumide tarvitamisest ei tunnista. Isik on valmis minema SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta on teenuse järjekorras. Kinnipeetav ise hindab enda üldist tervislikku seisundit heaks. Isiku vaimne tervis on stabiilne, suhtlemisel tasakaalukas ja viisakas. Kohanemisraskusi ei esine. Isikul on kroonilised haigused. Isiku senine käitumine viitab sellele, et ta ei suuda ära tunda probleemolukordi, leida nendele olukordadele seadusekuulekat käitumismudelit ning ette näha oma käitumise võimalikke tagajärgi. Varasemalt on toime pannud röövi ja avaliku varguse kasutades vägivalda. Isik on võimeline isikliku kasu saamise eesmärgil ja enda heaolu nimel ka seadust rikkuma, mõtlemata oma sellise käitumise mõju nii endale, lähedastele, kui kannatanutele. Isik leiab, et ta ei ole impulsiivne, on üldiselt rahulik. Endale on eesmärgiks pannud töö leidmise ja hoidumise kuritegudest. Kinnipeetava korduvad rikkumised näitavad, et tema hoiakud ühiskonnanormide ja seadusekuuleka käitumise osas on neid eiravad. Isik on enda heaolu nimel valmis seadust rikkuma. Kinnipeetav F.O on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud 2 korda. Esimene käitumiskontroll möödus probleemideta (2004 -2006). Teise käitumiskontrolli ajal (2011-2014) on kriminaalhooldusametnik taotlenud karistuse täitmisele pööramist tähtajaks kannatanule kahju mittehüvitamise tõttu. Isik väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid korduv karistatus näitab seda, et see ei pruugi tal välja tulla ja võib tulevikus toime panna uue kuriteo. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas). S amuti võib isik kuritegu toime pannes kasutada füüsilist vägivalda, ähvardusi, et saada oma tahtmine ja materiaalset kasu. Oht on kõige tõenäolisem olukorras, kui isiku majanduslik olukord on väga raske, tal puudub kindel sissetulek ja kui ta ei oska tekkinud probleeme sobilikul viisil lahendada. Viru Vangla, arvestades F.O ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust , ei toeta F.O tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 16.12.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Ta on valmis pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse kohe pärast vabanemist ning võtta ennast arvele Töötukassas. Vanglast ta ei läbinud mingeid sotsiaalprogramme kuna võimalusi ei olnud. 3

(5)Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, F.O ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kõik eeldused F.O vabastamiseks tingimisi enne tähtaega d. on täidetu Kohtu põhjendused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. F.O on ära kandnud üle poole mõistetud vangistusest. Seega on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tuleb positiivseks lugeda, et F.O-l on olemas vabanemisjärgne elukoht, tema elukaaslane väljendas soovi abistada teda vabaduses, isikul on olemas keskharidus ja omandatud eri alad, puuduvad distsiplinaarkaristus ed vangistuse jooksul, isik on valmis tegelema enda sõltuvusprobleemiga, pöördudes rehabilitatsioonikeskusesse. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga vaatamata ülaltoodule k ohus, olles tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja võttes arvesse kaitsja, vangla ja prokuratuuri arvamusi, leiab, et kinnipeetavat tuleb siiski jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht. Elukoht on tal küll olemas, ega tegemist on tema elukaaslase renditud eluruumiga. Selle ruumi omaniku seisukoht selles osas, kas omanik on nõus, et tema eluruumis hakkab elama ka F.O, toimiku materjalides puudub. Seega on küsitav, kas F.O-l on olemas seaduslik alus selles eluruumis elamiseks pärast vabanemist. Samuti isikul on suured võlad, mis loomulikult tõstab uue kuriteo toimepanemise riski võttes arvesse seda, et isik pani toime kuritegusid varalise kasu saamiseks. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (KarS § 76 lg 4). Ka a rvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust H. F.O kannab üheksandat korda. Praegu ta kannab karistust varguse toimepanemise eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 4

(5)Need asjaolud kogumis on sellised, mis ei veena kohut F.O vabanemisjärgses majanduslikus hakkamasaamises. Tema varasem käitumine pika aja jooksul suure hulga varavastaste kuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise väheveenvaks. Kohus osutab tähelepanu ka asjaolule, et isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid katseaeg jäi läbimata kuna isik ei heastanud kuriteoga tekitatud kahju ning karistus oli pööratud täitmisele . Seega F.O ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda nõuete rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Kõike ülaltoodut arvestades, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud kuna uute kuritegude toimepanemise risk on F.O puhul liiga kõrge. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. äesoleval K hetkel ei kaalu F.O isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristust e puudumine, elukutse ja elukoha olemasolu, soov vabaneda narkosõltuvusest, vanglas töötamine) üle negatiivseid argumente (võlgade olemasolu, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus varavastaste kuritegude eest, narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus on seisukohal, et F.O suhtes tuleb kinnipidamisasutuses rakendada enne tema vabastamist resotsialiseeruvat tegevust, mis aitaks kaasa tema edaspidisele õiguskuulekusele. Seega kohus on veendumusel, käesoleval et ajal F.O tingimisi enne tähtaega vabastamine on liiga ennatlik ning kuna karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu F.O Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5