Obsah (7)

§ 76§ 199§ 266§ 64§ 68§ 75§ 5

1-19-4488 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4488 (19231600230) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubo

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta E.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 10.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 1-19-4488 2. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.08.2019 otsusega tunnistati E.Z süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeri tava kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. E.Z tunnistati süüdi ka

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseerit ava kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergem karistus loeti kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati E.Z karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 6.

märtsist

1. Kohtuotsus jõustus 24.05.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.08.2019 otsusest tunnistati E.Z süüdi selles, et tema 11.01.2019 kella 11.15 ajal tungis valdajate K K ja M P tahte vastaselt ukse avamise teel korterisse aadressil XXX. Seega E.Z valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega pani toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti tema, 29.01.2019.a.

kella 23.00 kuni 30.01.2019 kella 05.30 vahel koos H H tungisid ukse avamise teel sisse korterisse aadressil XXX, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised J K kuuluvad esemed: mobiiltelefon Huawei Honor 7 Lite imei XXX väärtusega 150 eurot, mille sees oli Telia sim-kaart numbriga XXX ,kuldset värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy J5 imei XXX väärtusega 200 eurot ,hõbedat värvi tahvelarvuti Huawei MediaPad 10Link+ imei XXX väärtusega 200 eurot koos musta värvi kunstnahast vutlariga, millel väärtus puudub

1. pruuni värvi nahast münditaskuga rahakott väärtusega 35 eurot , milles oli: sularaha 60 eurot; sularaha 7 dollarit, s.o. koguväärtusega 6 eurot ja 21 senti; sularaha 500 rubla, s.o koguväärtusega 6 eurot ja 73 senti; juhiluba J K nimele; kehtetu id-kaart J K nimele; Coop pangakaart F OÜ nimele, Swedbank pangakaart F OÜ nimele; kehtetu Tallink töötõend, 2-3 kliendikaarti, 3 kütuse kaarti välgumihkel Zippo graveeringuga „Piret ja Jaan“, millel väärtus puudub, musta värvi nahkkattega metallist portsigar väärtusega 20 eurot, Marlboro sigareti pakk väärtusega 4 eurot ja 25 senti , A3 formaadis plastikust ümbrik, millel väärtus puudub, mille sees oli sularaha 270 eurot ja tšekid, retseptid, millel väärtus puudub. Seega tekitades J K kahju summas 952 eurot ja 19 senti. Samuti tema, 17.02.2019 kella 03.00-08.00 vahel koos H H tungisid ukse avamise teel sisse korterisse aadressil XXX, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised T I kuuluvad esemed: rohekat värvi spordikott Jack Wolfskin väärtusega 50 eurot, milles olid järgmised esemed: musta värvi rahakott väärtusega 5 eurot, milles oli 2 krediitkaarti, sularaha summas 50 eurot, 20 kliendikaarti- väärtus puudub, mobiiltelefon Samsung Galaxy Prime Core XXX väärtusega 50 eurot koos laadijaga väärtusega 5 eurot, tahvelarvuti laadija väärtusega 5 eurot, korterivõti väärtusega 5 eurot koos silmakujulise ripatsiga, võtmekimp, kus oli 5 võtit ja magnetvõti väärtusega 25 eurot, juhiluba T I nimele ja sõiduauto Hundai reg.nr XXX registreerimistunnistus mille väärtus puudub, tabletid, kätekreem, küüneviil, salvrätikud, ninasprei koguväärtusega 20 eurot. Seega tekitades T I kahju summas 215 eurot. Samuti tema 22.02.2019 kella 02.02 ajal koos H H tungisid ukse avamise teel sisse korterisse aadressil XXX, kust võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil järgmised K L kuuluvad esemed: lillakasroosa kosmeetikakott väärtusega 15 eurot koos erinevate meigitarvetegakoguväärtusega 68 eurot
2. rahakott väärtusega 20 eurot, milles olid neli pangakaarti , juhiluba K L nimele, 16 kliendikaarti, visiitkaardid, pensionitunnistus, UNESCO Kunstnike liidu tõend, sularaha 3 eurot, ühistranspordi kaart
3. musta värvi sülearvuti Asus X555LN GT5 koos laadijaga väärtusega 400 eurot, id-kaardi lugeja väärtusega 10 eurot., kaustik väärtusega 1 euro, punased plastikkaaned, milles oli katusevahetuse hinnapakkumised ja kirjavahetus naabriga, millel väärtus puudub, musta värvi mobiiltelefon Sony Xperia Z C6603 imei XXX väärtusega 250 eurot, väline kõvaketas Silan koos usb-juhtmega väärtusega 100 eurot. Seega tekitades K L kahju summas 867 eurot. Samuti tema, ajavahemikus 21.02.2019 kella 23.00 kuni 22.02.2019.a. kella 07.00 vahel koos H H tungisid ukse avamise teel sisse korterisse aadressil XXX, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised K M 2 1-19-4488 kuuluvad esemed: riidest halli värvi kapuutsiga talvejope väärtusega 50 eurot, pruuni värvi nahast kaarditasku väärtusega 40 eurot, mille sees oli sularaha summas 10 eurot, 5 kliendikaarti, id-kaart K M nimele, juhiluba K M nimele, Luminor panga deebetkaart, Luminor panga krediitkaart ja Stocmanni krediitkaart - väärtus puudub, võtmekimp, milles oli sõiduauto Audi A5 reg.nr.XXX pult-võti väärtusega 250 eurot, võtit ja kaks fonoluku tablettvõtit- töökohakontori fonoluku võti, millel väärtus puudub, korteri võti ja fonoluku võti, millel väärtus eraldi puudub, töökoha üldvõti Kaba, mille väärtus eraldi puudub, ukseluku südamiku karp, millel väärtus puudub, rohelist värvi riidest kapuutsiga ja oranži voodriga parka firmalt „Vans“ väärtusega 50 eurot, sinist-halli värvi seljakott Nike väärtusega 50 eurot. Seejärel tungis E.Z koos H H sõiduauto Audi A5 võtmega ukse avamise teel sisse XXX maja ees parklas asuvasse ja K M kuuluvasse sõiduautosse Audi A5 reg.nr.XXX, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed: mootorsõiduki käsiraamat, millel väärtus puudub, hooldusraamat väärtusega 20 eurot, musta värvi tekstiilist Audi mapp väärtusega 20 eurot, halli värvi metallist Leatherman multitööriist graveeringuga „Astlanda“, millel väärtus puudub. Seega tekitades K M kahju kogusummas 490 eurot. Samuti tema 28.02.2019.a. kella 03.00 tungis koos H H ukse avamise teel sisse korterisse aadressil XXX, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised T P ja S T kuuluvad esemed: T P esemed: musta värvi seljakott Adidas väärtusega 40 eurot, sinist-halli värvi väline helikaart Lexicon Omega väärtusega 125 eurot, stereokaabel Kotz väärtusega 15 eurot ja 5 din kaabel väärtusega 3 eurot, valget värvi arvutilaadija Apple 85w väärtusega 80 eurot, mille küljes oli musta värvi voolujuhe, väärtusega 3 eurot, valget värvi Apple telefonilaadija väärtusega 20 eurot, musta värvi kunstnahast kaardi tasku väärtusega 5 eurot, mille sees oli SEB pangakaart, ID-kaart T P, juhiluba T P nimele, 3 kliendikaarti-väärtus puudub, mobiiltelefon Iphone 6s Space Gray 64 GB väärtusega 200 eurot, mille sees oli Telia sim-kaart numbriga XXX. Silja Trisberg`i esemed: pruuni värvi Samsonite arvutikott väärtusega 50 eurot, milles oli punast värvi rahakott väärtusega 20 eurot, milles omakorda oli id-kaart S T nimele, juhiluba S T nimele, LHV panga deebetkaart, SEB panga deebetkaart, mobiil id-koodid. Seega tekitades T P kahju summas 491 eurot ja S T kahju summas 70 eurot. Seega oma sellise tegevusega E.Z isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses E.Z kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb alkoholijoobes olles vägivalla kasutamises. Samuti o ht on kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Samuti siis, kui ei muuda oma alkoholi tarbimise käitumist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 78% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise riski (kõrge risk), siis Viru Vangla ei toeta kinnipeetav E.Z tingimisi ennetähtaegset vabanemist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et võimalik on enne tähtaega E.Z vabastada karistusest ettepaneku määrata E.Z-ile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest kuni 06.10.
3. E.Z võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral kohustada teda täitma kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 – otsima endale töökoha ja töötama ametlikult kogu kriminaalhoolduse ajal või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 – mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja /või narkootikume tarvitavate isikutega (v.a lähedased). 3 1-19-4488

1. Viru Ri ngkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 13.01.2020 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta E.Z ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa E.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. E.Z teatas 15.01.2020 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele ning ta ei soovi enda ennetähtaegset vabastamist. Tal ei ole seda vaja, kuna ta kavatseb peale vanglast vabanemist sõita ära Eestist. Võimalik on Eesti Vabariigis teostada tema üle käitumiskontrolli endise abikaasa juures XXX. Ta keeldub vanglas töö tegemisest, kuna tal on invaliidsus, tal on selgroolülid katki ja ta saab pensioni. Just hiljuti läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud vestlused 2020.a ei ole veel toimunud. Kindlat töökohta talle vabaduses hetkel garanteeritud ei ole, ta saab pensioni. Varem oli tema pension 185 eurot ja nüüd saab vist 265 eurot. Vanglas toetavad teda varasemalt kriminaalkorras mitte karistatud isikud. Seoses võlgnevuse 7791, 95 euro kustutamisega tõi ta välja, et pole vanglas sellele küsimusele tähelepanu pööranud, aga muidu võib ta tööle minna. Viimati tarvitas ta narkootilisi aineid väga ammu, see oli vene ajal. Lähedastest saavad teda vabaduses toetada tuttavad, kes aitavad teda ka siin vanglas ning tal on olemas ka veel õde ja vend ning täisealine poeg. Ta ei nõustu sellega, et ta ei suuda oma käitumist analüüsida ja ei võta vastutust oma tegude tagajärgede eest, sest sel juhul oleks ta palju pikemat karistusaega istunud. Ta ei arva, et tal on puudulik probleemide lahendamise oskus. Ta leiab, et kõik on korras, ta annab endale aru ja samuti saab oma käitumist analüüsida. Ta on üheksandat korda seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses. Ta arvab, et teda ei pea allutama kriminaalhooldusele, kuna ta soovib karistuse ära kanda lõpuni vanglas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et E.Z tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg -te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.08.2019 otsusega tunnistati E.Z süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.03.2019. 11.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on 4 1-19-4488 tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on E.Z temale mõistetud karistusajast 1 aasta ja 7 kuud ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

1. Samas Viru Vangla iseloomustusest E.Z kohta tuleneb, et tal ei ole vabanemisjärgset kindlat elukohta Eesti Vabariigis, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2017.a määrus asjas nr 1 -16-6694 p-d 12-20). Süüdimõistetu tõi küll kohtuistungil välja, et tal on võimalik elama asuda aadressil XXX, kuid tegemist on paljasõnalise väitega, mille tegelikkusele vastavust ei kinnita sellel aadressil elav E.Z endine abikaasa. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7). Olukorras, kus inimesel ei ole alalist elukohta, pole ka võimalik järgida

§ 75

lg 1 p -st 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt ei tohi isik kauemaks kui 15 päevaks elukohast loata lahkuda. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul on juba formaalsed eeldused E.Z Kostjušenko ennetähtaegseks vabastamiseks täitmata. Vaatamata sellele hindab kohus ka materiaalsete eelduste täidetust süüdimõistetu E.Z ennetähtaegseks vabastamiseks ja seda vaatamata sellele, et süüdimõistetu ei soovi enda ennetähtaegset vabastamist. Nimelt tuleneb Riigikohtu 28.11.2018 otsuse nr 1-62295 p-st 23, et süüdimõistetu arvamus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta on menetlusosalise seisukoht, millega kohus on seotud kohtumääruse põhjendamise kohustuse kaudu. Mõnel juhul võib süüdimõistetu arvamus tõepoolest kujutada endast argumenti, mida kohus ei saa ega tohi

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumisel eirata (nt ei nõustu süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemisega põhjusel, et tal puudub vabaduses elu - või töökoht ja see suurendab märkimisväärselt uue kuriteo toimepanemise riski). Kuid vastavasisulise nõusoleku puudumine ei takista vangla taotluse sisulist lahendamist ega anna alust jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust otsustamata. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida 5 1-19-4488 võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et v angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 16. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1 -14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et E.Z individuaalse täitmiskava alusel on määratud koristajaks alates 15.11.2019, kuid keeldub tööst. Tema sõnul võtab ta tugevaid ravimeid, sest pool keha ei tööta hästi. Viitab, et ei saa tervise tõttu töötada, kuigi on hinnatud vanglas töövõimeliseks. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu enda vanglas mittetöötamist sellega, tal on invaliidsus, tal on selgroolülid katki ja ta saab pensioni. Samuti individuaals e täitmiskava alusel alustas ta sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammig a Eluviisitreening 06.11.
2. Kohtuistungil teatas ta, et eeltoodud sotsiaalprogramm on läbitud. Käesolevaks ajaks ei ole ta tema suhtes koostatud individuaalset täitmiskava täielikult läbinud, kuna 2020.a planeeritud vestlused ei ole veel toimunud. Ka ei ole talle veel pakutud riigikeele õppe võimalust.
3. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi E.Z-il ei ole. Samas nähtuvalt isiklikust toimikust kinnipeetud isiku kohta (tl 20-24) on teda karistatud seoses töötegemisest keeldumisega ning karistuseks on määratud kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks.
4. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul süüdimõistetu E.Z käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaega karistuse kandmisest vabastamise kahjuks. Seda seetõttu, et vangla iseloomustuse kohaselt on ta hinnatud töövõimeliseks ning ka kohtuistungil kinnitas ta, et seoses võlgnevuse 7791, 95 eurot kustutamisega võib ta tööle 6 1-19-4488 minna, mis viitab sellele, et ta on ikkagi võimeline tööd tegema ning vanglas töö tegemisest keeldumiseks on tal mingi muu põhjus. Ka kehtiv distsiplinaarkaristus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole valmis alluma kehtestatud korrale. Kui ta ei ole valmis seda tegema rangelt kontrollitud keskkonnas, siis seda enam on alust arvata, et ta ei muuda enda senist kuritegelikku käitumismustrit vabaduses olles. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et peale vangistust kindel elukoht puudub. Tugiisiku ja majutusteenust isik ei soovinud. Perioodil 10.09.2007-01.01.2019 on rahvastikuregistris märgitud elukohaks Põhja -Tallinna linnaosa. Vältimatu sotsiaalabi korras on isikul võimalik kasutada öömaja teenust MTÜ Tallinna Hoolekande Keskuse öömajas XXX (tasuta) või Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse öömajas XXX. Konkreetset valikut eluaseme osas E.Z pole teinud, sest ei soovi enda sõnul enne tähtaega vabaneda, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Samas kohtuistuistungil tõi ta välja, et tal on võimalik elama asuda aadressile XXX, kus elab tema endine abikaasa. Nimetatud väide on aga paljasõnaline ning puudub kinnitus selle kohta, et süüdimõistetu endine abikaasa on nõus E.Z enda juurde elama asumisega.
6. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel garanteeritud töökoht puudub ning ka kohtuistungil ei toonud süüdimõistetu välja, et tal on võimalik kuhugi ametlikult tööle asuda. Vabanemisel ei ole töötamise osas konkreetseid plaane, sest ta on invaliid ja ei saa enda sõnul tööd teha. Samas kohtuistungil kinnitas ta, et seoses võ lgnevuse 7791, 95 kustutamisega on tal võimalik tööle minna. Isikul on võimalik end töötuna arvele võtta Eesti Töötukassas. Vabaduses sai enda sõnul varem ka invaliidsuspensioni, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Vanglas isik töötada ei soovi ja on esinenud tööst keeldumist. Vangistuses saab materiaalset toetust tuttavatelt. Rahalisi nõudeid on 7791,950 eurot ja vabanemisfondis on 12 eurot.
7. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei toeta kohtu hinnangul tema ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub nii püsiv elu - kui ka töökoht vabaduses ning nimetatud asjaolusid peab kohus kaalukamateks sellest, et vabaduses on teda toetamas need isikud, kes seda teevad ka kinnipidamisasutuses ning lisaks ka lähisugulased (vend, õde ja täisealine poeg). Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
8. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
9. E.Z iseloomustusest nähtub, et omab ta keskeriharidust puussepa erialal, mille omandas Nõukogude Liidu linnas Buzuluk 1986 või 1987 aastal. 2013.a sooritas Tallinna Vanglas A2 koolieksami ja 2014 B1 koolieksami, kuid ametlikku riigikeele tasemeeksamit pole teinud. Hetkel suhtleb ametnikega vene keeles ja on avaldanud soovi õppida vanglas riigikeelt.
10. Karistusregistri andmetel E.Z-il on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab E.Z vanglas karistust üheksandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas suutnud korrigeerida, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viimased kuriteod on olnud varavastased, mistõttu kuritegude raskusaste muutunud pole. Vargused on enamasti toime pandud eluruumidest ning kaastäideviimise vormis, mis viitab isiku mõjustatavusele. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, kuigi süüdimõistetu ise kohtuistungil tõi välja, et viimati tarvitas narkootilisi aineid väga ammu, s.o vene ajal. 7 1-19-4488
11. Eeltoodud andmetest tulenevalt leiab kohus, et E.Z tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt uute toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Käesoleval juhul aga see eeltoodud andmete valguses see minimaalne ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et E.Z võib jätkata narkootikume tarvitamist, mis toob kaasa uute vavavastaste kuritegude toimepanemise, kuna vanglas tal on diagnoositud sõltuvus. Seda ohtu kinnitab see, et kohtuistungil ei olnud süüdimõistetu enda narkootiliste ainete viimase tarvitamise aja osas kohtu hinnangul siiras, mis viitab sellele, et ta pisendab tal esinevat probleemi seoses narkootiliste ainete tarvitamisega ning nimetatu näitab seda, et välistada ei saa seda, et vabaduses olles langeb ta uuesti narkootiliste ainete küüsi. Üldteada on see, et sõltuvusest vabanemine ilma eriabita ei pruugi õnnestuda, kuna see nõuab väga suurt tahtejõudu, mida enamikel isikutel sellises ulatuses napib. Seega kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks, mida kinnitab tema senine elukäik. Tegemist ei ole süüdimõistetu esimese reaalse vabaduskaotusliku karistuse kandmisega. Samuti märgib kohus, et pidev kuritegude toimepanek näitab, et isi k ei ole motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma ja otsib ära elamiseks kergemat teed. Ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ning ei ole võimeline oma kriminaalset käitumi st piisavalt analüüsima. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema varasemat karistatust on süüdimõistetu motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks kohtu hinnangul madal, mida kinnitab ka see, et ta keeldub vanglas lihttöö tegemisest.
12. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul kohtu hinnangul alused E.Z tingimisi ennetähtaja vabastamiseks, mida kinnitab ka see, et ta ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning see annab aluse asuda seisukohale, et käitumiskontroll kujuneks edutuks. Ka varasemalt on ebaõnnestunud tema allutamine kriminaalhooldusele. Kohtul puudub seega kindlus, et tingimisi ennetähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja lisakohustuste täitmine on piisavalt mõjuvad vahendid hoidmaks E.Z eemal uut e varavastaste kuritegude toimepanemisest. Ohuprognoos E.Z puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu E.Z tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et E.Z ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. Seda kinnitab ka see, et tema suhtes koostatud individuaalne täitmiskava ei ole veel täidetud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8