3-24-295/13

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar

1. september 2025, Tartu 3-24-295 T.L.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. jaanuari
3. a otsuse nr 4.2-1/286-1 tühistamiseks ja relvasoetamisloa väljastamiseks kohustamiseks T.L.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja T.L. Esindaja vandeadvokaat Marek Herm Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus osaliselt, muuta Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „
8. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt T.L.-i kasuks välja menetluskulud summas 1805 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.“ EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis
10. jaanuari
11. a otsusega nr 4.2-1/286-1 rahuldamata kaebaja taotluse ning keeldus kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest.
12. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
13. jaanuaril 2024 kaebuse, milles palub tühistada PPA
14. jaanuari
15. a otsus nr 4.2-1/286-1 ja teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebaja taotlus relvasoetusloa väljastamiseks.
17. aprilli
18. a otsusega nr 4.2-1/1715-1 tunnistas PPA kehtetuks
19. jaanuari
20. a otsuse nr 4.2-1/286-1 ja otsustas jätkata kaebaja relvasoetamisloa taotluse menetlust. PPA rahuldas kaebaja taotluse ning väljastas talle relvasoetamisloa nr DL50048457 kehtivusega kuni
21. juuli
24. aprillil 2025 esitas vastustaja taotluse kohtumenetluse lõpetamiseks.
26. aprilli
27. a vastuses kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ning esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks. Kaebaja palus mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 2684 eurot ja tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.
29. aprilli
30. a menetlusdokumendis vaidles PPA vastu kaebaja menetluskulude suurusele. Vastustaja hinnangul ületab kaebaja esindaja õigusteenuse tunnihind õigusteenuse keskmist turuhinda. Ei ole põhjendatud hüvitada kaebaja õigusabikulusid, mille tunnihind ületab 170 eurot. Samuti on selgelt põhjendamatu õigusabile kulunud aeg 11 tundi. Põhjendatud on hüvitada menetluskulu kokku mitte rohkem kui 6 tunni õigusabi eest.
31. Tartu Halduskohus
32. aprilli
33. a määrusega lõpetas haldusasja menetluse, mõistis vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 976 eurot ja tagastas kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Ülejäänud osas jäid menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus selgitas, et menetluskulude nimekirja järgi on õigusabiteenuseid osutatud kokku 11 tundi tunnihinnaga 244 eurot (200 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 44 eurot). Kuigi kaebaja esindaja tunnihind on keskmisest kõrgem, siis ei leidnud halduskohus, et tegemist oleks ülemäärase tunnihinnaga. Küll aga tuleb arvestada, et sellise tunnihinnaga vandeadvokaadi puhul peab eeldama kiiremat ning sealjuures kõrge kvaliteediga õigusabiteenuse osutamist. Vajalik ei ole analüüsida iga ajakulurea põhjendatust eraldi, vaid ajakulu põhjendatust kogumis. Siiski tuleb silmas pidada, et ainuüksi kaebuse esitamisele kulunud ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Kaebus on ca 4,5 lehekülge pikk, millest sisuline õiguslik analüüs moodustab ca 2,5 lehekülge. Kaebuse koostamisel on kasutatud ülesehitust, kus reavahe on 1,5 kordne ning tekstis on palju kahe-kolmerealisi lõike. Ilmselgelt ei saa sellises mahuga kaebuse koostamiseks kuluda 8,1 tundi. Arvestades selle asja faktiliste asjaolude mahtu ja õigusküsimuse iseloomu, kohtule esitatud menetlusdokumente ja nende mahtu, kaebaja kirjeldatud õigusabiteenuse osutamise toiminguid ja võimalikku tegelikku töömahtu, on põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi.
34. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse muutmist menetluskulude väljamõistmise osas selliselt, mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud tervikuna. Kaebaja toob välja, et kaebuses kasutatud fondi ja reavahe muutmine ei muuda tegelikult kaebuse pikkust ning esitab selle tõendamiseks kaebuse muudetud fondi ja vähendatud reavahega. Ajakulu mõttes ei olnud 8,1 tundi kaebuse trükkimisele kulunud aeg. Kohtukulude nimekirjas selgitati: „-nõupidamine kliendiga; kliendi poolt edastatud võimalike tõendite analüüs ja tõendite selektsioon; 31.01.2024 kaebuse koostamine, kliendile ülevaatamiseks edastamine ja kohtule esitamine – 8,1 h;“. Kaebaja esindaja pidi tööd tegema ka pärast kaebuse esitamist - näiteks läbi töötama vastustaja vastuse kaebusele koos lisaga. Kui vastustaja ei oleks ise enda haldusakti kehtetuks tunnistanud, siis pidanuks ka sellele vastuse kohtule koostama, kuid analüüs ja kliendiga nõupidamine olid tol hetkel vältimatult vajalikud. Ka vastustaja ise on olnud seisukohal, et kaebaja aktsepteeritav ajakulu on halduskohtu määratust 50% suurem ehk 6 tundi. Ühtlasi palub kaebaja mõista vastustajalt täiendavalt välja määruskaebuse esitamisega seotud õigusabiteenuse kulu kokku 305 eurot.
35. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
37. Halduskohus selgitas põhjendatult, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei ole vajalik hinnata iga kulurea põhjendatust iseseisvalt, oluline on kulude põhjendatus kogumis. Ringkonnakohus jagab arusaama, et õigusabikulu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta otsustuse tegemisel tuleb hinnata asja keerukust ja kaebaja õiguste kaitseks kohase õiguskaitsevahendi rakendamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, tõendite kogumise ja hindamise kulu. Samas omab tähtsust ka kohtumenetluse kestus ja aktiivsus, aga ka see, milline on kaebuse esitamisega kaitstavate kaebaja huvide kaal. Juhul, kui kohtumenetlus lõpeb kaebaja jaoks soodsa tulemusega, võib menetluskulude olulises osas kaebaja enda kanda jätmine olla takistuseks juurdepääsule õigusmõistmisele. Konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamine võib siiski olla oluline, kuna seeläbi võib kujuneda arusaam sellest, kas õigusabiteenuse osutamisele kulunud aeg on sarnaste vaidlustega võrreldes tavapärane. Seetõttu ei ole halduskohtule etteheidetav kaebuse koostamise ja esitamise ajakulu analüüsile keskendumine. Ringkonnakohus ei ole siiski veendunud, et menetlusdokumendi maht, eriti kaebuse esitamisel, on õigusabiteenusele kulunud aja põhjendatuse indikaator igas olukorras. Kaebusega seotud faktiliste asjaolude ja õigusnormide analüüs võib olla aeganõudev ka juhul, kui kaebuse esitamine ei nõu mahuka teksti koostamist. Liiati võib kaebuse sõnastamine arusaadavalt ja kokkuvõtlikult olla aeganõudvam „lõika ja kleebi“ meetodil oluliselt mahukama teksti kokkupanemisest. Määruskaebuse väidetest ilmneb siiski, et tegelikkuses möönab kaebaja, et praeguses asjas ei pruugi vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus katta kaebaja kõiki kulusid õigusabile. Nii toetub kaebaja vastustaja
38. aprilli
39. a menetlusdokumendis antud hinnangule, et vajalik ja põhjendatud oli õigusabiteenus kuue tunni ulatuses.
40. Määruskaebuse lahendamiseks annab ringkonnakohus hinnangu menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele halduskohtus kogumis. Seejuures arvestab ringkonnakohus, et vaidlus on suhteliselt väikese mahuga ja ei ole ka eriliselt keerukas, relvaloa küsimuses on olemas varasem kohtupraktika, mis on abiks kaebuse faktiliste väidete ja põhjenduste esitamisel. Vaidlus halduskohtus ei jõudnud asja sisulise läbivaatamiseni, kuid see ei olnud kaebajale teada kaebuse esitamisel ega ka vastustaja poolt kaebusele vastuse esitamise ajal. Samas ei saa pidada vaidlust kaebaja jaoks väga oluliseks vaatamata sellele, et kaebaja soovis relvasoetusluba muu hulgas turvalisuse kaalutlusel. Nimelt ilmneb asja materjalidest, et kaebajale kuulub juba kolm relva. Täiendava relva soetamine ei saanud seega olla kaebaja vaba eneseteostuse või turvalisuse tagamisel määrava tähendusega. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1500 eurot koos käibemaksuga. Nimetud summale lisandub määruskaebuse esitamisega seotud õigusabikulu 305 eurot. Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1805 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja muudab vastavalt halduskohtu
41. aprilli
42. a määruse resolutsiooni punkti
43. (allkirjastatud digitaalselt) 3