← Eesti

2-22-19394/99

Obsah (6)§ 7§ 32§ 25§ 26§ 21§ 28

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-19394 Määruse kuupäev Tartu, 8. oktoober 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Urmas Volens Kohtuasi Janik

) § 26 lg-s 6 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Rävala Laenud OÜ sellist nõusolekut ei andnud. Rävala Laenud OÜ nõue on tagatud pandiga. Maakohus leidis valesti, et Rävala Laenud OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei nõustunud Rävala Laenud OÜ võlgniku korteriomandi müümisega hinnaga 55 000 eurot ühele kindlale pakkujale. Korteriomandi väärtus on vähemalt 90 000 eurot. Vara tuleks müüa avalikul enampakkumisel. Vara müügist saadava rahaga oleks võimalik rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded.

  1. Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ ja GRIFF Õigusbüroo Osaühing nõustusid määruskaebusega ja palusid selle rahuldada.
  2. Võlgnik ja usaldusisik vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus määras uue tähtaja ümberkujundamiskava täitmiseks ja määras, et ümberkujundamiskava tuleb täita kahe kuu jooksul arvates ümberkujundamiskava kinnitamise määruse jõustumisest. Ringkonnakohus märkis, et Rävala Laenud OÜ ei saa esitada võlausaldajana määruskaebust määruse peale, millega maakohus määras kindlaks tema nõude suuruse. Maakohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, saab

§ 7lg 2 ja § 25 lg 6 järgi esitada määruskaebuse üksnes võlgnik.

Võlausaldajal säilib

§ 32

lg 3 teise lause järgi ka kava kinnitamisel õigus vaielda eraldi hagi- või muus kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida kavas ei tunnustatud. Maakohus määras vaidlustatud määrusega samal ajal kindlaks Rävala Laenud OÜ nõude suuruse ja kinnitas võlgniku võlgade ümberkujundamise kava. Kuigi ümberkujundamiskava kinnitamise peale saab võlausaldaja esitada määruskaebuse, ei saa seda edukalt vaidlustada põhjendusega, et maakohus määras sama määrusega tema nõude suuruse kindlaks valesti, kuivõrd selles osas puudub võlausaldajal kaebeõigus. Ümberkujundamiskavaga ei pikendatud Rävala Laenud OÜ nõude täitmise tähtaega, samuti ei määratud nõude täitmist osadena ega vähendatud kohustust.

§ 25

alusel nõude suuruse kindlaksmääramine ei ole samastatav kohustuse vähendamisega. Seega ei kujundatud Rävala Laenud OÜ pandiga tagatud nõuet ümber ning pandipidaja nõusolek ei olnud ümberkujundamiskava kinnitamiseks vajalik.

§ 26

lg 2 alusel võis kohus Janika Oja võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat, s.o pandipidajat, oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Pandiga tagamata võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud nende nõuete võrdses ulatuses (80%) täitmisega ja Rävala Laenud OÜ pandiga tagatud nõue rahuldatakse 100% ulatuses. Seega ei kohelda Rävala Laenud OÜ-d võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini. Maakohus hindas vastavuses

§ 26

lg 3 p-ga 1 ja lg-ga 4 õigesti Rävala Laenud OÜ nõude võimalikku rahuldamise ulatust pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel talle välja makstava summaga. Pandieseme kokkuleppeline müügihind 55 000 eurot katab pandipidaja 3

(6)2-22-19394 29 350 euro 43 sendi suuruse nõude. Seega ei satu pandipidaja nõue võlgade ümberkujundamise menetluses halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida pandipidaja saaks, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Ümberkujundamiskava arvestab pandipidaja õigustatud huve. Ka võlgniku pankrotimenetluses tuleks tunnustada üksnes õiguslikult põhjendatud nõuet. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Rävala Laenud OÜ esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada teda puudutavas osas. Rävala Laenud OÜ palub määrata ümberkujundamiskavas tema nõude suuruseks 38 748 eurot 33 senti. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et Rävala Laenud OÜ nõuet ei kujundatud ümber. Kuivõrd nõuet tunnustati väiksemas osas, siis nõuet vähendati ja see tähendabki ümberkujundamist. Ei ole õige, et kohus määras kindlaks nõude suuruse ja seda ei saa vaidlustada. Kui nõude suurus määratakse kindlaks taotletust väiksemas ulatuses, siis ongi see nõude vähendamine ehk ümberkujundamine. Rävala Laenud OÜ on pandipidaja ja pandipidaja nõuet ei saa

§ 26lg 6 järgi ilma tema nõusolekuta ümber kujundada.

Sellist nõusolekut ei ole. Samuti müüakse pandiese selle turuväärtusest odavamalt ja see kahjustab pandipidaja huve.

  1. Võlgnik ja usaldusisik vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
  2. Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ, Svea Finance AS ja GRIFF Õigusbüroo Osaühing nõustuvad määruskaebuse ning seal toodud põhjendustega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  4. Praeguse asja lahendus sõltub sellest, kas Rävala Laenud OÜ kui pandipidaja nõue kujundati ilma tema nõusolekuta ümber.

§ 26

lg 6 esimese lause järgi võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. Rävala Laenud OÜ nõue on pandiga tagatud, seega oleks tema nõude ümberkujundamine ilma tema nõusolekuta keelatud. Määruskaebuse kohaselt on seda praegu lubamatult tehtud. Kolleegium sellega ei nõustu. 15. Kohtud on õigesti eristanud nõude ümberkujundamiskava kinnitamist (

§ 26

). suuruse kindlaksmääramist (

§ 25) ja 16.

Nõude suuruse kindlaksmääramisel otsustab kohus

§ 25

lg 3 järgi esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.

§ 25

lg 4 järgi võib kohus jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata. Kui kohus jätab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja nõude suuruse täielikult või osaliselt kindlaks määramata, siis on kohus teinud määruses otsustuse võlausaldaja nõude suuruse kohta. Tegemist ei ole nõude vähendamisega

§ 21lg 1 mõttes, vaid kohtu hinnanguga, et nõuet vastavas osas ei ole. 4

(6)2-22-19394 17. Kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada

§ 25lg 6 alusel määruskaebuse.

Kuivõrd

§ 7

lg 2 esimese lause järgi võib

-is nimetatud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

-is ettenähtud juhul ja

§ 25

lg 6 lubab määruskaebuse esitada üksnes võlgnikul, siis ei ole võlausaldajal kaebeõigust määruse peale, millega kohus määrab kindlaks võlausaldaja põhi- või kõrvalnõude suuruse või keeldub sellest. Kui võlausaldaja nõue on jäetud täielikult või osaliselt kindlaks määramata, siis säilib tal võimalus esitada oma kindlaks määramata jäänud nõue hagimenetluses (

§ 32lg 3).

18. Ümberkujundamiskava kinnitamisel otsustab kohus, millisel viisil kujundatakse ümber nõuded, mille kohus

§ 25lg 3 alusel kindlaks määras.

Nõuete ümberkujundamise võimalused on

§ 21

lg 1 järgi täitmise tähtaja pikendamine, osadena täitmine või kohustuse vähendamine. Ümber ei saa kujundata nõuet, mille suuruse kohus jättis kindlaks määramata. Sarnaselt ei saa ümber kujundada nõuet osas, milles kohus jättis selle suuruse kindlaks määramata (

§ 25lg 4).

Seega sai maakohus ümber kujundada Rävala Laenud OÜ nõude maksimaalselt selles osas, milles ta selle suuruse kindlaks määras, ehk 29 350 eurot 43 senti. Nõude ümberkujundamine tähendaks seda, et maakohus pikendaks nõude täitmise tähtaega, määraks nõude täitmise osadena või vähendaks kohustust. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei ole maakohus ühelgi nimetatud viisidest Rävala Laenud OÜ nõuet ümber kujundanud. Seda ei saanukski Rävala Laenud OÜ kui pandipidaja nõusolekuta teha (

§ 26lg 6).

Seetõttu ei ole Rävala Laenud OÜ nõuet ümber kujundatud. 19. Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada

§ 28lg 2 järgi määruskaebuse.

Praegu on Rävala Laenud OÜ esitanud määruskaebuse määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitati, kuid määruskaebuse väited seostuvad peaasjalikult sellega, et maakohus jättis tema hinnangul valesti tema nõude osaliselt kindlaks määramata. Selle peale võlausaldajal aga kaebeõigust ei ole, mistõttu ei saa ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale kaevates tugineda sellele, et kohus on jätnud nõude suuruse (osaliselt) kindlaks määramata. Sellisel juhul ei ole see nõue tervikuna või osaliselt ümberkujundamiskavaga hõlmatud. Kaebeõiguse puudumine ei riiva ebaproportsionaalselt võlausaldaja õigusi, kuivõrd tal säilib võimalus panna nõue maksma tavakorras. Kolleegium märgib, et pandiesemelt hüpoteegi kustutamiseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 järgi vaja hüpoteegipidaja nõusolekut. Hüpoteegi kustutamise eelduseks on üldjuhul see, kui hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või nõuet ei ole tekkinud (AÕS § 349 lg 1). Nõude osalise rahuldamise korral on võimalik AÕS § 349 lg 2 järgi nõuda hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses (RKTKo 18.06.2012, 3-2-1-81-12, p 11).

  1. Rävala Laenud OÜ tugineb ka sellele, et võlgnikule kuuluv korteriomand müüakse selle väidetavast turuhinnast odavamalt. Samas rahuldatakse ka kokkuleppelise müügihinna korral võlausaldajate pandiga tagatud nõuded täies ulatuses, mistõttu saaks väidetav turuhinnast odavamalt müümine kahjustada eelkõige võlgniku või pandiga tagamata võlausaldajate õigusi. Ajaoludest nähtuvalt säilib võlgnikule sellise lahenduse tulemusena õigus kasutada korteriomandit enda koduna üürilepingu alusel. Kuna võlgnik on sellise lahendusega nõus, pandiga tagamata võlausaldajad kaevanud ei ole ja see Rävala Laenud OÜ õigusi ei kahjusta, siis ei saa võlausaldaja kaebuse alusel muuta võlgniku enda soovitud lahendust põhjusel, et mingi muu lahendus on võlausaldaja hinnangul majanduslikult otstarbekam. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
  2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel Rävala Laenud OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  3. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. 5

(6)2-22-19394 (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.