← Eesti

2-23-136118/37

Obsah (9)§ 231§ 646§ 656§ 641§ 648§ 205§ 392§ 208§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Kohus Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Kohtukoosseis 5. september 2025, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht 2-23-136118 Koht

§ 231lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks.

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Esitatud tõenditest saab järeldada, et töövõtulepingu poolteks olid hageja ja C.M.

  1. Hageja alustas 12.05.2023 kostja kinnistul Viimsi vallas Miiduranna külas Laineharja tee 3 asuvas hoones lepingu järgselt treppide paigaldusega, paigaldades trepi talad, puidust astmed ning trepiastmete LED-valgustuse. Täiendavalt toimus lepingujärgses asukohas treppide paigaldusega seotud tööd ka kuupäevadel 15.05.2023 ja 16.05.2023, kuni hageja saavutas 16.05.2023 lepingus kokkulepitud tulemuse. 18.05.2023 saatis hageja e-kirjaga kostjale arve number 156, mille tasumise tähtpäevaks oli 23.05.
  2. Kostja tähtaegselt arvet ei tasunud. Hageja kirjutas kostjale 19.06.2023, et kostja vaataks arve üle (dtl 54), mille peale kostja vastas, et on arvega nõus ja maksab esimesel võimalusel (dtl 54). Kostja arvet tasunud ei ole.
  3. Kohtu hinnangul on hageja lepingust tulenevaid kohustusi täinud kohaselt ja töö valmis teinud, kuivõrd kostja ei ole menetluse eelselt ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi väidet tööde puuduste kohta ning on nõustunud arvega ja lubanud selle tasumist. Nõude rahuldamist ei välista asjaolu, et hageja on arve teostatud tööde eest kostja palvel esitatud kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja põhinõude summas 2004 eurot. Samuti mõistis kohus välja seaduses sätestatud viivise alates 24.05.
  4. APELLATSIOONKAEBUS
  5. Maakohtu otsuse peale esitati 31.03.2025 apellatsioonkaebus, kus on apellatsioonkaebuse esitajaks märgitud nii Estongreen OÜ kui C.M.
  6. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuna on teinud otsuse C.M-i, mitte Estongreen OÜ suhtes. Otsuses on maakohus kostjana sõnaselgelt märkinud Estongreen OÜ. Ebaselgeks jääb, kuidas mõisteti C.M-ilt välja võlgnevus kui teda kostjana ei ole kaasatud. Maakohus ei ole kostjat asendanud. C.M-ile ei olnud teada, et teda käsitletakse kostjana. C.M palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 4

(6)22.

§ 646

sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lõige 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1), arutada asja kohtuistungil (

§ 648

) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse kõiki põhjendusi (

§ 656lg 1).

23.

§ 205lg-te 1 ja 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja.

Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Vastavalt

§ 392

lg 1 p-le 6 on kohtu ülesandeks selgitada eelmenetluses välja, kes on menetlusosalised.

§ 208

lg 1 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks.

  1. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja menetluskäigust ning kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kes on maakohtu hinnangul olnud tsiviilasjas kostjaks.
  2. 11.10.2023 esitatud hagis palus hageja võlgnevuse välja mõista C.M OÜ-lt. 26.10.2023 menetlusse võtmise määruses märkis maakohus kostjaks Estongreen OÜ ja C.M-i kostja seaduslikuks esindajaks. 11.12.2023 hagi käiguta jätmise määruses palus kohus hagejal tuua välja, kes on kostja. 17.12.2023 esitatud hagiavalduses märkis hageja kostjaks C.M-i. 08.01.2024 vastuses hagile märkis C.M kostjaks Estongreen OÜ ja ennast kostja seaduslikuks esindajaks. Kuni kohtuotsuse tegemiseni on maakohus menetlusdokumentides läbivalt märkinud, et tegemist on AllEstonia OÜ hagiga Estongreen OÜ vastu. Sealjuures on maakohus seda märkinud ka kohtuistungi kutses ja kohtuistungi protokollis.
  3. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjaks C.M ning C.M-ilt on maakohus kohtuotsuse resolutsioonis välja mõistnud põhivõla summas 2004 eurot ja viivise. Otsuse sissejuhatuses on hagi esemeks märgitud „AllEstonia OÜ hagi Esongreen OÜ vastu 2004 euro ja viiviste nõudes“ ning kostjaks on märgitud Estongreen OÜ, kelle seaduslikuks esindajaks on märgitud C.M . Kohtuotsuse resolutsioonis on maakohus jätnud menetluskulud kostja kanda ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 350 eurot. Sealjuures ei ole resolutsiooni punktides, mis käsitlevad menetluskulusid, märgitud kostja nime.
  4. Eeltoodust tuleneb, et maakohus võttis 26.10.2023 määrusega menetlusse hagi Estongreen OÜ vastu ning pärast hagi menetlusse võtmist palus 11.12.2023 määruses hagejal selgitada kostja isikut. 17.12.2023 hagiavalduses märkis hageja kostjaks C.M-i. Maakohus kostjat ei asendanud ning kuni otsuseni märkis menetlusdokumentides kostjaks Estongreen OÜ. 03.02.2025 otsuse põhjendustes avaldas kohus, et kostjaks on C.M ja mõistis temalt välja põhivõla ja viivise, kuid kohtuotsuse sissejuhatuses märkis maakohus kostjaks Estongeen OÜ.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna ei ole arusaadav, kes on tsiviilasjas kostjaks. Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta kostja isiku suhtes, vaid on käsitlenud kostjana nii Estongreen OÜ-d kui C.M-i . Sealjuures ei võtnud maakohus menetluses seisukohta kostja asendamise küsimuses kui pärast 5

(6)Estongreen OÜ vastu hagi menetlusse võtmist märkis hageja 17.12.2023 hagiavalduses kostjaks C.M-i . Kohtuotsuse põhjendustes on maakohus märkinud, et kostja asendamise vajadus puudus, kuna hagi menetlemist ei ole kellegi muu kui C.M-i vastu toimunud. Selline väide jääb kolleegiumile arusaamatuks olukorras, kus maakohus on nii menetlusse võtmise määruses kui ka kõikides menetlusdokumentides märkinud kostjaks Estongreen OÜ. Menetlusosalistele peab olema üheselt selge, kelle vastu hagi menetletakse.
  1. Kuna maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik kõrvaldada, peab ringkonnakohus põhjendatuks lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
  2. Kuigi apellatsioonkaebuses on märgitud kostjateks (apellantideks) nii Estongreen OÜ kui C.M, ning maakohtu menetlusest jääb ebaselgeks, kes on kostjaks, märgib ringkonnakohus määruses apellandiks Estongreen OÜ, kuna viimase suhtes on võetud hagi menetlusse ja ka maakohtu otsuse sissejuhatuses on kostjana märgitud Estongreen OÜ. Maakohus ei ole väitnud, et menetluses on hagi üheaegselt kahe kostja vastu.
  3. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna maakohtu menetlusest ei selgu üheselt, kes on tsiviilasjas kostjaks (st kellel on kaebuse eest riigilõivu tasumise kohustus), siis peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada apellatsioonkaebus riigilõivu nõudmata. 32.

§ 173lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.