← Eesti

2-24-1348/8

Obsah (4)§ 29§ 30§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1348 Tsiviilasi Blue Motors OÜ (likvideerimisel) avaldus pa

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Blue Motors OÜ (likvideerimisel) (avaldaja, võlgnik) esitas
  2. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük. Pärnu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. määrusega sundlõpetati võlgniku tegevus ja likvideerijaks määrati xxxxxx). Likvideerija on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi, mis ületavad oluliselt olemasoleva vara võimaliku väärtuse. Võlgniku nimel on
  5. a Opel Vectra, mille registrikanne on peatatud
  6. augustil
  7. Likvideerijal puudub teave sõiduki asukoha ja seisukorra kohta. Sõidukil ei pruugi suurt väärtust olla. Kohustusi on kokku vähemalt 527 eurot 75 senti. Võlgniku maksejõuetusele viitab asjaolu, et majandustegevus puudub ning võlgnikul on kohustusi, milliste täitmiseks rahalisi vahendeid ei ole.
  8. Kohus võttis maksejõuetusavalduse
  9. veebruari
  10. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks K.O (ajutine haldur). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku varal väärtus puudub ning kohustusi on kokku 504 euro 22 sendi ulatuses. Tagasinõudmise ja -võitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu alates
  11. a augustist, kui algatati täitemenetlus, millest tulenevad kohustused on siiani täitmata. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on juhatuse liikmete vastutustundetu käitumine.
  12. Maakohus määras
  13. märtsi
  14. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
  15. Maksejõuetuse teenistus ei esita
  16. mai
  17. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
  18. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 2
  19. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 7.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

  1. aprillil 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
  2. mai
  3. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
  4. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. 9. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (

§ 150lg 4).

10. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti (dtl 71). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 30 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu 12 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. 10.1.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole Osaühing Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Osaühing Pärnu Pinker Albert käibemaksukohustuslane (nr EE100096914). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). 10.2. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2). 3

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi. 10.3. Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 820 eurot (lisandub käibemaks), mis tuleb hüvitada riigi vahenditest. 11. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.