Obsah (8)

§ 168§ 162§ 663§ 659§ 456§ 164§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3382 Kohtuasi Q.V hagi S.F vastu

) § 428 lg 1 p 3 alusel ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Menetlus jätkub elatisnõude perioodide 23.01.2023–12.06.2023 ja 13.06.2023–30.09.2023 osas. 2.1. Maakohus möönis, et hagist loobumise korral jäävad menetluskulud üldjuhul

§ 168

lg 4 järgi hageja kanda, kuid menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks

§ 168

lg-s 4 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh on võimalik lähtuda

§ 162lg-st 4.

2.2. Maakohtu hinnangul tuli menetluskulude jaotamisel arvesse võtta, et hagi on esitatud hageja ülalpidamiseks olukorras, kus ta kasvatab alates lapse sünnist üksi enda ja kostja ühist last. Hageja on põhjendanud, et tal on olnud majanduslikult keeruline toime tulla, kuna ta ei ole lapse sünni tõttu saanud tööle asuda. Seni esitatud asjaolude põhjal ei saa maakohtu hinnangul järeldada, et hageja kohtu poole pöördumine oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu või pahatahtlik. Eeltoodut kogumis arvestades oleks menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane (

§ 162lg 4).

Neil kaalutlustel jättis kohus menetluskulud hagist loobumise osas poolte endi kanda. Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. 3.
2. Maakohus ületas menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Kohus ei põhjendanud ega toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, miks oli õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei toonud välja, miks menetluskulude väljamõistmine hagejalt on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jättis kostja huvid arvestamata. 3.
3. Hagejal on sissetulek ja vara. Maakohus ei ole tuvastanud, et hagejal puudub sissetulek, et hagejal on majanduslikult keeruline või et hageja ei ole saanud tööle asuda. 3.
4. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seni esitatud asjaolude põhjal ei saa järeldada, et hageja kohtu poole pöördumine oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu või pahatahtlik. Hagi ei olnud põhjendatud ajaperioodi eest, milles hageja nõudest loobus. Kohus ei ole hagi rahuldanud ja menetluse kestel ei saa eeldada, et kohus hageja nõude rahuldab. 3.
5. Kostjal tekkisid menetluskulud hageja käitumise ja menetlustoimingute tõttu. Omamata juriidilisi teadmisi, oli kostja sunnitud kasutama õigusabi. Neid kulutusi oleks saanud vältida, 2 2-23-3382 kui hageja oleks jätnud kohtule esitamata perspektiivitu nõude, millest ta menetluse kestel loobus. 3.
6. Määrus on vastuoluline ja menetluskulude jaotus üllatuslik. Kohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus ei andnud kostjale võimalust esitada menetluskulude nimekirja ja pani kostja sellise menetluskulude jaotusega keerulisse majanduslikku olukorda. 3.
7. Hagist loobumise korral tuleb menetluskulud

§ 168lg-te 2 ja 4 esimese alternatiivi alusel jätta hageja kanda.

Menetluse edasine käik

1. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 6.1.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus jõustunud osas, milles maakohus võttis osalise hagist loobumine vastu ja lõpetas menetluse selles osas menetluse (maakohtu resolutsiooni p 1). 6.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel juhul alust üldreeglist kõrvalekaldumiseks. Maakohus on asjaolusid arvesse võttes põhjendatult jätnud menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda.

§ 162

lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 04.04.2012, 32-1-28-12, p 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse etteheidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.

1. Hageja loobus hagist osaliselt, s.o alates 01.10.2023, ja menetlus jätkub maakohtus elatisnõude perioodide 23.01.2023–12.06.2023 ja 13.06.2023–30.09.2023 osas. Nõue, millest hageja loobus, ei olnud õiguslikult perspektiivitu. Asja materjalidest nähtuvalt loobus hageja elatise nõudest alates 01.10.2023 menetluse ajal muutunud asjaolude tõttu. See, et hageja loobus elatise nõudest alates 01.10.2023 seoses enda majandusliku olukorra muutumisega alates oktoobrist 2023, ei tähenda, et hageja oleks käitunud menetluses pahatahtlikult või esitanud ilmselgelt perspektiivitu nõude. Hageja ei saanud 01.03.2023 hagi esitades teada, milline on tema majanduslik olukord alates oktoobrist
2. 6.
3. Seoses kostja väitega, et menetluskulude jaotus pani ta raskesse majanduslikku olukorda, märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud, millised kulud tekkisid tal just loobutud nõude menetlemisega seonduvalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asja materjalide alusel leida, et kostjal oleks tekkinud täiendavad menetluskulud, mida oleks 3 2-23-3382 saanud vältida, kui hageja ei oleks esitanud elatise nõuet perioodi 01.10.2023–20.03.2026 osas. Maakohtu menetluses on esitatud seisukohti ja istungitel arutatud peamiselt hageja majandusliku olukorraga seonduvat. Seda oleks pidanud tegema ka juhul, kui hageja ei oleks esitanud nõuet perioodi 01.10.2023–20.03.2026 osas, kuna menetlus jätkub maakohtus elatisnõude perioodide 23.01.2023–12.06.2023 ja 13.06.2023–30.09.2023 osas. Lisaks tuleb arvestada, et sõltumata sellest, kas kohus elatise hagi rahuldab või mitte, kannab sellise hagi menetlemisega seotud kulud

§ 164lg 1 järgi üldjuhul kumbki pool ise.

6.

1. Poolte ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa siinsetel asjaoludel pidada seda, et maakohus ei andnud enne vaidlusaluse määruse tegemist kostjale võimalust esitada menetluskulude nimekirja, kuna tulenevalt menetluskulude jaotusest ei olnud vaja menetluskulude suurust kindlaks määrata. 6.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja kinnitas, et seoses määruskaebuse menetlemisega ei ole tal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6.7. Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 4