← Eesti

3-25-2630/2

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-2630 Haldusasi Sõrve Jahimehed MTÜ kaebus Kesk

) § 121 lg 1 p 1). Kaebaja nõuab halduskohtule esitatud kaebuses, et kohus kohustaks KeA-d viima mõistliku aja jooksul lõpule Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejatega seotud väärteomenetlused. Kohus selgitab, et väärteomenetluses tehtud toimingud ei kuulu vaidlustamisele halduskohtus, vaid see on võimalik väärteomenetluse seadustiku §-des 76–80 sätestatud korras. Seega ei ole halduskohtu pädevuses teha ka KeA-le ettekirjutusi seonduvalt kaebuses viidatud väärteomenetluse läbiviimisega. Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse väärteomenetluste läbiviimist puudutavas osas

§ 121lg 1 p 1 alusel. Kaebuse nõue kohustada Ke

A-d vaatama sisuliselt läbi kaebaja poolt 31.07.2025 esitatud vaiet 7. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

8.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta kaebuse esitada siis, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kui kaebaja nõue vaide lahendamiseks kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Kaebaja ei saa eraldiseisvalt vaidlustada vaide tagastamise otsust ja nõuda vastustaja kohustamist 2

(3)vaiet läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152, p 9). Kohtule ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks praegusel juhul kuidagi kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest (vaides taotleti jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu tühistamist seoses HMS oluliste rikkumistega). 9. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamise otsuse eelnõu ja sellega seotud menetluslikud tegevused on menetlustoimingud. Üldjuhul saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Haldusakti andmisega lõppevas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse, kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus (

§ 45lg 3; Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8).

Sättes kirjeldatud teise alternatiivi puhul on tegemist olukorraga, kus haldusorgan on teinud olulise ja ilmse menetlusvea, mis toob vältimatult kaasa menetluse tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu materiaalse õigusvastasuse (Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2022 määrus nr 3-21-847, p 12). Menetlustoimingu vaidlustamist on lubatud ka juhul, kui menetlustoiming takistab edasist menetlust ning sellest tulenevad kaebajale täiendavad kohustused ja loa andmise tingimused (Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p-d 12-13). Haldusakti eelnõu koostamisega ja menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks edastamisega ei rikuta kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning see ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Pole välistatud, et eelnõu menetlemisel võetakse esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse ning lõplik otsus võib kujuneda eelnõus märgitust erinevaks. Praegusel juhul tuleb KeA-l lõpliku haldusakti andmisel arvesse võtta muu hulgas kaebaja poolt otsuse eelnõule tähtaegselt esitatud, sh 31.07.2025 vaides toodud, seisukohti ja vastuväiteid. Kohtul ei ole kaebuse põhjal äratundmist, et KeA kaebaja seisukohtadega otsuse tegemisel igal juhul ei arvesta või nendega arvestamata jätmist ei põhjenda. Kui KeA vaatamata otsuse eelnõu kohta laekunud ettepanekutele ja vastuväidetele jätab haldusaktiga kaebajale Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmata, saab kaebaja esitada halduskohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks. Lõpliku haldusakti peale esitatavas kaebuses saab esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Asjaolusid, mis peaks andma alust arvata, et ainuüksi haldusakti eelnõu koostamine toob kaasa vältimatult õigusvastase ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva lõpliku haldusakti andmise, praegusel juhul ei esine. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Seejuures just haldusmenetlusse sekkumine võib kaasa tuua korduvad kohtusse pöördumised ning muuta menetluse menetlusosalistele segaseks, põhjendamatult koormavaks ja kulukaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2024 määrus nr 3-24-2130, p 12). 10. Kohus leiab eeltoodud põhjustel, et

§ 45

lg-s 3 sätestatud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole täidetud ning kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

11. Kaebuse tagastamise tõttu pole alust ka kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kui vastustaja keeldub lõpliku haldusaktiga kaebajale taotletud jahipiirkonna kasutusõiguse andmisest, on kaebajal võimalik konkreetse haldusakti vaidlustamise korral taotleda ka esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Haldusmenetluse jätkumine ei saa rikkuda kaebaja õigusi pöördumatult, sh juhul, kui selles on toimunud mingisugused menetluslikud minetused. Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka haldusorgani poolt haldusmenetlusega jätkamisel, vaidlustades vajadusel KeA poolt väljastatavat lõplikku haldusakti. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.