Obsah (4)

§ 29§ 30§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev-Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15149 Tsiviilasi JAXSON BYGG OÜ (likvideerimi

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JAXSON BYGG OÜ (likvideerimisel) (avaldaja, võlgnik) esitas
2. oktoobril 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku nimele liiklusregistris on registreeritud haagis (TIKI CS270-L, 2018), kuid see on amortiseerunud ja vajab kapitaalremonti, mille maksumus on hinnanguliselt 500 eurot. Haagisel puudub kehtiv tehnoülevaatus. Sarnase haagise turuhind on ligikaudu 500 eurot. Arvestades remondivajadust, ei oma haagis väärtust. Võlgnikul on maksuvõlg 88 195,14 eurot. Võlgnikul oli filiaal Norras (JAXSON BYGG NUF), mis on praeguseks kustutatud. Üheks makseraskuste põhjuseks oli teadmatus Norra maksusüsteemist, mis tõi kaasa rahaliste kohustuste ebatäpse täitmise. Ka mõjutasid võlgniku tegevust oluliselt kaks tööriista vargust novembris 2022 ja
3. märtsil 2023, mille kohta on Norra Politseiameti tõendid. Nende varguste tulemusena ei olnud võlgnik enam vajalikke tööriistu tööde jätkamiseks. Lisaks mõjutas Norra ehitusturgu negatiivselt majandusolukorra halvenemine, mille tõttu peatati töö objektidel määramata ajaks. See tekitas täiendavaid rahalisi raskusi ja süvendas maksejõuetust. Praeguseks on likvideerija kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal tuvastanud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Äriühingu kohustused ületavad ilmselgelt võlgniku vara, mis tähendab, et võlgnikul puuduvad piisavad vahendid kohustuste katteks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
4. Kohus nimetas
5. novembri
6. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu. 2
7. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule varana
8. a haagis TIKI (reg.märk 083YKS), mis võlgniku sõnul vajab kapitaalremonti ning mille väärtus on 500 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 85 627 eurot 30 senti. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
9. a alguses seoses tekkinud maksuvõlaga. Ka pärast majandustegevuse lõpetamist juunis 2023 ei ole juhatus äriühingu probleemidega tegelenud. Juhatus on rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. See viitab juhtimisveale, mille tulemusena on kohustused kasvanud viiviste võrra. Seoses pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega võivad esineda alused kahju hüvitamise nõude esitamiseks juhatuse vastu. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2145 eurot (lisandub käibemaks).
10. Maakohus määras
11. jaanuari
12. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
13. Maksejõuetuse teenistus ei esita
14. märtsi
15. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
17. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks (võlgnikul on vara ligikaudu 500 euro väärtuses ning kohustusi on 85 627 eurot 30 senti), samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2023. a alguses seoses tekkinud maksuvõlgnevusega. Juhatus on rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. 3 8.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

1. veebruaril 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2. märtsi
3. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
4. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (

§ 150lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2145 (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 16,5 tundi. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus annab ajutisele halduri loa võõrandada võlgnikule kuuluv haagis TIKI (reg.märk 083YKS, 2018) menetluskulude katteks. 11.1.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks. 11.2. Ajutine haldur on taotlenud osa tasu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2). hüvitamist riigi vahenditest

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu 4 seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

§ 23

lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri

1. veebruari
2. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades

§ 23lg-s 3 sätestatud ülemmäära.

See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna võlgnikul puudub vara (eeldusliku väärtusega 500 eurot) kogu ajutise halduri tasu maksmiseks, annab kohus võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (886 ÷ 66). Ülejäänud ajutise halduri põhjendatud töötundide arv 3,08 tundi tuleb hüvitada võlgnikul enda vara arvel ajutise halduri märgitud tunnitasuga (400 eurot 40 senti) (3,08 × 130). Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest ajutise halduri põhjendatuks loetud töötunnid on valdavas osas riigi vahendite arvel hüvitatud. 12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 5