Obsah (5)

§ 152§ 43§ 109§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-295 Määruse kuupäev 16. aprill 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Toomas Lükki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. jaanuari 2024

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Lükk (kaebaja) esitas
2. novembril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) relvasoetamisloa taotluse püstoli kohta enese ja vara kaitse otstarbel. Kaebaja selgitab, et soovib soetada uut ja moodsamat relva, sest olemasolev relv on üsna vana ja kulunud ning ei pruugi olla töökindel. Kaebajal on relvaluba olnud juba üle 20 aasta. Kaebaja on Kaitseliidu liige ning ärevatel aegadel saab kaebaja relvaga kaitsta kodumaad ja oma vara.
3. PPA teatas
4. novembri
5. a kirjaga kaebajale, et PPA-l on alus keelduda loa väljastamisest ning andis kaebajale võimaluse esitada täiendava arvamuse ja vastuväited. PPA asus seisukohale, et turvalisuse tagamiseks ei vaja isik erinevaid relvi. Hetkel omab kaebaja ühte püssi ja ühte püstolit enese ja vara kaitse otstarbel. Kui hetkel kaebaja turvalisuse 3-24-295 tagamiseks soetatud relvad ei ole asjakohased, tuleks mõelda nende võõrandamisele või kui relv ei ole töökindel, siis on võimalik see saata hävitamisele.
6. Kaebaja esitas
7. novembril 2023 PPA-le vastuse, milles selgitab, et tema relvad omavad kaebaja jaoks emotsionaalset väärtust. Kaebaja püstol on töökindel, kuid uuemad ja moodsamad relvad on paremad käsitseda. Õigusaktidest ei tulene, et isikul ei või olla kolme relva.
8. PPA keeldus
9. jaanuari
10. a otsusega nr 4.2-1/286-1 kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest. Kaebaja omab relvaluba nr DL10026299 kehtivusega kuni
11. november 2028 õigusega hoida ja kanda sileraudset püssi Iž kaliiber 16 nr 10049 ning püstolit Makarov kaliiber 9x18 nr ГE5938 enese ja vara kaitse otstarbel. Kaebajal on võimalik tagada turvalisust olemasolevate relvadega. Kaebajal on võimalik omada relva sportimise otstarbel, kuid selleks peab ta olema vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige ning tal on kohustus tõendada, et ta harjutab aktiivselt võistlustel osalemiseks. Kaebaja väidetav soov soetada uut ja moodsamat relva ei ole seotud tema enda või vara turvalisuse tagamisega. Kui kaebaja püstol on vana ja kulunud ning ei pruugi olla töökindel, siis on kaebajal võimalik lasta teha püstol töökorda või esitada taotlus relva võõrandamiseks, hävitamiseks, kollektsioneerimiseks või muuta laskekõlbmatuks. Kaebajal on võimalik laskmist harjutada varasemalt soetatud relvaga. Relvaseadus ei sätesta tulirelvade piirarvu, kuid see ei tähenda, et PPA ei peaks kaaluma iga järgneva relva vajadust taotletud otstarbele.
12. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
13. jaanuaril 2024 kaebuse, milles palub tühistada PPA
14. jaanuari
15. a otsus nr 4.2-1/286-1 ja teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebaja taotlus relvasoetusloa väljastamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. PPA ei saa loa andmisest keeldumisel tugineda relvade arvule, vaid saab hinnata, kas relva soetamise otstarve vastab seaduses sätestatule.
16. Tartu Halduskohus võttis
17. veebruari
18. a määrusega Toomas Lükki kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
19. Vastustaja esitas kohtule
20. märtsil 2024 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
21. PPA tunnistas
22. aprilli
23. a otsusega nr 4.2-1/1715-1 oma varasema
24. jaanuari
25. a otsuse nr 4.2-1/286-1 kehtetuks ning otsustas jätkata kaebaja relvasoetamisloa taotluse menetlust. PPA rahuldas samal päeval kaebaja taotluse ning väljastas talle relvasoetamisloa nr DL50048457 (püstol 1 tk) kehtivusega kuni
26. juuli
28. PPA esitas
29. aprillil 2025 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks.
30. Kohus palus
31. aprilli
32. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal esitada menetluskulude tekkimisel menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
33. Kaebaja esitas kohtule
34. aprillil 2025 vastuse, mille kohaselt on ta oma kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud ning ei näe vajadust kohtumenetluse jätkamiseks tuvastamiskaebuse menetluses. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2684 eurot. Kaebaja esindaja on kohtumenetlusega seoses teinud toiminguid kokku 2 3-24-295 11 tundi ning vandeadvokaadi tunnihind käesolevas asjas on olnud 244 eurot (200 eurot + 22% käibemaks). Samuti palub kaebaja tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot Attela Advokaadibüroo OÜ-le.
35. Vastustaja esitas
36. aprillil 2025 kohtule seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele, millest leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebaja esindaja tunnihind ületab sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Praeguses vaidluses ei ole põhjendatud hüvitada kaebaja õigusabikulusid, mille tunnihind ületab 170 eurot. Samuti on selgelt põhjendamatu õigusabile kulunud aeg 11 tundi. Vastustaja hinnangul on põhjendatud hüvitada menetluskulu maksimaalselt kokku 6 tunni õigusabi eest. KOHTU SEISUKOHT 13.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kuna PPA on
2. aprilli
3. a otsusega nr 4.2-1/1715-1 tunnistanud vaidlusaluse haldusakti kehtetuks, jätkanud kaebaja relvasoetamisloa taotluse menetlust ning samal päeval väljastanud kaebajale relvasoetamisloa nr DL50048457 (püstol 1tk), siis on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kaebaja on haldusasja menetluse lõpetamisega nõus ning ei soovi vastavalt

§ 152lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele.

Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. 15. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109lg 2).

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus

§ 108

lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Kaebaja esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku summas 2684 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja esindaja teinud kohtumenetlusega seoses järgmised toimingud: 1) nõupidamine kaebajaga, kaebaja edastatud võimalike tõendite analüüs ja tõendite selektsioon, kaebuse koostamine, kaebajale ülevaatamiseks edastamine ja kohtule esitamine – 8,1 tundi; 2) kohtu
2. veebruari
3. a määruse analüüs ja kommunikatsioon kaebajaga – 0,4 tundi; 3) PPA
4. märtsi
5. a vastuse ja lisa analüüs, nõupidamine kaebajaga seoses PPA ja Siseministeeriumi vastustes väljendatu ja edasise menetlusliku tegevusega – 1 tund;
6. aprilli
7. a nõupidamine kaebajaga seoses kaebajale saabunud PPA
8. aprilli
9. a otsusega – 0,3 tundi; 4) PPA
10. aprilli
11. a taotluse, selle lisade ning
12. aprilli
13. a kohtunõude analüüs, kommunikatsioon kaebajaga 3 3-24-295 – 0,5 tundi; 5) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,7 tundi. Kokku on menetluskulude nimekirja järgi osutatud õigusabiteenuseid 11 tundi tunnihinnaga 244 eurot (200 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 44 eurot). Vastustaja vaidleb sellises ulatuses menetluskulude, s.o 2684 eurot, väljamõistmisele vastu ning on esitanud asjakohased põhjendused ja viited aktuaalsele kohtupraktikale.
14. Kohus nõustub, et õigusabikulude täies ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kuigi kaebaja esindaja tunnihind on keskmisest kõrgem, siis ei asu kohus käesolevas asjas seisukohale, et tegemist oleks ülemäärase tunnihinnaga. Küll aga tuleb arvestada, et sellise tunnihinnaga vandeadvokaadi puhul peab eeldama kiiremat ning sealjuures kõrge kvaliteediga õigusabiteenuse osutamist. Kohus ei pea vajalikuks asuda analüüsima iga ajakulurea põhjendatust eraldi, vaid hindab kaebajale osutatud teenuse ajakulu põhjendatust kogumis. Siiski tuleb silmas pidada, et ainuüksi kaebuse esitamisele kulunud ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohtule esitatud kaebus on ca 4,5 lehekülge pikk, millest sisuline õiguslik analüüs ja põhjendused moodustavad ca 2,5 lehekülge. Lisaks on kaebuse koostamisel kasutatud nn minimalistlikku ülesehitust, kus reavahe on 1,5 kordne ning tekst on liigendatud nii, et selles on palju kahe-kolmerealisi lõike, mis võimaldab lehekülgede koguarvu paisutada. Ilmselgelt ei saa sellises mahuga kaebuse koostamiseks kuluda kohtule väidetud 8,1 tundi. Arvestades selle asja faktiliste asjaolude mahtu ja õigusküsimuse iseloomu, kohtule esitatud menetlusdokumente ja nende mahtu, kaebaja kirjeldatud õigusabiteenuse osutamise toiminguid ja võimalikku tegelikku töömahtu, peab kohus põhjendatuks ajakuluks kokku 4 tundi. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 976 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
15. Kohus tagastab kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20 eurot vastavalt kaebaja taotlusele Attela Advokaadibüroo OÜ-le (

§ 104lg 5 p 4 ja lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Otsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2025 määrusega. 4