lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist
2) lepingust nr L89016218522 tuleneva põhivõlgnevuse 637,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28,66 eurot ja edasiulatuva viivise 9,90% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui
lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist
3) lepingust nr L89016707460 tuleneva põhivõlgnevuse 806,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 43,17 eurot ja edasiulatuva viivise
lg 1 teises lauses 2-25-101243 sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). 2 2-25-101243 Asjaolud
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance lepingu nr L89016218373, L89016218522 ja L
lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad
§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (
lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (
lg 1) ning
§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 18. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). 6 2-25-101243 Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 19.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 20. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks
lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena
21. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (
lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestust ei teinud ja palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet: - lepingu nr L89016218373 alusel saadud 637,50 eurot, viivise alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025 viivisemääraga 9,90% aastas ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 9,90% aastas alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni. 7 2-25-101243 - lepingu nr L89016218522 alusel saadud 637,50 eurot, viivise alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025 viivisemääraga 9,90% aastas ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 9,90% aastas alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni. lepingu nr L89016707460 alusel saadud 806,18 eurot, viivis alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025 viivisemääraga 23,00% aastas ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 23% aastas alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni. 22. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (
lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Antud juhul tuleb kohaldada
⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades.
lg 1 teises lauses sätestatudviivisemäär on ajas muutunud järgmiselt: - 01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%; 01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%; alates 01.07.2025: 10,15% 8 2-25-101243 Lepingutes kokkulepitud viivisemäär on väiksem kui
lg 1 teises lauses sätestatud määr, mis kehtis alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025. Seetõttu tuleb
Lepingutest nr L89016218373 ja L89016218522 tuleneva viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 57,32 (28,66 + 28,66). Lepingu nr L89016707460 alusel palus hageja mõista viivise välja viivisemääraga 23% aastas põhivõlgnevuselt 806,18 eurot alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025 viivisemääraga 23,00% ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 23% aastas alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on suurem kui
lg 1 teises lauses sätestatud määr, mis kehtis alates 26.09.2024 kuni 10.03.2025. Seetõttu tuleb
⁴ lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda
Lepingust nr L89016707460 tulenev viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 43,17 eurot. 25. Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud. Lepingutest nr L89016218373 ja L89016218522 tulenev viivisemäär on väiksem kui
Seetõttu kohus määrab, et viivist tuleb tasuda põhivõlgnevuse tasumata jäägilt 9,90% aastas alates 11.03.2025 lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui
lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist
Eelnimetatu on kohtu hinnangul
Lepingu nr L89016707460 puhul kohaldub
lg 1 teises lauses sätestatud määr, mistõttu kohus määrab, et viivist tuleb tasuda põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2025 lepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumiseni. 26. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: - lepingust nr L89016218373 tuleneva põhivõlgnevuse 637,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28,66 eurot ja edasiulatuva viivise 9,90% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui
lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist
- lepingust nr L89016218522 tuleneva põhivõlgnevuse 637,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28,66 eurot ja edasiulatuva viivise 9,90% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kui
lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist
- lepingust nr L89016707460 tuleneva põhivõlgnevuse 806,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 43,17 eurot ja edasiulatuva viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 11.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 9 2-25-101243
Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 82,40% ulatuses (2297,29/2787,95), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 82,40% ulatuses kostja kanda ja 17,60% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 432,60 eurot (525 x 82,40%) ning menetluskuludelt viivise
MS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ 10 2-25-101243 Andrea Lega kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.