← Eesti

3-25-2521/8

Obsah (10)§ 136§ 40§ 96§ 98§ 130§ 120§ 8§ 1361§ 132§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2521 Haldusasi Maksu- j

) § 1361 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 30.07.2025 Tallinna Halduskohtule

§ 136

1 lg 1 ning § 130 lg 1 alusel taotluse anda luba seada kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 59 790,79 eurot G.L-ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM. Q OÜ (registrikood XXXXXXXX, alates 13.08.2025 W OÜ; edaspidi: Q OÜ) on äriregistris registreeritud alates 31.01.2018. Q OÜ juhatuse liikmeks oli alates 08.05.2018 G.L. Äriregistri teabesüsteemi järgi on Q OÜ põhitegevusalaks ajutise tööjõu rent. Maksuhalduri menetluses on Q OÜ varjatud maksuvõla sissenõudmine. 30.07.2025 seisuga pole Q OÜ-le veel maksusummat määratud, kuid 01.11.2024 korraldusega nr 12.2-3/065252-1 on alustatud kontrollimenetlust, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu ja tööjõumaksude 3-25-2521 määramine kokku 52 437,59 eurot, millele lisandub intress. G.L juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg vähemalt 52 437,59 koosneb maksustamisperioodidel juuni–september 2024 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksust ning tööjõumaksudest. Maksuhaldur alustab taotlusega G.L suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Sellest tulenevalt võib G.L solidaarselt Q OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 alusel kogusummas 52 437,59 eurot, millele lisandub intress.

Maksuhaldur on seisukohal, et Q OÜ on G.L juhtimisel jätnud

  1. a juunist septembrini deklareerimata kogu 22% määraga maksustatava müügikäibe vähemalt 92 438,65 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 20 336,51 eurot, millest on õigus maha arvestada sisendkäibemaks 810,26 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks on seega 19 526,25 eurot. Lisaks on Q OÜ jätnud juuni–september 2024 TSD-del deklareerimata töötajate palgaväljamaksed ning nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud kokku 32 911,34 eurot. Maksuhalduri seisukoht põhineb alljärgneval. Q OÜ ei täitnud maksuhalduri 01.01.2024 korraldust, ei esitanud tähtpäevaks (18.11.2024) korralduses nõutud kontrollitava perioodi dokumente ega vastanud korralduses esitatud küsimustele. Maksuhaldur oli nõus korralduse täitmise tähtaja pikendamisega kuni 25.11.
  2. Q OÜ jättis korralduse eelnimetatud tähtpäevaks täitmata. Raamatupidaja KL ei esitanud ka pärast maksuhalduriga suhtlust Q OÜ KMD-sid ega deklareerinud maksukohustust, millest Q OÜ on teadlik. Samuti ei ole esitatud TSD-sid. Deklaratsioone pole esitanud ka Q OÜ juhatuse liige G.L, kes juhatuse liikmena vastutab, et deklaratsioonid on tähtpäevaks esitatud ja maksukohustus tasutud. Maksuhaldurile esitatud andmetel on Q OÜ-l kontrollitaval perioodil kajastamata müük, mida tema tehingupartner C AS on soetusena temalt KMD-del ja nende INF B osades deklareerinud. Q OÜ on seega rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Maksuhalduril puudub põhjus kahelda C AS-i deklareeritud andmetes. Maksuhaldur tuvastas, et Q OÜ kontrollitava perioodi 22% määraga maksustatav käive on kokku 92 438,65 eurot ja sellelt arvutatud käibemaks 20 336,51 eurot. Seega jättis Q OÜ G.L juhtimisel õigeaegselt sellises summas müügikäibe ja sellelt arvestatud käibemaksu juuni–september 2024 KMD-del deklareerimata. Q OÜ ei esitanud 01.11.2024 korralduses nõutud kontrollitava perioodi ostuarveid ega sisendkäibemaksu arvestust ega vastanud korralduses esitatud küsimustele. Maksuhaldur leiab, et Q OÜ-l on võimalik kajastada juuli 2024 KMD-l sisendkäibemaksu kokku 810,26 eurot, mis on sel perioodil müügina deklareeritud temale kolme tehingupartneri poolt KMD lisa INF A osal. Q OÜ tegi maksustamisperioodidel juuni–september 2024 töötajatele palgaväljamakseid kokku 59 729,35 eurot, kuid jättis need deklareerimata ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud 32 911,34 eurot tasumata. Q OÜ jättis 01.11.2024 korralduse täitmata ning ei ole töölepinguid, võlaõigusseaduse alusel sõlmitud lepinguid ega töötasu arvestamise ja väljamaksmise kohta dokumente esitanud. Maksuhaldur lähtus Q OÜ raamatupidaja KL poolt elektroonses keskkonnas e-MTA sisestatud, kuid kinnitamata maksudeklaratsioonide TSD lisal 1 deklareeritud maksuvaba tulu suurusest. Täpsemalt oli Q OÜ-l kohustus kinni pidada ja tasuda tulumaks 8354,50 eurot, sotsiaalmaks 22 489,67 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 633,67 eurot, töötuskindlustusmakse 1433,50 eurot. Q OÜ-l puudub registriandmete kohaselt registervara. 30.07.2025 seisuga on Q OÜ ettemaksukontol raha 95,18 eurot. Viimati tasuti makse 04.07.2024 summas 5500 eurot. Q OÜ-l on äriregistrile tähtaegselt esitamata
  3. a kohta majandusaasta aruanne. Töötamise registri andmetel puuduvad Q OÜ-l töötajad. G.L esitas 05.05.2025 avalduse Q OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks, märkides kustutamise põhjuseks 2

(9)3-25-2521 ettevõtluse lõpetamise. Maksuhaldur kustutas esitatud avalduse alusel 05.05.2025 otsusega Q OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 04.05.2025. Eelnev viitab selgelt sellele, et Q OÜ-l puuduvad varad ja majandustegevus on lõppenud, mis annab alust eeldada, et äriühingult ei ole võimalik määratavat maksusummat sisse nõuda. Maksuhaldur on veendunud, et Q OÜ kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu vara ja raha arvelt ei õnnestu. G.L solidaarne vastutus Q OÜ tasumata maksuvõla eest tuleneb

§ 96lg-st 1, § 8 lg-st 1 ja § 40 lg-st 1.

G.L omas Q OÜ ainsa juhatuse liikmena otsest mõju viimase majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisele. G.L-il on alates 12.07.2019 eteenuste keskkonnas e-MTA juriidilise isiku esindaja pakett, millest tulenevalt on tal muude õiguste hulgas ligipääs äriühingu vaates e-MTA-le ning õigus esitada ja muuta maksudeklaratsioone. Seega oli G.L-il võimalik olla kursis ja tagada, et Q OÜ esitab tõele vastavaid maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda. Osaühingu raamatupidamise korraldamine oli G.L kohustus. Lisaks on G.L-il äriühingu ainsa juhatuse liikmena tõenäoliselt juurdepääs äriühingu rahale. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et G.L on rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, tema tegevuse ning Q OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Q OÜ-ga. TSD lisa 1 andmetel on G.L-ile tehtud

  1. a-l väljamakseid (bruto) kokku 2035,38 eurot. G.L ei ole esitanud residendist füüsilise isiku
  2. a tuludeklaratsiooni.
  3. a-l G.L-ile väljamakseid deklareeritud ei ole. Töötamise registri andmetel on G.L-il alates 14.07.2025 kehtiv tööleping, tööandja Tallinna Linnavaraamet, ametikoht ehitustehnik. Maksuhalduril ei ole võimalik hinnata, milline on G.L sissetulek, kuna tööandja ei ole töötasu väljamakseid veel deklareerinud. Samuti ei ole teada, kui suured on tema igakuised isiklikud kulutused ja kas pärast kulude mahaarvamist jääb piisavalt vaba raha vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. G.L tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud maksuseaduses ettenähtud ettevõtte kohustuste täitmist, iseloomustab G.L suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et G.L võib samamoodi suhtuda vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara.

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud.

Maksukohustuste aegumistähtaeg algab 10.07.2024, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb juuni 2024 TSD-st. Seega, isegi kui kohaldada

§ 98

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 10.07.

  1. G.L-il puuduvad sõidukid, laevad ja väärtpaberikontod. G.L-ile kuuluvad ainuomandina järgmised kinnistud: 1) alates 27.02.2023 kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM (katastritunnus XXX), sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1513 m
  2. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul 211,7 m2 suurune
  3. a-l kasutusele võetud 1-korruseline üksikelamu, mille ehitisealune pind on 186,1 m2 ja suletud netopind 157,2 m
  4. Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule number
  5. Kinnistule on seatud
  6. a-l hüpoteek 338 000 eurot Coop Pank AS kasuks. Maa- ja Ruumiameti andmetel on maa maksustamishind 25 857 eurot. Maa- ja Ruumiameti
  7. a kinnisvara hinnastatistika järgi oli Kohila vallas, Rapla maakonnas keskmine ruutmeetri hind oli 1522,50 eurot ja keskmine pindala 152,9 m
  8. G.L omandis oleva kinnistu müügihind võiks maksuhalduri hinnangul olla 239 337 (157,2 × 1522,50) eurot; 2) alates 27.02.2023 kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM (katastritunnus XXX), sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, pindala 1317 m
  9. Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr
  10. Kehtivat hüpoteeki 3

(9)3-25-2521 pole. Maa- ja Ruumiameti andmetel on maa maksustamishind 395 eurot. Ehitisregistri kohaselt kinnistul hooneid ei ole. Maa- ja Ruumiameti
  1. a juuli kuni
  2. a juuli kinnisvara hinnastatistika järgi oli XXX külas, Kohila vallas, Rapla maakonnas tehtud 15 muu maa ostu-müügi tehingut kogupinnaga 3 ha ja koguväärtuses 301 590 eurot, mis teeb 1 ruutmeetri hinnaks 100,53 eurot. G.L omandis oleva kinnistu müügihind võiks maksuhalduri hinnangul olla 132 398,1 eurot.

§ 130

lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivam meede kohtuliku hüpoteegi seadmine G.L omandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Kuivõrd

ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku põhinõude suurus on tõenäoliselt 52 437,59 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu 2900 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava kinnistu turuväärtuseks hinnatud 132 398,1 eurot, millest 5% moodustaks 6619,9 eurot, mistõttu lisatasu enampakkumise korraldamise eest on 3000 eurot. Õigust lisatasu nõuda ei ole enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Siinsel juhul võib kohtutäituri tasuks kujuneda 5930 (30+2900+3000) eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 1423,20 eurot. Hüpoteegi seadmisega kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX oleks tagatud G.L-ilt võimaliku vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg kogusummas 52 437,59 eurot ja lisanduvad võimalikud sundtäitmise kulud 7353,20 eurot (5930 + 1423,20). Põhjendatud on mitte taotleda hüpoteegi seadmist teisele kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, kuivõrd esiteks on see G.L elukoht, mistõttu piiraks selle koormamine tema õiguseid rohkem, ja teiseks on kinnisasjale 2023. a-l seatud panga hüpoteek, mis ületab kinnisasja võimaliku realiseerimisväärtuse. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur G.L vastu suunatud täitetoimingud, kui G.L on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt hindab maksuhaldur praegusel juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 59 790,79 eurot (52 437,59 + 7353,20). Kui G.L soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 52 437,59 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.08.2025 määrusega MTA taotluse ja andis loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek 59 790,79 eurot G.L omandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM. Kuivõrd G.L on jätnud deklareerimata perioodi juuni–september 2024 kogu 22% määraga maksustatava müügikäibe ja töötajate palgaväljamaksed ning jätnud tasumata sama perioodi eest arvestatud käibemaksu ja tööjõumaksud, on G.L Q OÜ endise juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada Q OÜ maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja 4

(9)3-25-2521 täielik täitmine (

§ 8lg 1).

Saab nõustuda MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et G.L on

-st ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Nähtub, et G.L oli kontrollitaval perioodil Q OÜ ainus juhatuse liige. Seega võib eeldada, et G.L-il oli täielik kontroll Q OÜ majandustegevuse korraldamisel ning ka äriühingu maksukohustuste täitmisel, sh maksudeklaratsioonide esitamisel. G.L-il oli juurdepääs äriühingu e-MTA e-teenuste keskkonnas, mistõttu oli tal võimalik esitada ja muuta maksudeklaratsioone. Võib eeldada, et Q OÜ ainsa juhatuse liikmena oli G.L-il ligipääs ka äriühingu rahale, mille arvelt täita maksukohustused. Eeltoodu kinnitab MTA kahtlust, et G.L tegutses Q OÜ juhatuse liikmena tahtlikult, jättes maksud nõuetekohaselt deklareerimata ning maksukohustused täitmata. Kui G.L juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei oleks Q OÜ-l MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Kui G.L oleks deklareerinud perioodidel juuni– september 2024 kogu 22% määraga maksustatava müügikäibe ja tasunud sellelt arvestatud käibemaksu ning deklareerinud samal perioodil töötajate palgaväljamaksed ja tasunud nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud, ei oleks äriühingul tekkinud 52 437,59 euro suurust maksuvõlga. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest olemas põhjuslik seos G.L õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel ning maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (

§ 1361lg 1).

Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Maksuhaldur on põhjendanud, et Q OÜ-l puudub vara maksuvõla tasumiseks ning Q OÜ on alates 04.05.2025 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, mistõttu puudub äriühingul ka majandustegevus, millest saadava tulu arvelt maksuvõlgnevust tasuda. Seega on olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele G.L-ile. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361 lg 2 p 1).

MTA on põhjendanud, et G.L käitumine ning tegevus Q OÜ juhatuse liikmena viitab tema suhtumisele avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse, mistõttu esineb kahtlus, et G.L ei pruugi täita ka vastutusmenetluse tulemusel määratavat maksukohustust. MTA on põhjendanud, et MTA-l puuduvad andmed G.L sissetulekute kohta, kuivõrd kehtiv töösuhe on tal registreeritud alles alates 14.07.2025. Samuti puudub info, millised on G.L igakuised isiklikud kulutused nt eluasemele jmt ning kui suur on vaba raha hulk pärast selliste kulutuste katmist. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut. Kohtuliku hüpoteegi seadmine G.L omandis olevale kinnisasjale (registrinumbriga XXXXXXX) on kohane. Hüpoteegi seadmine katab ära võimaliku maksusumma 52 437,59 eurot, millele lisandub intress ning võimalikud sundtäitmise kulud. Hüpoteegi seadmine ei riiva G.L õigusi ebaproportsionaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Maksuvõla osas ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud).

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 96lg 5).

3. G.L palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus või alternatiivselt vähendada kohtuliku hüpoteegi suurust, nii et see vastaks tegelikule maksunõudele ilma täitekulude ja intressideta, ning kohustada MTA-d arutama alternatiivse tagatise kasutamise võimalust. 5

(9)3-25-2521 Nõude suurus ei ole õigesti arvestatud: kohtulik hüpoteek on seatud summas, mis sisaldab eeldatavaid täitekulusid ja intresse, mida ei ole veel määratud ega mille suurust tõendatud. See muudab abinõu ebaproportsionaalseks. Samuti ületab kinnistu väärtus oluliselt väidetava põhivõla summa, mistõttu oleks võimalik kasutada vähem piiravaid meetmeid, nt väiksemat tagatist või maksegraafikut. Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Puudutatud isik on valmis andma MTA-le rahalise tagatise või pangagarantii, mis kataks väidetava võla, intressid ja võimalikud täitekulud, vältides seeläbi kinnistu koormamist hüpoteegiga. 4. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Põhjendamatu on väide, et nõude suuruse arvestus ei ole korrektne. MTA on loataotluses toonud selgelt ja korrektselt välja võimaliku sissenõutava maksusumma kujunemise ja arvestuse. Ka halduskohus on määruses põhjalikult kajastanud võimaliku sissenõutava maksusumma suurust. Kuna

§ 136

1 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne vastutusmenetluse lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid. Samuti ei pea olema välja kujunenud lõplik seisukoht maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude, sh maksusumma suuruse kohta. Kuivõrd

§-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet mh kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Seetõttu on kohtuliku hüpoteegi seadmisel täitekulude arvesse võtmine põhjendatud. Intressiarvestust, mida MTA oleks saanud võtta arvesse kohtuliku hüpoteegi suuruse kindlaks tegemisel, koostatud ei ole. Seetõttu ei ole MTA ka intressi arvesse võtnud. Hüpoteegi suurus ei ole maksuvõlga ja täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja vara ei ole koormatud lubatust suuremas ulatuses. MTA hindas puudutatud isiku kinnistu väärtuseks 132 398,01 eurot ning taotles samale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 59 790,79 eurot. Asjaolu, et kinnistu võimalik väärtus ületab kohtuliku hüpoteegi summat, ei saa pidada proportsionaalsuse põhimõtte rikkumiseks. MTA ei pea põhjendatuks taotleda hüpoteegi seadmist teisele kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, kuivõrd tegemist on isiku elukohaga. MTA märkis halduskohtule esitatud taotluses, et tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

MTA-l puudub teave, et G.L oleks teinud MTA-le ettepaneku alternatiivse tagatise esitamiseks. Kui G.L on valmis andma alternatiivse tagatise, peab ta tegema sellekohase ettepaneku MTA-le. MTA lõpetab G.L vastu suunatud täitetoimingud, kui viimane on esitanud nõuetekohase tagatise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 6.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) 6

(9)3-25-2521 andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

  1. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).
  2. Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata mh halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Tulevikus tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab maksude tasumata jätmise puudutatud isiku süül (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 14).

§ 96

lg-s 5 sätestatud tingimused, mille kohaselt võib seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid need asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada vastutusmenetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsus. Ka olukorras, kus maksu määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist, peab maksuhalduril olema võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist. Kuivõrd

§ 96

lgtes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (vt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2025 määrus asjas nr 3-243342, p 9). 9. Halduskohus rahuldas õigesti MTA taotluse. Taotlus vastas

§ 136

1 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja

§ 1361lg-st 1 tulenevad eeldused loa andmiseks on täidetud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kuigi praegusel juhul ei ole Q OÜ maksuvõlga veel maksuotsusega tuvastatud, on äriühingule maksuotsuse tegemine väga tõenäoline. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et Q OÜ on jätnud

  1. a juuni kuni septembri müügikäibe ning töötajate palgaväljamaksed deklareerimata. Puuduvad viited sellele, et maksuotsuse tegemiseks oleks õiguslikke takistusi, maksu määramine oleks aegunud vms. Samuti on MTA esile toodud asjaolude (Q OÜ-l puudub vara maksuvõla tasumiseks ning äriühing on alates 04.05.2025 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud) põhjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksuhalduril ei õnnestu maksuvõlga Q OÜ-lt endalt sisse nõuda. Ka sellele asjaolule ei ole puudutatud isik määruskaebuses vastu vaielnud. Vastutusotsuse tegemist tulevikus ei välista ka asjaolu, et äriregistrist nähtuvalt ei ole G.L alates 01.09.2025 enam kõnealuse äriühingu juhatuse liige. Alates 03.06.2025 on osaühing võõrandatud Fle, kes on seotud väga paljude äriühingutega, lisaks on muudetud ettevõtte nime. Seegi võib kaudselt viidata võlgadest vabanemise soovile.
  2. Halduskohus ei ole tagatise suuruse kindlaks tegemisel eksinud.

§ 121sätestab, et maksuhaldur määrab, kui suur tagatis tuleb esitada; maksuhaldur lähtub tagatise ulatuse 7

(9)3-25-2521 määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Riigikohus on märkinud, et

§-d 130–131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjadele ja seega tuleb tagatise suuruse arvestamisel lähtuda eelkõige võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses; arvestada tuleb rahalise nõude korral selle nõude suurusest lähtuvaid kohtutäituri tasu määrasid ja võimalikke lisatasusid (KTS § 28 jj) ja muid täitekulusid (TMS § 37; vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 viimane lõik). MTA on loataotluses üksikasjalikult selgitanud, kuidas on saadud maksude kogusumma 52 437,59 eurot, mille Q OÜ on jätnud deklareerimata ja tasumata (vt taotluse lk 4–8). MTA selgitas, et äriühingul on perioodidel juuni–september 2024 deklareerimata kogu 22% määraga maksustatava müügikäive vähemalt 92 438,65 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks 20 336,51 eurot, millest on maha arvestatud sisendkäibemaks 810,26 eurot, ning töötajate palgaväljamaksed ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse) kokku 32 911,34 eurot. Samuti on MTA taotluses esile toonud, mille põhjal on kindlaks tehtud võimalikud sundtäitmise kulud (vt taotluse lk 12–13). MTA selgitas, et täitemenetluse alustamise tasu on kuni 30 eurot (KTS § 34), nõude suurust arvestades on kohtutäituri põhitasu 2900 eurot (KTS § 35 lg 1) ning kaebaja kinnistu turuväärtust arvestades on võimalik kohtutäituri lisatasu 3000 eurot (KTS § 45 lg 1). Seega võib kohtutäituri tasuks kujuneda 5930 (30+2900+3000) eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 1423,20 eurot (KTS § 32 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud MTA arvutused põhjendatud. Nagu MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud, ei ole nad tagatise suuruse hulka intressi arvestanud. Seega on MTA põhjendatult määranud tagatise suuruseks 59 790,79 eurot.

  1. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka meetme põhjendatust ning proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotletud abinõu ebaproportsionaalne ning tegemist ei ole ületagamisega. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on MTA põhjendatult määranud võimaliku maksuvõla ja täitekulude suuruseks kokku 59 790,79 eurot. Samas ulatuses on seatud hüpoteek ka kaebaja kinnistule. Kuigi kinnistu enda turuväärtus on suurem, tuleb arvestada, et maksuhalduri andmete kohaselt ei ole puudutatud isikul muud vara (nt sõidukid, laevad ja väärtpaberikontod), mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga tagada. Samuti puuduvad maksuhalduril andmed, et võimalikku tulevast maksukohustust oleks võimalik täita isiku sissetulekute arvel. Ehkki puudutatud isikule kuulub ka teine kinnisasi, on asjakohane MTA kaalutlus, et kuivõrd tegemist on isiku elukohaga, piiraks selle koormamine tema õigusi rohkem. Lisaks on teisele kinnisasjale juba seatud hüpoteek Coop Pank AS kasuks. Seejuures, nagu halduskohus ka selgitas, on hüpoteegi seadmine isiku jaoks võrdlemisi vähekoormavate tagajärgedega (võrreldes nt keelumärke seadmisega, kontode ja varade arestimisega jms).
  2. Halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust see, et puudutatud isik on enda sõnul valmis andma MTA-le rahalise tagatise.

§ 1361

lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel. Asjaõigusseaduse §-s 330 sätestatud kinnisasja omaniku nõusolek sellise hüpoteegi lõpetamiseks ei ole vajalik. Seega juhul, kui puudutatud isik esitab MTA-le aktsepteeritava tagatise, tuleneb kohustus täitetoimingu lõpetamiseks, s.o kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, seadusest. MTA selgitas loataotluses vastavalt

§ 1361

lg 2 p-s 3 sätestatule, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui G.L on esitanud

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt asendustagatise väärtusega 59 790,79 eurot või kandnud deposiiti 8

(9)3-25-2521 tagatissumma 52 437,59 eurot. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et MTA toodud asendustagatise väärtus on asjakohane siiski üksnes juhul, kui asendustagatisena pakutakse teisele kinnisasjale hüpoteegi seadmist. Juhul, kui asendustagatisena pakutakse aga muud vara, mille realiseerimiseks ei pea MTA kohtutäituri kulusid kandma, peab ka asendustagatise väärtus sundtäitmise kulude võrra väiksem olema.
  1. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.08.2025 määrus muutmata.
  2. Avaldatavas määruses tuleb puudutatud isiku ja temaga seotud äriühingu andmed ning temale kuuluvate kinnisasjade andmed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.