lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (25 974 eurot 55 senti) vara (vara ei ole teada). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku maksejõuetus tekkis asja materjalide järgi hiljemalt kevadel 2022, kui võlgnik ei suutnud enam veebruarist kuni detsembrini 2021 võetud kohustusi täita, võlgniku suhtes tehti kohtulahendid ning majandustegevus lõppes augustis 2022. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha. 9. Kohus nimetab pankrotihalduriks N.B , kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
11. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1890 eurot (lisandub käibemaks). 4 13.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
12.1. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi (tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt tegi ajutine haldur järgmised toimingud: tutvus avalduse, selle lisade ja kohtumäärusega (1 tund); koostas ja edastas päringuid (0,5 tundi); koostas halduri toimiku ja võttis vastu päringute vastused (1 tund); tegi päringud riiklikes registrites (1,5 tundi); suhtles võlgniku esindajaga (1 tund); analüüsis andmeid ja päringute vastuseid (2,5 tundi); vormistas aruande (6 tundi). Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos päringute tegemise, samuti võlgniku varasema tegevuse analüüsiga) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. 12.2.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). 12.3. Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuna praegusel juhul ei ole kohus võlgniku pankrotiavalduse tõttu määranud deposiiti eraldi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks
alusel, vaid
alusel pankrotimenetluse nende kulude katteks, mis tekivad pankroti väljakuulutamisel, ning 5 võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu maksmiseks ning pole teada, kas võlgnikul tekib selleks piisavalt vara, annab kohus võlgniku ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks) (analoogia korras
MS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine haldur on arvestanud tunnitasuna 140 eurot, mitte 66 eurot).
lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri
See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (886 ÷ 66). Ülejäänud ajutise halduri põhjendatud töötundide arv 0,08 tundi tuleb hüvitada võlgniku vara arvel ajutise halduri märgitud tunnitasuga (11 euro 20 senti) (0,08 × 140). Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest ajutise halduri põhjendatuks loetud töötunnid on valdavas osas riigi vahendite arvel hüvitatud. 12.4. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
13. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (
Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (
lg-d 1 ja 2).
näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-des 85–89 sätestatut vastavalt
lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). 6
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.