Obsah (5)

§ 477§ 371§ 657§ 654§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. september 2025 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-13188 Jaak

) sätestatud hagita menetluse korras.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete järgi, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus leidis, et ta ei ole

§ 371lg 1 p 1 alusel pädev asja lahendama ja keeldus taotluste menetlusse võtmisest.

Kuna avaldaja soovib riigi õigusabi, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse haldusasjades tekkinud vaidluste lahendamiseks, kuulub esitatud riigi õigusabi taotluste lahendamine RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 31 alusel halduskohtu pädevusse. Maakohus edastas avaldaja taotlused RÕS § 10 lg 7 ja § 10 lg 3 1 alusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata taotlused lahendamiseks Viru Maakohtu teisele kohtunikule. Määruskaebuse kohaselt on maakohus valesti leidnud, et avaldaja taotlused kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Maakohus eiras RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 3 sätestatut. Isegi kui oletada, et taotlused kuuluvad lahendamisele halduskohtus, tuli need RÕS § 10 lg 7 alusel edastada viivituseta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

1. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on maakohtu viidatud lahendites selgitanud, et RÕS § 37 lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus RÕS § 10 lõikes 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et selline taotlus esitatakse maakohtule. Erinevalt tsiviilasjadest või väärteoasjadest ei näe RÕS § 10 lg 3 alates
2. 2 jaanuarist 2018 maakohtule taotluse esitamist ette juhul, kui tegemist on haldusmenetlusega. Sellisel juhul kohaldub RÕS § 10 lg 3 1, mis sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Sellest seadusemuudatusest tuleneb, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Nagu RÕS § 10 lg 3 laieneb riigi õigusabi taotlustele, mille puhul enne Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist on riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendunud tsiviilkohtumenetluses või süüteomenetluses, tuleb sama analoogia alusel halduskohtumenetlusest võrsunud vaidluse korral kohaldada RÕS § 10 lõikes 31 sätestatut (RKEKm 28.02.2022, 3-21-3011/9 p 4-6, RKEKm 21.04.2022, 2-22-2054/8, p 46). Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et RÕS § 10 lg 7 järgi riigi õigusabi taotluse pädevuselt õigele kohtule viivitamata edastamine ei tähenda kohest või järgmisel päeval asja lahendamist, vaid seda, et menetlustoimingud tehakse ilma põhjendamatu edasilükkamiseta ja seda niipea, kui see on mõistlikult võimalik. Maakohus ei ole rikkunud RÕS § 10 lg 7 tulenevat kohustust edastada avaldaja taotlused viivitamata halduskohtule.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3