KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi ja menetluse ese Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. august 2025 2-25-106786 XXX korteriühistu avaldus E.V. vastu perioodil 01.12.2024 kuni 28.02.

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Äriregistrist nähtuva kohaselt on avaldajal põhikiri, kuid selles ei ole teisiti ette nähtud.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on VÕS § 100 tähenduses kohustuse rikkumine, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Korteriomanik E.V. on jätnud talle esitatud arved tasumata. E.V. ei ole kohtu määratud tähtajaks avaldaja nõudele (sh selle suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Ta ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et tuleb lähtuda avalduses esitatust. Kohus rahuldab põhinõude ja mõistab E.V.-lt avaldaja kasuks välja 1137,52 eurot.
2. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

§ 42

lg 1 kohaselt korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 42

lg 2 p 3 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kuna avaldaja põhinõue ületab eelnimetatud summat, on 2 põhjendatud E.V.-lt avaldaja kasuks välja mõista ka sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 34,74 eurot 10. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja nõuet ja esitatud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane, et menetluskulud kannab võlgnik E.V.. Seega mõistab kohus E.V.-lt avaldaja kasuks välja menetluskulud, s.o tasutud riigilõivu, 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 3