2-25-12182/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel osaotsus Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2025.a, Jõhvi Kohtuasja number 2-25-12182 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuasi A G hagi J N ja A T vastu elatise nõudes J Nl 2715,66 eurot Hagi hind A Til 2715,66 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: A G (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus eestkosteasutusena (reg. nr. 75001017 Keskallee 19, Kohtla-Järve, e-post: linnavalitsus@kjlv.ee) Kostja 1: J N (isikukood xxx, elukoht xxx) A T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja 2: RESOLUTSIOON
2. Hagi kostja J N vastu rahuldada osaliselt osaotsusega.
3. Välja mõista kostjalt J Nlt (ik xxx) hageja A G (ik xxx) kasuks alates 01.08.2025.a. igakuine elatis 100 (ükssada) eurot kuus kuni A G täisealiseks saamiseni xxx või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
4. Igakuised elatise maksed tuleb tasuda jooksva kuu
5. kuupäevaks A G arveldusarvele xxx selgitusega „A G elatis“.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7. Jätkata menetlust kostja 2 suhtes. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE A G seaduslik esindaja on eestkosteasutusena Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes esitas 29.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J N ja A T vastu elatise nõudes kummaltki vanemalt 301,74 eurot alates 01.08.
8. Hageja elab xxx. Praegusel hetkel lapse vanemad ei osale lapse ülalpidamises. Lapse emal on veel 2 alaealist last ning töötab xxx. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUS J N märgib 14.08.2025 hagile saadetud kirjalikus vastuses, et ei tunnistab esitatud haginõuet. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Suveperioodil töötas ta tähtajalise töölepingu alusel, mis kehtis augusti lõpuni, ning tema sissetulek oli sel ajal veidi suurem. Alates septembrist moodustab kostja 1 sissetulek: osalise töövõime toetus – 384 eurot, lapsetoetus – 160 eurot, toitjakaotuspension ühe lapse eest – 338 eurot. Kokku 882 eurot. Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele peab pärast üüri- ja kommunaalkulude mahaarvamist pere täiskasvanud liikmele jääma vähemalt 200 eurot ning iga alaealise lapse kohta vähemalt 240 eurot. Seega peab tema ja kahe lapse peale kuus jääma vähemalt 680 eurot. Kommunaalkuludeks tasub igakuiselt 160 eurot. Kostja märgib, et on nõus maksma lapsele elatisraha 50 eurot kuus. Kostja on esitanud kostjale ka käsunduslepingu, mille kohaselt töötas ta xxx käsunduse alusel 01.06.2025 kuni 31.08.
9. HAGEJA ESINDAJA SEISUKOHT 02.09.2025 esitas hageja esindaja kohtule seisukoha, mille kohaselt ei õnnestunud lapse emaga kompromissile jõuda. Lapse emale oli tehtud ettepanek maksta lapsele elatis summas 150 eurot kuus, kuid kompromissile lapse ema ei reageerinud. Samuti lapse ema ei võtnud Kohtla-Järve Linnavalitsusega ühendust ning ei avaldanud soovi koostöö tegemiseks. Kohtla-Järve Linnavalitsus aga jääb oma seisukoha juurde, et mõistlik elatise summa saaks olla vähemalt 150 eurot kuus. Praeguse seisuga lapse kontol puudub raha üldse. Lapse ema ei maksnud lapsele sentigi. Laps on juba xxx-aastane ning varsti hakkab iseseisvat elu elama, kuid lapse konto on tühi. Lapsel on plaanis minna autokooli, kuid see ei ole võimalik, kuna lapse kontol ei ole piisavalt raha. Seega lapse olulised vajadused on jäetud täitmata. OSAOTSUSE PÕHJENDUSED TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et asjas saab kostja 1 suhtes teha osaotsuse, kostja 2 suhtes menetlus jätkub, kuna temale ei ole veel õnnestunud hagiavaldust kätte toimetada. Kohus rahuldab osaliselt hagi. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. 2 PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on A G J N tütar. Kostja 1 ei ela hagejaga koos. Viru Maakohtu 20.12.2024 kohtumäärusega piirati J N hooldusõigust (isikuhooldusõigust) alaealise lapse A G suhtes lapse elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse (sh huvihariduse) ning tervise- ja raviküsimustes ja varahooldusõigus võeti ära, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejale elatist. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Kostja J N on nõus tasuma elatist 50 eurot kuus. Hageja esindaja on nõus vähendama hagi kuni 150 euroni kuus. Kompromissi pooltel saavutada ei õnnestunud. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
10. oktoobri
11. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12, p 16). Kostja J N esitas kohtule käsunduslepingu, mille kohaselt ta töötas 01.06.2025 kuni 31.08.2025 xxx. Samuti esitas kostja kohtule konto väljavõtte, millest nähtub, et talle on töötasuna maist kuni juulini 2025 kantud kokku 1179,03 eurot. Töötamise registri väljavõttest nähtub, et J N on alates maist 2025 töötanud VÕS lepingu alusel üksikute päevade kaupa ning ajavahemikul 01.06.2025 – 31.08.2025 xxx. Samuti on kostja J N oma vastuses märkinud, et tema sissetulekud alates septembrist moodustavad erinevad toetused – lastetoetus 160 eurot, toitjakaotuspension (ühele lapsele) 338 eurot ja töövõimetoetus 384 eurot, kokku 882 eurot. Nimetatud summad on nähtavad ka konto väljavõttest. Samuti nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et J Nl on veel 2 alaealist last, kellest noorima isaga on ta ka abielus. Seega ei ole tegu üksikemaga, kes peab üksi ülal 2 alaealist last. xxx sündinud lapse peale saab ta toitjakaotuspensionit 338,63 eurot ning 2021.a sündinud lapse isaga on ta abielus ja isa on samuti kohustatud oma last ülal pidama. J N saab igakuiselt töövõimetoetust 384,15 eurot, kuna temal on osaline töövõime. Peale selle tuvastas kohus, et J N omandis on lisaks tema elukohale (xxx) veel teinegi korter asukohaga xxx. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks vahendite tagamine. 3 Kohus nõustub kostjaga, et arvestades tema sissetulekuid ning ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, ei ole ta võimeline maksma hagejale elatist miinimummääras (301,74 eurot), kuna see seaks nii kostja, kui ka tema alaealised lapsed hagejast kehvemasse olukorda. Samas ei nõustu kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist vaid 50 eurot. Kostja omandis on kaks korterit ning ühe korteri üürimise või võõrandamise arvelt on ta võimeline andma hagejale elatist ka suuremas määras. Kohus märgib, et nimetatud tõendite alusel on põhjendatud määrata elatis hagejale miinimumsummast väiksemas määras. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Kuna kostjal J Nl on osaline töövõime, siis on ta võimeline osaliselt töötama ja andma ka osaliselt elatist oma lastele, s.h hagejale. Kuna hagi lahendamisel ei saa arvestada teistele lastele makstavat toitjakaotuspensionit ja lastetoetust, siis arvestab kohus, et ainus legaalne sissetulek J Nl, millest ta saab maksta elatist, on töövõimetoetus ja töötasu. Kuna augusti töötasu suurus pole kohtule teada, siis arvestatakse J N konto väljavõttest nähtuvatest andmetest, kus mai kuni juuli eest sai ta töötasu kokku 1179,03 eurot, s.o keskmiselt 393,01 eurot kuus (1179,03/3), töövõimetoetus on 384,15 eurot kuus. Alates septembrist on J N ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus. Seega kui jagada see summa J N ja tema kolme lapse peale, moodustab üks osa 96,04 eurot. Arvestades eespool toodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt J Nlt välja tütre ülalpidamiseks elatise 100 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digiTselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 4