Obsah (6)

§ 1361§ 130§ 8§ 96§ 136§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 1. augustil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-2521 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täi

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1 2.

§ 1361

lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2017 määruse asjas nr 3-3-1-17-17 p 11). 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (määrus asjas nr 3-31-17-17, p 12).
2. MTA on selgitanud, et X. X kui XX OÜ endise juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et ta jättis perioodidel juuni – september 2024 deklareerimata kogu 22%-lise määraga maksustatava müügikäibe vähemalt 92 438 eurot 65 senti ja sellelt arvestatud käibemaksu 20 336 eurot 51 senti, millest on maha arvestatud sisendkäibemaks 810 eurot 26 senti. Lisaks on X. X XX OÜ juhatuse liikmena juuni – september 2024 TSD-del deklareerimata jätnud töötajate palgaväljamaksed ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse) kokku 32 911 eurot 34 senti. Kuivõrd X. X on jätnud deklareerimata perioodi juuni – september 2024 kogu 22%-lise määraga maksustatava müügikäibe ja töötajate palgaväljamaksed ning jätnud tasumata sama perioodi eest 2 arvestatud käibemaksu ja tööjõumaksud, on X. X XX OÜ endise juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada XX OÜ maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja täielik täitmine (

§ 8lg 1).

1. Kohus nõustub MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et X. X on maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Kohtule nähtub, et X. X oli kontrollitaval perioodil XX OÜ ainus juhatuse liige. Seega võib eeldada, et X. Xl oli täielik kontroll XX OÜ majandustegevuse korraldamise ning ka äriühingu maksukohustuste täitmisel, sh maksudeklaratsioonide esitamisel. X. Xl oli juurdepääs äriühingu e-MTA e-teenuste keskkonnas, mistõttu oli tal võimalik esitada ja muuta maksudeklaratsioone. Võib eeldada, et XX OÜ ainsa juhatuse liikmena oli X. Xl ligipääs ka äriühingu rahalistele vahenditele, mille arvelt maksukohustused täita. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul MTA kahtlust, et X. X tegutses XX OÜ juhatuse liikmena tahtlikult jättes maksud nõuetekohaselt deklareerimata ning maksukohustused täitmata.
2. Juhul kui X. X juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei oleks XX OÜ-l MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Kui X. X oleks deklareerinud perioodidel juuni – september 2024 kogu 22%-lise määraga maksustatava müügikäibe ja tasunud sellelt arvestatud käibemaksu ning deklareerinud samal perioodil töötajate palgaväljamaksed ja tasunud nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud, ei oleks äriühingul 52 437 euro 59 sendi suurust maksuvõlga tekkinud. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos X. X õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (

§ 1361lg 1).

9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Maksuhaldur on põhjendanud, et XX OÜ-l puudub vara maksuvõla tasumiseks ning XX OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud alates

1. maist 2025, mistõttu puudub äriühingul ka majandustegevus, millest saadava tulu arvelt maksuvõlgnevust tasuda.
2. Seega on kohtu hinnangul olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele X. Xle.
3. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361 lg 2 p 1).

MTA on põhjendanud, et X. X käitumine ning tegevus XX OÜ juhatuse liikmena viitab tema suhtumisele avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse, mistõttu esineb kahtlus, et X. X ei pruugi ka vastutusmenetluse tulemusel määratavat maksukohustust täita. MTA on põhjendanud, et MTA-l puuduvad andmed X. X sissetulekute kohta, kuivõrd kehtiv töösuhe on tal registreeritud alles alates

1. juulist
2. Samuti puudub info, millised on X. X igakuised isiklikud kulutused nt eluasemele jmt ning kui suur on vaba raha hulk pärast selliste igakuiste kulutuste katmist.
3. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et kohtuliku hüpoteegi seadmine X. X omandis olevale kinnisasjale (registrinumbriga xxxxxxx) on kohane. Hüpoteegi seadmine katab ära võimaliku maksusumma 52 437 eurot 59 senti, millele lisandub intress ning võimalikud sundtäitmise kulud. Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteegi seadmine X. X õigusi ebaproportsionaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. 3
4. Maksuvõla osas ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud).

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 96lg 5).

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 59 790 eurot 79 eurot senti X. Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxxxx, Xxxx xxxx, Xxxxxx vald, Rapla maakond. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 4