Obsah (4)

§ 101§ 102§ 2172§ 101j

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13322 Tsi

§ 101

lg 1-järgse muutuva summani (hagi esitamise ajal hageja I osas 206,16 eurot kuus ja hageja II osas 175,24 eurot kuus). Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Alates 2025.a. veebruarist on kostja töötu, ülalpidamist ei ole tal sellest ajast mingiski osas võimalik anda. Kostja sissetulek on ainult töötutoetus 300-400 eurot kuus. Varasemalt sai kostja palka 1 100-1 200 eurot kuus. Kostja on proovinud uut tööd leida, kuid see ei ole õnnestunud. Kostjal on täiendav ülalpeetav, so alaealine laps D Š. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega tsiviilasjas 2-08-58460 (tagaseljaotsus) on kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 2 175 krooni (so ca 139 eurot) kuus alates 01.06.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni (dtl 8-9).
3. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise 2 aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
4. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et viidatud seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole. Varasem kohtulahend oli tagaseljaotsus, milles asjaolusid seoses hagejate vajadustega välja toodud ei ole. Täiendavaid tõendeid eelmises menetluses välja toodud asjaolude kohta koguda ei ole võimalik, kohtute infosüsteemist 2-08-58460 asjas esitatud menetlusdokumente ei nähtu. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Tulenevalt PHS § 21 lg 2 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 2023. a-l. 650 eurot kuus, alates 01.01.2024 on 450 eurot kuus. Hagejad on välja toonud, et nende peres on kolm lapsetoetust saavat last (lisaks hagejatele xxx sündinud D V), hagejate ema saab lasterikka pere toetust. Hageja I sai täisealiseks xxx ning on kohtuotsuse tegemise seisuga xxx-aastane. PHS § 21 lg 1 järgi lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. PHS § 17 lg 1 järgi lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et kumbki hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus või enam. 9.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I - alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 206,16 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 3 last); - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 222,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 3 last)); 3 - alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) -37,5); hageja II - alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 175,24 eurot kuus (206,16 x 0,85); - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 189,41 eurot kuus (222,83 x 0,85); - alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 212,69 eurot kuus (250,22 x 0,85); - alates 27.10.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus; - alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) -37,5). 10. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla

§ 101

sätestatud ulatuse tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on täiendav ülalpeetav, so xxx sündinud alaealine laps D Š.

1. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-17-16, p 11-12), et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse.
2. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 08.02.2016 otsusega tsiviilasjas 2-15-15975 on kostjalt alaealise lapse D Ši kasuks välja mõistetud alates 26.10.2015 elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni D Ši täisealiseks saamiseni; elatise summa muutub koos kuupalga alammäära muutumisega (dtl 117-120). Tulenevalt

§ 2172lg 1 on kostja seega kohustatud tasuma alates 01.01.2022 D.

Šile elatist 292 eurot kuus. Nähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest (dtl 211-245), on 08.02.2016 kohtulahendi sundtäitmiseks algatatud täitemenetlus 035/2016/2613, igakuiselt kinni peetud summad jäävad alla kohtulahendiga väljamõistetu. Kostja selgitas ka kohtuistungil, et tal on D. Ši ees elatisvõlgnevus, muul viisil, kui kohtulahendi täitmisega ta D. Šile ülalpidamist ei anna. Kohus tuvastab konto väljavõttelt, et D. Ši kasuks tehtud kohtulahendi täitmiseks on 2023.a. septembrist 2025.a. veebruarini kinni peetud keskmiselt 108,76 eurot kuus.

1. Kohus tuvastab maksuandmete tõendist (dtl 203-204), et kostja netosissetulek 2023.a. septembrist detsembrini oli keskmiselt 1 014,32 eurot kuus, 2024.a.-l. keskmiselt 1 012,55 eurot kuus ning 2025.a. kahel esimesel kuul keskmiselt 1 127,03 eurot kuus. Kostja on välja toonud, et ta on alates 2025.a. veebruarist töötu. Nähtuvalt konto väljavõttelt (dtl 80-106, 211-245) on kostja netosissetulek 2025.a. märtsist juunini olnud keskmiselt 400,91 eurot kuus koosnedes laekumistest töötukassalt.
2. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vältimatud püsikulutused on kulud eluasemele, söögile jm esmatarvetele; eluasemele kulus kuni 2024.a. aprillini 400-500 eurot kuus, alates 2024.a. aprillist munitsipaalkorterisse kolimisest 120-130 eurot kuus, kulud söögile jm esmatarvetele on umbes 200 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja pangakontolt nähtuv on kooskõlas kostja istungil esitatud selgitusega, et kuni 2024.a. aprillini maksis ta üüritud eluaseme eest sularahas: sularaha välja võtmine kostja kontolt on 2024.a. mais kahanenud suurusjärgu võrra. Küll ei tõenda konto 4 väljavõte kulutusi eluasemele kostja väidetud ulatuses. Väidetud ulatuses ühelgi kuul raha välja võetud ei ole. Veenev ei ole ka, et kõik sularaha välja võtmised seonduksid eluaseme eest tasumisega. Kogu raha ei ole välja võetud korraga. Kontolt nähtuvalt on kostja võtnud välja korraga suuremas summas sularaha kuu algul vahetult pärast palga laekumist. Nende väljamaksete ulatus ja regulaarsus annavad alust arvata, et tegemist on püsikulutuse eest tasumiseks võetud vahenditega. Selliseid väljamakseid on kontolt 2024.a-l. aprillini (k.a) keskmiselt 212,50 eurot kuus. Kohus tuvastab konto väljavõttelt (maksed xxx), et 2024.a-l. alates maist oli kulu eluasemele keskmiselt 122,22 eurot kuus, 2025.a.l. keskmiselt 162,79 eurot kuus. Kostja püsikulutused koos väidetud kuluga söögile ja esmatarvetele olid seega kuni 2024.a. aprillini (k.a) 412,50 eurot kuus, 2024.a-l. edasiselt 322,22 eurot kuus ja alates 2025.a-st. 362,79 eurot kuus.
3. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekust maha vältimatud püsikulutused ja ulatus, milles kostja reaalselt D. Šile ülalpidamist annab, oli kostja sissetulek kuni 2025.a. veebrurini (k.a) piisav kummalegi hagejale ülalpidamise andmiseks vähemalt

§ 101-järgses ulatuses: september-detsember 2023.a.

1 014,32 - 412,5 - 108,76 - 206,16 - 175,24 = 111,66; jaanuar-märts 2024.a. 1 012,55 - 412,5 - 108,76 - 222,83 - 189,41 = 79,05; aprill 2024.a. 1 012,55 - 412,5 - 108,76 - 250,22 - 212,69 = 28,38; mai-26.10.2024.a. 1 012,55 - 322,22 - 108,76 - 250,22 - 212,69 = 118,66; 27.10.2024 kuni detsember 2024.a. 1 012,55 - 322,22 - 108,76 - 250,22 = 331,35 jaanuar-veebruar 2025.a. 1 127,03 - 362,79 - 108,76 - 250,22 = 405,26. 17. Sissetulekust 1 127,03 eurot kuus piisaks ka ülalpidamise andmiseks alates 01.04.2025 kohalduvas

§ 101-järgses ulatuses: 1 127,03 - 362,79 - 108,76 - 264,24 = 393,24.

18. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja sissetulek on alates 2025.a. märtsist vähenenud 400,91 euroni kuus, sest kostja ei tööta, endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101-järgse ulatuse ei kujuta.

Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Võttes arvesse kostja poolt eelnevalt saadud töötasu, on kostja võimeline teenima vähemalt 1 127,03 eurot kuus. Kostja selgitas kohtuistungil, et viimaselt töökohalt läks ta ise ära, olles teada saanud kavatsusest tema ametikoht tulevikus koondada. Sissetuleku järsku vähenemist seega objektiivsed kostjast sõltumatud asjaolud ei tinginud. Veenev ei ole, et kostja on teinud kõik endast oleneva uuesti tööle asumiseks, kuid mistahes ulatuses töist sissetulekut ei ole alates 2025.a. märtsist olnud võimalik teenida. Kostja on tööealine täieliku töövõimega isik. Lastele ülalpidamise andmiseks tuleb vajadusel teha ka mitteerialast tööd, leida hooajalise töö võimalusi, teha tööampse vms. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejatele ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses.

19. Kohus rahuldab hagi ning muudab Harju Maakohtu 11.09.2009 otsusega tsiviilasjas 2-08-58460 kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suurust suurendades seda järgnevalt: - hageja I alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 206,16 euroni kuus; alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 222,83 euroni kuus; alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 250,22 euroni kuus; - hageja II alates 20.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 175,24 euroni kuus; alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 189,41 euroni kuus; alates 01.04.2024 kuni 26.10.2024.a. 212,69 euroni kuus; alates 27.10.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 euroni kuus; alates 01.04.2025.a.

§ 101järgse muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 264,24 eurot kuus. 20. Kohus jätab menetluskulud Ts

MS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6