← Eesti

2-22-6534/87

Obsah (8)§ 101§ 217§ 102§ 98§ 99§ 130§ 186§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024, Paide Tsiviilasja number 2-22-6534 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

§ 101lg 1 alusel arvestatud elatise suurusest.

Elatist ei ole põhjendatud välja mõista suuremas ulatuses, kui on vaja lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja tema arenguks piisavate vahendite tagamiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et nende igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks piisavad vahendid ei ole tagatud kostjatele laekuvate riiklike toetuste arvelt. Riiklike toetuste summa ületab

§ 101kohase indekseeritud vajaduspõhiste kulutuste summa.

Kostjate poolt välja toodud vajadused ei ole olulises ulatuses põhjendatud igapäevaselt vältimatud vajalikud kulud. Põhiosas on kostjate välja toodud kulud meelelahutuseks ja kostjate ema varandusliku seisu parandamiseks, sh kostjate ema ja vanaema ülalpidamiseks. Elatis, kui laste igapäevaste vajaduspõhiste kulude hüvitis, ei ole ette nähtud tagada ulatuses, kus kostjad keelduvad põhivajaduse katmise kohasest pakkumisest, kuna see ei ole neile mugav (tasuta sõidu asemel taksosõit + kahe auto kulud, sotsiaalkorteri asemel mugavustega üürikorter jms). Kostjate ema pangakonto väljavõte kajastab ülekandeid kostjate kontodele, kuid ei ole kajastanud kostjate kontodel olevaid rahalisi vahendeid kostjate sissetulekuna. Samuti ei ole kostjate esindaja kajastanud riiklikult toetatud tulumaksutagastuste summasid, mille arvelt on samuti kaetavad kostjate kulud. 3. Kostjate väljatoodud vajadus elutingimuste parendamiseks saab olla põhjendatud ainult avariitööde osas, mille vajadust ei ole esitatud. Tegemist on kuludega, mis ei ole otsustatud mõlema vanema poolt. Tsiviilasjas n 2-17-18190 hinnati kostjate elutingimused sobivateks. Küttepuude osas on esitamata arvestus, millises ulatuses tekivad küttekulud puuküttest ja millises ulatuses toimub küte õhksoojuspumba abil. Kostjal 2 ei ole vajadust eraldi elamispinna järele, sest selle vajaduspõhisus on tekkinud ainult ema tegevuse tõttu ja kostja 2 vajaduspõhise elukeskkonna kujundamise hoolsuskohustuse tegematajätmisest. Kostjate väide, et peres on vajadus kahe auto järgi on kostjate ema mugavus, mille eest hageja ei pea vastutama. Kostjad ei sõida autoga iseseisvalt. Kostjatel on tasuta ühistranspordi kasutamise õigus. Huvitegevusega seoses ei peaks hageja vastutama nende katmise eest suuremas ulatuses kui see, mis on arvestatud

-s reguleeritud baassumma sisse. Kostjate väited vajadusest ortooside ja 2 tallatugede järgi ei ole kaetud hagiperioodiga. Kostjale 2 iseseisva elamispinna hankimine ei jää hagiperioodi sisse.

  1. Kostjate seadusliku esindaja väide selle kohta, et tal ei ole võimalik töötada suurema koormusega kui 60% ei vasta tõele, kuna kostjate seaduslik esindaja on pidanud võimalikuks asuda õppima y. Seega ei ole kostjate seadusliku esindaja osaline töökoormus vajaduspõhiselt õigustatud. Menetluses ei ole tõendatud, et kostjad ei oleks tööks võimelised. Menetluses ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid ära kasutanud kõik Töötukassa poolt pakutavad tugiteenused. 4.
  2. Alates 07.12.2020 on Eesti Töötukassa otsuse nr x alusel määratud kostjale 1 igakuine töövõimetoetus, mille kehtiv päevamäär on 16,33 eurot. Nt aprillis 2022 maksti kostjale 1 töövõimetoetust 489,90 eurot. Toetuse maksmise periood on 07.12.2020 – 06.12.
  3. Toetus makstakse kostja 1 seadusliku esindaja kontole. Lisaks on alates 07.12.2020 Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr r alusel kostjale 1 määratud puudega inimese toetus, mille kehtiv määr on 192% toetusmäärast 25,57 eurot, mis teeb väljamakse igakuuliseks summaks 49,09 eurot. Toetuse saamise periood on 07.12.2020 – 6.12.
  4. 4.
  5. Kostjale 2 on määratud 10.12.2020 Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr Y igakuine puudega inimese toetus, mille kehtiv määr on 630%, mis teeb igakuise toetuse suuruseks 161,09 eurot. Toetuse saamise perioodiks on määratud 01.01.2021 – 23.06.
  6. 25.08.2022 seisukohas täpsustas hageja, et kostjale 2 on alates 24.06.2022 määratud puuduv töövõime ja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 16,33 eurot, mis teeb juulikuu arvestusega makstud toetuse summaks 506,23 eurot. Toetus on määratud kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni 24.06.
  7. Toetus laekub kostja 2 seadusliku esindaja kontole. 4.
  8. Võrreldes Pärnu Maakohtu 22.08.2018 määrusega on muutunud

§-s 101 sätestatud elatise arvestamise kord. Hageja tugines

§ 2172 lg-le 1.

Hagejate seaduslikule esindajale makstakse lasterikka pere toetust. Arvestada tuleb

§ 101lg-s 7 sätestatud mastaabisäästu.

Kostjad ei viibi hagejaga

§ 101lg-s 6 sätestatud vahemikus ööpäevi.

Tsiviilasjas nr 2-1712039 sõlmisid hageja ja kostjate seaduslik esindaja kokkuleppe suhtluskorras, millega vähendati kostjate viibimisaega hageja juures. Varem kehtis poolte vahel kokkulepe, kus kostjad viibisid hageja juures 43% ajast. Kuna kostjate seaduslik esindaja oli vabatahtlikult nõus sellega, et kostjad viibivad hageja juures varasemaga võrreldes vähem aega, siis ei saa see mõjutada elatise suurust. 4.

  1. Kostjate seaduslik esindaja ei kasuta elatist laste huvides, mis on tõendatud rehabilitatsiooniteenuste aruandlusega, millest nähtub, et rehabilitatsiooni eesmärgi kohased rehabilitatsiooniteenused ei ole kostjatele olnud regulaarselt tagatud. Kostjate seaduslik esindaja ei arvesta kostja 2 vajadustega ja kehtestab end läbi kostja 2 aastatepikkuse provotseerimise ja kokkulepetest taganemise, on võtnud ära lapse isiklikke asju, viies lapse kestvasse ärevusseisundisse. Hageja taotleb osutada ülalpidamist muul viisil ja tugineb oma taotluses kostjate seadusliku esindaja käitumisele järgmistes asjaoludes: kostja 2 vastu otsitud ja kohandatud tõendite kogumine, avalduse tegemine kostja 2 vahistamiseks, keeldumine vahistamise ajaks kostja 2 lubamiseks hageja vastutusele ja järelevalvele, kostja 2 suunamine KLAT teenusele, kohtu eksitamine taotluses, et saada abi MDFT teenuse rakendamise läbi, kostja 2 teistkordne vahistamine vanemliku järelevalve tegematajätmisest tulenevalt, keeldumine kostjale 2 kohaliku omavalitsuse poolt leitud korteri vastuvõtmiseks, kostja 2 suhtes ohjeldusmeetmete rakendamine, kostjate seaduslik esindaja on öelnud, et lapsed võivad hageja 3 juurde minna elama või siis hoolitsegu nende eest riik läbi toetatud elamise. Kostjate elamine emaga lähtub nende tahteavaldustest, kostjad viibivad ajaliselt rohkem ema juures, mis lähtub kostjate seadusliku esindaja tahtest. Laste elamine maal tuleneb kostja 2 diagnoosipõhisest vajadusest tagada keskkond, kus laps tunneb end kõige paremini. Laste emale on antud juhised, kuidas tagada kodune õhkkond, milles kostja 2 ei oleks teistele ohtlik, kuid kostjate seaduslik esindaja neid ei järgi. Hageja kohustus anda kostjatele ülalpidamist on tagatud lapse kasvatamises osalemise alusel, sh haridus- ja terviseküsimuste korraldamise tagamisel, vara kaitsel, juriidilise õigusnõu korraldamisel ja laste vajaduspõhiste kulutustega kehtiva suhtluskorra põhise isa-lapse suhte hoidmise tagamisega. Pooled on sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppinud. 4.
  2. Hageja on töötu alates 01.02.
  3. Töötuskindlustus lõppes 05.11.
  4. Hageja ei ole leidnud sobivat tööd. Hageja hooldab oma raske puudega ema. Ema hooldusvajadus suureneb ajas. Hooldusvajadus on igapäevane ja kõigis toiminguis. Hageja saab toimetuleku toetust. Tal on piirangud tööle asumiseks tulenevalt asjaolust, et hageja on asunud kutseõppele. Hagejal on piiratud töövõime. Hageja on sunnitud elatisekohustuse täitmiseks oma vara võõrandama, sest jooksvate sissetulekute arvelt ei ole võimalik elatisekohustust täita. 4.
  5. Hageja nimel ei ole väärtpabereid. Hagejale kuuluvad neli sõidukit s (23.05.2012), mis on igapäevases kasutuses, v

(1983), registrikanne peatatud, q
(1992), registrikanne peatatud, o
(1972), registrikanne peatatud. Hagejale kuulub 9 kinnisasja, kolm neist on kaasomandis. Ükski vara ei ole seisundis, et seda välja üürida või müüa või sellest muud tulu saada.
  1. Hageja esitas nõude kostja 1 vastu vähendada elatise summat alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx null euroni ja kostja 2 vastu elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest kuni kostja tööealiseks saamiseni xx xx xxxx.a summani 91,46 eurot ja ajavahemikul 24.06.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 23.06.2024 summani 41,24 eurot. 25.08.2022 täpsustas hageja oma nõuet kostja 2 osas ja taotles elatise vähendamist nullini alates hagi esitamisest kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni. Kostjate seisukohad
  2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on nõus, kui kohus määrab elatise summaks 175,20 eurot. Kui kohus ei pea eeltoodud summat põhjendatuks, siis paluvad kostjad mõista elatis välja kehtiva

§ 101alusel arvutatavas määras.

Kostjad leiavad, et elatise vähendamiseks alust ei ole. Ei esine

§-s 102 lg 2 toodud aluseid. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et kostjate seaduslik esindaja saab lasterikka pere toetust ja see jaguneb 4 lapse vahel. Samuti on põhjendatud kostja 2 puhul arvestada

§ 101lg-s 7 sätestatud mastaabiefekti.

  1. Tsiviilasjas nr 2-17-12039 kompromissi sõlmimise alusena ei arvestatud kõiki toetusi, mis kostjatele võidakse maksta. Aluseks võeti riiklikud peretoetused. Tsiviilasja nr 2-17-12039 dokumentidest nähtub, et arvesse võeti laste arvu peres ja riiklikke peretoetusi. Mainitud on küll ka riiklikke toetuseid vastavalt Riigikohtu otsusele 3-2-1-127-09 p 15, kuid seda vaid riiklike peretoetuste kontekstis, ning nn puudetoetuseid ei arvestatud elatise suuruse kokkuleppimisel. Kompromissi sõlmimise hetkel oli mõlemal kostjal kehtiv otsus puude raskusastme määramise ning sellega seotud sotsiaaltoetuse kohta.
  2. Kostjad ei nõustu, et elatisest tuleks maha arvutada töövõimetoetus, mida kostjad saavad (igal juhul ei tohiks töövõimetoetust elatisest maha arvestada täies ulatuses). Töövõimetoetus on 4 lastele määratud eesmärgipäraselt aitamaks teda tema puudest tulenevalt, see ei saa olla aluseks vabastada üks vanem lapse ülalpidamise kohustusest. Töövõimetoetuse seaduse § 11 alusel makstakse töövõimetoetust sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Seega võib seda lugeda sissetulekuks, kuid arvestada tuleb, et toetust makstakse isikutele, kellel oma erivajaduse tõttu ei ole võimalik endale ise üldse mitte või siis samaväärselt töövõimeliste isikutega sissetulekut teenida. Seega seaks töövõimetoetuse arvelt elatise vähendamine noored ebavõrdsesse olukorda teiste töövõimeliste elatist saavate noortega, kes on võimelised endale ise sissetulekut teenima. Sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lg 2 p 9 alusel ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast seda kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Kostjate hinnangul asendab töövõimetoetus just sellist sissetulekut. Kostja 2 õpib põhikoolis, kostja 1 x kohanemiskursusel, mis on võrdsustatud nimetatud tingimustega. Alates 01.04.2021 on x täienduskoolituse kursusel õppivatel lastel ja nende vanematel õigus saada riigi poolt makstavaid peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi.

ei näe ette ja Riigikohtu lahendid ei toeta elatise vähendamist töövõimetoetuse arvelt – elatise vähendamine toetuste arvelt saab toimuda vaid koostoimes muude mõjuvate asjaoludega, milliseid kostjate hinnangul käesolevas asjas ei esine. 9. Kostjate vajadused on suuremad kui kehtiva

§ 101alusel arvutatava elatise suurus.

27.02.2024 seisukohas avaldasid kostjad, et kostja 1 kulutused perioodil 30.04.2022 – 05.12.2022 olid kokku 3332 eurot, s.o 3332/7=476,10 eurot kuus. Eeltoodule lisanduvad kulud eluasemele, toidukulud, autoga seotud jm ühised kulud. Need on keskmiselt summas 350 eurot, kokku 476,10+350=826,10 eurot. Kostja 2 kulud perioodil 30.04.2022 – 31.05.2023 olid kokku 5619,86 eurot, s.o 5619,86/13=432,30 eurot kuus. Eeltoodule lisanduvad kulud eluasemele, toidukulud, autoga seotud jm ühised kulud 350 eurot kuus, kokku 432,30+350=782,30 eurot kuus. 21.03.2024 seisukohas tõid kostjad välja oma keskmisteks kuludeks kostja 1 kohta 860 eurot kuus ja kostja 2 kohta 760 eurot kuus.

  1. Kostjatel on vajadus parandada oma elutingimusi. Kostjate elukohaks oleva elumaja kaks väliskülge, vundament ja alumise korruse põrandad vajavad soojustamist, eeskoda laseb läbi tuult ja tuisuga tuli ukse vahel ka lund, eeskoja aken on vaid ühe klaasiga, mis on kinnitatud aknaraamile väikeste naeltega. Esikus ja ülemise korruse trepihallis on remont pooleli, s.o esikus on vaja plaatida põrand, paigaldada pistikupesad, valgustid, aknalauad, aknapõsed ja lae voodrilauad. Lisaks on ruumides sooja mittepidava eeskoja tõttu väga külm, kahe korruse vahelisele trepile potiga asetatud supp on väga madalate välistemperatuuride puhul hommikuks külmunud. Ja ka pesuruumist läbi esiku kööki suunduvad veetorud külmuvad ning köögis pole siis vett. Nt 23.02.2023 kl 8:11 oli esikus temperatuur 0,1 kraadi, välitemperatuur samal ajal -13 ja lapsed liiguvad läbi nende ruumide ühelt korruselt teisele ning ka WCsse ja pesuruumi. Ülemisel korrusel vajavad otsasein ja lagi viimistlemist ning põrand paigaldamist - põrandaks jätkuvalt vanad lauad, mis on kumerad, liiguvad ja on suurte vahedega. Köögi kraanikausi all nurgas oli eelmisel aastal katkise toru tõttu tekkinud veeavarii, kahjustuste ärahoidmiseks sai üles võetud linoleum ja seal all olev märg papp - see nurk ja tegelikult kogu köögi põrand vajab korda tegemist. Majale on vaja teha ka lisaväljapääs (hetkel on olemas vaid 1), et tekitada lisaturvalisus nt tulekahju tekkimise puhul ning tagada liikumisvõimalus eeskoja ehitustööde ajaks. Maja 2 seina soojustamiseks, katkise akna vahetuseks; uue eeskoja ja lisaväljapääsu 5 ehitamiseks on võetud uus hinnapakkumine käesoleval aastal – tööde maksumus kokku on 21 410.-, ei sisalda elektritöid, kuid kuna majanduslik olukord on jätkuvalt ebakindel - elatise vaidlus on veninud ning tulud käesoleval aastal vähenevad lasterikka pere toetuse suuruse muutumise ning kostja 2 elatise lõppemise tõttu, samas kulud suurenevad käibemaksu tõusu tõttu - on suuremad remonttööd hetkel edasi lükkunud. Seni on remonttöödega hakkama saadud ilma laenudeta – säästude arvelt ja toetustega (nt Kredex), mistõttu on eluaseme kulubaas olnud madal. Praeguseks on aga toetuste võimalused ammendunud ning vajalike tööde rahaline maht liiga suur, et seda säästude arvelt oleks võimalik teostada. Seetõttu tuleb kaaluda ehitustööde rahastamist laenu abil, mis tõstab igakuiseid eluaseme kulusid. Järgmiseks talveks on vajalik tellida küttepuid vähemalt 10 ruumi, maksumus jääb vahemikku 600.- kuni 1000.- eurot sõltuvalt, millise ruumihinnaga puid võimalik ostuhetkel saada on. Kasutusel olev puurkaevu pump ning hüdrofoor on paigaldatud üle 10 aasta tagasi ajal, mil majas elas 1 inimene ning ülemisele korrusele veevarustust ei olnud viidud. Praeguseks elab samas hoones kokku 6 inimest, lisaks on viidud veevarustus ka ülemisele korrusele, mistõttu pumba/ hüdrofoori võimsus jääb suurenenud mahu tõttu nõrgaks ning vajab väljavahetamist. Sobiva võimsuse ja mahutavusega veesüsteemi soetamise ja paigalduse hinnaklassi suurusjärk jääb vahemikku 5001000 eurot.
  2. Kostja 2 käitumishäirete tõttu (agressiivsus nii vaimselt kui füüsiliselt, lisaks seksuaalselt ebasobiv käitumine kõikide pereliikmete suhtes) on keskne mure nii kostjale 2 kui pere teistele lastele turvalise elukeskkonna loomine. Antud olukorrale on tähelepanu juhtinud ka erinevad spetsialistid. Viimati tuli kostja 2 agressiivsuse tõttu päästekeskuse kaudu abi kutsuda 25.11.
  3. Väljakutsele reageerisid nii politsei kui kiirabi. Kiirabikaardil on ära toodud, et „Vajalik sotsiaaltöötajatega suhelda patsiendi edasise elukoha suhtes kuna teised lapsed nooremad ja ohustatud patsiendi käitumisest“. Turvalise elukeskkonna loomiseks ja kõigi pereliikmete vaimse ning füüsilise heaolu tagamiseks oleks vajalik eelkõige eraldi elukoht kostjale 2, kes paraku keeldub kategooriliselt korteris elamisest ja kes päris iseseisva elamisega praegu veel ka toime ei tuleks, kuid eraldi maja ostmiseks või ülejäänud perega samale kinnistule teise hoone püstitamiseks puudub kostjate seaduslikul esindajal võimekus, viimane variant ei lahenda ka lõpuni turvalisuse probleeme. Teine võimalik variant oleks kostjate seaduslikul esindajal koos pere teiste lastega eraldi elamispinnale asumine, kuid neljale inimesele elamispinna leidmisega kaasnevad taas suuremad kulud, ka vajadus praeguse elukoha renoveerimisega jätkamiseks ei kao kuhugi, eriti kui kostja 2 sinna edasi elama jääb. Turvalisust saaks veidi tõsta ka mõningate ümberehitustöödega olemasolevas elumajas. Selleks oleks vaja lõpuni ehitada ülemise korruse nn trepihall ning püstitada sinna vahesein koos turvalise lukustatava uksega – siis saavad pere teised lapsed kostja 2 agressiivsemate tujude ajal turvaliselt ülemise korruse WCsse pääseda ning ka seal ruumis asuvad teiste pereliikmete asjad saavad olla lõhkumise/ rikkumise eest kaitstud. Lisaks saab sel juhu ülevale korrusele ruumi rohkem ning luua võimalused õppimiseks ka ülakorrusel, mis vähendab vendadevahelist konfliktiohtu. Ülemise korruse remonttööde teostamiseks ja vaheseina ehitamiseks on võetud hinnapakkumine, mille alusel tööde maksumus kokku on 2110 eurot.
  4. Erivajadustega laste kasvatamisest tulenevalt ei ole laste emal, kostjate seaduslikul esindajal võimalik tööl käia täiskohaga, tema võimekus teenida sissetulekut on hoolduskoormuse tõttu 40 % väiksem. Kostjate seaduslik esindaja töötab x 60% koormusega ja tema põhipalk on 1110 eurot kuus. Jaanuari 2024 palgateatisest nähtub, et tema põhipalk alates 01.01.2024 on 1260 6 eurot. Kostjate seaduslikul esindajal on kogumishoius. Kostjate seaduslikul esindajal on autolaen põhiosamaksete summas 2065,36 eurot ning erinevad järelmaksud 534,11 eurot. Kostjate seaduslikule esindajale kuulub kinnistu x, mille hinnanguline maksumus on 36 000 eurot. Kostjate seaduslikule esindajale kuulub sõiduk 2014 a, hinnangulise väärtusega 4000 eurot. Tegu on remonti vajava sõidukiga. Remondi hinnanguline maksumus on 933 eurot. Kostjate seaduslikule esindajale kuulus ka z, mis tuli võõrandada käigukasti probleemide tõttu. Hageja väide, et kostjate seaduslik esindaja on tema arvelt rikastudes soetanud teise auto enda mugavamaks elukorralduseks, on ebaõige ja halvustav. Ilma kahe autota on maal mitme lapsega ja eriti erivajadustega lastega väga keeruline korraldada logistikat. Sageli tuleb lapsi samal ajal transportida erinevatesse kohtadesse (nt pidi 01.09.2023 viima samaaegselt kostja 2 x ning kostja 1 w) või on kostjate seaduslikul esindajal vaja viibida tööasjus kodust eemal, kuid samal ajal on vaja tagada lastele transport koolist või huviringist koju või teenusele vm. Peres olnud teise auto võõrandamise tõttu on hetkel tulnud hakkama saada ühe autoga, mis on olnud keeruline – nt 15.01.2024 tekkis kostjal 1 x koolis viibides tervisehäire, mille tõttu ta ei saanud õppetöös osaleda, kuid kostja seaduslik esindaja oli autoga koos pere teise lapsega kodust eemal ning ei olnud võimalik kostjale 1 kooli järele minna. 25.02.2024 vajas kostja 2 transporti talviselt telkimisürituselt koju, mistõttu väiksem vend s ei pääsenud enda huvialaringi (skaudiring), sest selleks puudus transport. Kostja 2 vajab enda huvialadega tegelemiseks sagedamini nö pikamaa transporti – üle tunni aja sõidu kaugusele kodust – kaugematesse metsadesse, telkimiskohtadesse või veekogude äärde, kuid tema vajaduste ja soovide täitmise ajaks jäävad pere ülejäänud lapsed ilma võimalusest kodust väljapoole pääseda ja muidugi ka vastupidi. Seetõttu on lähiaja vajaduseks ka teise sõiduvahendi soetamine (eeldatav maksumus 5000.- 7000.- eurot).
  5. Kostjate seaduslik esindaja ei ole kasutanud elatist muudel eesmärkidel peale kostjate ülalpidamise. Hageja etteheited on alusetud. Kostjate seaduslik esindaja ei ole takistanud hageja ja kostjate suhtlust. Kostjad on piisavad suured, et hageja on kostjatega viimastel aastate otse suhelnud. Nt on kostja 2 avaldanud 2022-2023 talvel soovi hageja juurde minna, kuid hageja ei olevat seda võimaldanud. Kostjate seaduslik esindaja on alati kostjatele pakkunud võimalust, et kui tal endal on x asjaajamisi, võiksid nad vähemasti sel ajal käia hagejat vaatamas, kuid kumbki kostja pole seda soovinud. Kostja 1 viibib nädala sees käesoleval õppeaastal x ning hagejal oleks väga hea võimalus kostjaga 1 tihedamalt suhelda, kuid seda on juhtunud kuue kuu jooksul kokku u 3 korda, neist 2 korda kostja 1 initsiatiivil. Kõnekas on ka fakt, et kuigi kostjale 1 tõesti ei meeldi viibida x õpilaskodus, on ta siiski pigem seal, kui oma isa juures (kes elab x).
  6. Kostja 2 KLAT teenusele paigutamine oli tingitud kostja 2 agressiivsest käitumisest. Kostjate seaduslik esindaja pöördus korduvalt hageja poole palvega aidata olukorda lahendada, kuid hageja ei soovinud järgida dr u soovitust võtta kostja 2 enda juurde elama. Kostja 2 jätkuva äärmiselt keerulise käitumise tõttu kodus enda lähedaste inimestega, esitati vallavalitsuse poolt 02.12.2020 avaldus kostja 2 paigutamiseks kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT) ja avaldus rahuldati. 05.10.2021 esitati vallavalituse poolt uus taotlus kostja 2 paigutamiseks KLAT teenusele, mis rahuldati kuni õppeaasta lõpuni. Lisaks on kostja 2 kriminaalkorras süüdi mõistetud enda alaealise venna vägistamises ning allutatud seetõttu kuni 31.08.2023 käitumiskontrollile. Antud asjaolude tõttu – agressiivsus ja seksuaalselt hälbiv käitumine on tekitanud olukorra, kus kostja 2 ei tohiks spetsialistide ja ametnike sõnul kodus koos enda alaealiste vendadega elada, kuid lahendust sellele ei ole seni leidnud. 7
  7. Hageja majanduslik olukord ei ole olulisel määral halvenenud. Hagejale kuulub 9 kinnisasja. Hageja jooksev sissetulek hageja enda esitatud dokumentide alusel on 2022 olnud keskmiselt 1438,62 eurot kuus ja 2023 1344,24 eurot kuus, mis ei ole oluliselt erinev, võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga. Tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluses esitas hageja, et ta saab juhatuse liikme tasu 470 eurot (bruto) ja 2018 juhatuse otsusega suurendati seda tasu 600 euroni. Samuti ei nõustu laste ema laste isa tooduga istungil, et temale ei kuulu väärtuslikku vallasvara. Kostjale teadaolevalt kuulub hagejale kolm sõiduautot ja ka traktor. Samuti kuulub hagejale väikeelamu näidismaja. Nimetatud transporditava maja eest on hageja maksnud 80000 eurot, milline tuleneb eelmise kohtuasja Swedbanki hageja väljavõttest. Lisaks on laste isa märkinud tsiviilasja nr 2-17-12039 istungil, et jooksvate igapäevaste kulude katmine toimub nii regulaarselt laekuva juhatuse liikme tasuna kui ka varasematel aastatel kogutud ettevõtluskasumi reservide arvel. Seega on hagejal vara, mida saab realiseerida ilma, et see tooks kaasa ulatuslikku või täiendavat kahju hagejale. Hageja äriühingu x OÜ omakapital oli 31.12.2018 kokku 738 522 eurot, sh eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta kasum. 31.12.2022 seisuga on ettevõtte omakapital kokku 1 274 439 eurot, sh kasum 1 267 409 eurot. Seejuures on äriühingul võlg omaniku ehk hageja ees 121 828 eurot. Arvestada tuleb asjaoluga, et kostja 1 sai täiealiseks 06.12.2022, mistõttu on talle makstava elatise kohustus nimetatud ajast ära langenud.
  8. Asjaolu, et hageja peab lisaks lastele ülal oma eakat ema, ei anna alust elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 98

lg-le 1 eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele, laps seatakse alati esikohale.

  1. Pole usutav, et hageja tervislik seisund on olulisel määral halvenenud talle määratud osalise töövõime tõttu. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et ta õpib x ehituspuusepa eriala x kursusel. Kooli kodulehel on antud eriala kohta järgmine kirjeldus: "Ehituspuusepp töötab nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Töö nõuab füüsilist pingutust, töökeskkonnaga on seotud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk, arvestada tuleb ka tolmu ja lenduvate keemiliste ühenditega." (x). Kohtuotsuse põhjendused
  2. TsMS § 459 lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

  1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  2. aasta
  3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
  4. Kohus tuvastab, et Pärnu Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 kinnitati alaealiste laste kostja 1, kostja 2, D, K ja hageja vahel sõlmitud kompromiss, milles lepiti kokku, et hageja tasub alates veebruarist 2018 igakuist elatist iga eelnimetatud alaealise lapse ülalpidamiseks summas, mis on 60% Eesti Vabariigis sätestatud elatise miinimumsummast 8 (2018 oli see 150 eurot kuus), kuni iga eelnimetatud lapse täisealiseks saamiseni (dtl 15 – 16). Hageja on kohustatud tsiviilasjas nr 2-17-12039 kinnitatud kompromissi alusel tasuma kummalegi kostjale 175,20 eurot kuus elatist (60% 292 eurost) alates 01.01.2022, kui muutus elatise regulatsioon (dtl 309).
  5. Kompromissi kinnitavast määrusest ei nähtu selle sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid, kuid nähtub, et pooled jõudsid kompromissile 14.02.2018 kohtuistungi käigus. Kohtuistungi protokollist järeldub, et kõik tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejad esitasid käesolevas asjas hageja vastu elatise nõude sellel ajal kehtinud miinimumsummas. 2018 oli miinimumelatise summa 250 eurot lapse kohta. Eeltoodust järeldub, et kostjate vajadused vastasid tsiviilasja nr 2-1712039 menetlemise ajal summale, mis vastas kahekordsele elatise miinimummäärale 1, s.o 500 eurot lapse kohta. Vastavalt 2018 kehtinud perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg-le 2 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Vastavalt sama seaduse § 17 lg-le 3 oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Käesoleva tsiviilasja kostjad on pere vanemad lapsed. Kohtuistungi protokoll (dtl 239 – 246) ei kajasta poolte kompromissiläbirääkimisi selliselt, et oleks võimalik üheselt tuvastada kompromissi sõlmimise aluseks olevad asjaolud ja elatise suuruse arvutamise käik. Protokollist nähtub, et kohus on teinud vaheaja kompromissi tingimuste läbi arutamiseks ja pärast vaheaega on pooled kompromissi saavutanud. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kompromissi saavutamisel võeti arvesse, et kostjad ja teised tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejad saavad kasu lasterikka pere toetusest ja osa vajadustest on kaetud lapsetoetustega (täpsustamata ulatuses). Kuna kõigi tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejate ülalpidamiseks lepiti kokku elatis ühes suuruses ja kaks nooremat last ei ole erivajadusega, siis järeldub, et elatise kokkuleppimisel ei arvestatud kahe vanema lapse, s.o kostjatele makstavate puudetoetustega. Kohus on seisukohal, et kompromissi sõlmimise asjaolude tuvastamisel ei saa arvestada hageja esitatud kostja vastusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 (dtl 194 – 203) ja 10.09.2014 allkirjastamata kokkuleppega (dtl 205), kuna esimene dokument kajastab tsiviilasjas nr 2-17-12039 kostja seisukohti, kuid ei kajasta, milliseid asjaolusid võeti kompromissi sõlmimisel arvesse ja teine dokument kajastab poolte kokkulepet enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-17-12039, mistõttu ei ole võimalik selle dokumendi alusel tuvastada kompromissi sõlmimise asjaolusid.
  6. Hageja väitel on tema varaline olukord, võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetlemise ajaga muutunud negatiivselt. Kohus tuvastab hageja 13.08.2017 – 25.12.2017 pangakontode väljavõtete (dtl 209 – 212, 215 – 219, 222 - 224) alusel, et tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal oli hageja igakuiseks regulaarseks sissetulekuks 412 eurot, s.o juhatuse liikme tasu OÜ-st X. Nimetatud perioodil on OÜ x teinud kostjale ka omanikulaenu tagasimakseid, kuid tegemist ei ole regulaarse sissetulekuga. Kohus tuvastab, et tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal kuulus hagejale ja kuulub ka käesoleva menetluse ajal OÜ X ainuosa nimiväärtusega 6391 eurot. Samuti oli hageja tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal ja ka käesoleval ajal OÜ X juhatuse liige (dtl 591 - 592). Kohus tuvastab 2018 majandusaasta aruande alusel, et tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal oli OÜ X omakapital 738 522 eurot, aruandeaasta kasum oli 25 904 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 705 588 eurot. Kohus tuvastab 2022 majandusaasta aruande alusel, et OÜ X omakapital 31.12.2022 seisuga oli 1 274 439 eurot, aruandeaasta kasum oli 151 067 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 1 116 342 1 Riigikohus on oma 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 korranud varasemat seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (p 12). 9 eurot. 21.
  7. Samuti kuulub (kuulus ka tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal) hagejale (dtl 581 – 587): kinnistu x (registriosa nr x, maatulundusmaa, 22 432 m2 ja 2,21 ha, koosneb kahes katastriüksusest), kinnistu y, asukohaga Y (registriosa nr x, maatulundusmaa, 2,97 ha), kinnistu W (elamumaa, 1678 m2, registriosa nr x), korteriomand b, (korteriomandi üldpind on 66,30 m2, registriosa nr x, koormatud isikliku kasutusõigusega LL kasuks) (tegemist on LL elukohaga) (dtl 618 – 619), korteriomand T (registriosa nr x, üldpind 82,80 m2, koormatud kahe isikliku kasutusõigusega ja märkusega kaasomanike vahelise kasutuskorra kokkuleppe kohta). Võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga on hageja omandanud 2020 2/6 suuruse kaasomandi osa kinnistust registriosa nr x (koosneb kahest katastriüksusest pindalaga 25 956 m2 ja 13 094 m2, maatulundusmaa) ja 6/10 suuruse kaasomandi osa kinnistust registriosa nr x (elamumaa, 3043 m2). Hageja väited seoses piirangutega kinnistute võõrandamisel ja nende seiskorra kohta on jäänud menetluses tõendamata. 21.
  8. Kohus tuvastab, et hagejale kuulub alates 23.05.2012 sõiduauto s x, ehitusaasta 2012), alates 12.05.2001 traktor v (x, ehitusaasta 1992), alates 04.07.2003 q (x, ehitusaasta 1983) (dtl 588 – 589). 21.
  9. Kohus tuvastab, et hageja töötas töölepingu alusel OÜ-s X perioodil 17.02.2020 – 31.01.2022 (dtl 590). Hageja on töötuna arvele võetud alates 10.02.2022 (dtl 283 – 284, 297 - 298) ja talle on määratud töötutoetus päevamääraga 9,42 eurot. Kohus tuvastab, et hageja on asunud sügisest xxxx õppima x ehituspuusepa erialale (dtl 285, 504). Eesti Töötukassa 12.09.2022 otsusega määrati hagejale tasemeõppes osalemise eest toetus (dtl 506 – 507). Hagejale määrati august 2022 eest toimetulekutoetus 411,71 eurot, oktoobri 2022 eest 551,41 eurot, novembri 2022 eest 479,65 eurot, detsembri 2022 eest 518,42 eurot, jaanuar 2023 eest 564,97 eurot ja veebruar 2023 eest 389,01 eurot (dtl 514 - 525). Toimetulekutoetuse määramise otsustest nähtub, et hageja sissetulekud on augustis 758,50 eurot, oktoobris 2022 704,61 eurot, novembris 2022 701,42 eurot, detsembris 2022 752,68 eurot, jaanuaris 2023 554,40 eurot, veebruaris 2023 526 eurot. Seega on hageja igakuised regulaarsed sissetulekud olnud augustist 2022 – veebruarini 2023 keskmiselt 1152,13 eurot kuus (sissetulekud + toimetulekutoetus 1170,21 + 1256,02 + 1181,07 + 1271,10 + 1119,37 + 915,01 = 6912,78 eurot. 6912,78/6 kuuga=1152,13 eurot). Eeltoodud asjaolusid kinnitavad ka hageja konto väljavõtted (dtl 918 – 923). 21.
  10. Kohus tuvastab, et hageja ema LL on suunatud täisealise inimese hooldusteenusele perioodil 01.11.2022 – 31.10.2025 ja tema hooldajaks on määratud hageja (dtl 509 – 510). Hagejale on määratud LL hooldamise eest hooldajatoetus suurusega 50 eurot alates 01.11.2022 (dtl 512 – 513). Samas ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et LL hooldusvajadus ja tema hooldajaks olemine oleks oluliselt halvendanud hageja varalist seisu. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et LL vannituba on tulnud talle sobivaks kujundada, kuid samas nähtub, et sellega seotud kulud hüvitati kohaliku omavalitsuse poolt (dtl 618 – 620). 21.
  11. Kohus tuvastab, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime alates 08.03.2023 – 07.03.2024 (dtl 1464). Samas ei nähtu, kas ja kuidas mõjutab osaline töövõime hageja varalist olukorda. 21.
  12. Eeltoodust järeldub, et hageja varaline seis, võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga on paranenud. Muutused on toimunud hageja jooksvates sissetulekutes, s.o töötasu ja juhatuse liikme tasu asemel saab hageja erinevaid sotsiaaltoetusi. Kohus on seisukohal, et hageja otsus OÜ X ainuosanikuna lõpetada endale juhatuse liikme tasu maksmine ja otsus juhatuse 10 liikmena lõpetada endaga tööleping on sõltunud hagejast endast mitte kolmandatest isikutest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et OÜ X majanduslik olukord on muutunud nii palju halvemaks, et ta ei saa sealt endale tulu teenida. Arvestades kohtuotsuse p-s 19 tuvastatud asjaolusid on OÜ X majanduslik olukord, võrreldes varasema kohtumenetlusega paranenud. Asjaolu, et hageja on otsustanud endale kasumit mitte välja maksta ja lõpetada endale juhatuse liikme ja töötasu maksmise, ei mõjuta kohtu hinnangul seetõttu hageja võimekust oma lapsi üleval pidada. Seda enam, et varasem töötasu/juhatuse liikme tasu on asendunud erinevate sotsiaaltoetustega ja seda suuremas ulatuses kui oli varasem töötasu/juhatuse liikme tasu.

ülalpidamise regulatsioon ei sätesta, et kohustatud isik peab saama ülalpidamist võimaldada ainult oma jooksva sissetuleku arvelt.

§ 102

lg 1 sätestab, et arvestatakse kohustatud isiku varalist seisundit, s.o varalist seisundit tervikuna. Riigikohus on oma 13.02.2018 otsuses nr 216-2343 p-s 13 korranud üle oma varasema seisukoha, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus on seisukohal, et pelgalt töö kaotamine ja töövõime osaline kaotus ei võimalda järeldada, et inimese võimekus oma lastele ülalpidamist anda on muutunud. Töö kaotamine ja/või töövõime osaline kaotamine peab ka reaalselt mõjutama vanema varalist seisu negatiivselt ja võimekust sissetulekuid teenida. Hageja puhul on oluline märkida ka asjaolu, et pärast 06.12.2022 on hagejal 3 alaealist last (mitte neli), kelle suhtes on tal seadusest tulenev ülalpidamise kohustus. Seega on pärast kostja 1 täisealiseks saamist hageja ülalpidamise kohustuse ulatus vähenenud.
  3. Riigikohus on oma 07.12.2009 lahendis nr 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud vanema varalise seisundi halvenemise või õigustatud vanema varalise seisundi paranemise korral jätta elatis suurendamata, kui seni väljamõistetud elatis vastab vanemate varalisele seisundile. Kohus on seisukohal, et eeltoodud seisukoht kehtib ka siis, kui hagi esitatakse elatise vähendamiseks. Kuna käesoleval juhul ei tuvastanud kohus hageja varalise seisundi halvenemist sellisel määral, mis õigustaks elatise vähendamist ega muid mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid hageja ülalpidamiskohustuse ulatuse muutmist, siis ei tule kohtu hinnangul tuvastada eraldi kostjate seadusliku esindaja varalist seisu, kuivõrd elatise vähendamise eeldused ei ole hageja suhtes täidetud. 23.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 11 24. Kehtiv

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Eeltoodust järeldub, et üldreeglina ei saa kohus määrata elatist väiksemana kui

§ 101alusel arvutatav summa.

Väiksema elatise määramise alused on sätestatud

§ 102lg-s 2 sätestatud lahtises loetelus.

Nimetatud järeldust toetab ka

§ 130

ja § 186.

§ 130

sätestab, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides

§-s 186 sätestatut.

§ 186

lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Seega juhul, kui lapse ülalpidamine peaks toimuma eelkõige tema enda vara arvel ja alles siis, kui sellest ei jätku tema vajaduste katmiseks, siis tema vanemate vara arvelt, siis oleks

§ 101lg 1 sõnastus ja lapse raha paigutamise regulatsioon sätestatud teistsugusena.

Kohtu hinnangul toetab seaduse sõnastus käsitlust, mille kohaselt on võimalik lapse raha kasutada tema ülalpidamiseks juhul, kui tema vanemate varaline seisukord ei võimalda vähemalt miinimumulatuses tema vajadusi rahuldada. Eeltoodud käsitlust toetab kohtu hinnangul ka Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 toodud seisukoht, mille kohaselt ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kuigi nimetatud kohtulahend on tehtud varasema

-i kehtivuse ajal ja käesolevaks ajaks on

§ 101

sõnastust muudetud viisil, mis arvestab peretoetuste maksmisega, on kohtu hinnangul nimetatud kohtulahendis toodud seisukoht arvestatav kehtivas

-i regulatsioonis elatise vähendamisel muude lapse sissetulekute osas.

  1. Kohus tuvastab, et pärast 22.02.2018 kompromissimääruse tegemist on kostjale 1 määratud puuduv töövõime ja talle on määratud töövõimetoetus perioodil 07.12.2020 – 06.12.
  2. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 14,8900 eurot (dtl 18 – 19). Kohus tuvastab, et kostjale 1 on määratud raske puude raskusaste kestusega 07.12.2020 – 06.12.2022 ja talle määrati puudega tööealise inimese toetus 49,09 eurot kuus (dtl 29 – 30). Kohus tuvastab, et kostjale 2 on määratud raske puude raskusaste kestusega 01.01.2021 – 23.06.2022 ning puudega lapse toetus 161,09 eurot kuus sama perioodi eest (dtl 76 – 77). Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2022 otsusega (dtl 292 – 293) määrati kostjale 2 keskmise puude raskusaste kestusega 24.06.2022 – 23.06.2024 ja sellega seoses puudega tööealise inimese toetus 34,01 eurot. Kohus tuvastab, et Eesti Töötukassa otsusega nr x (dtl 290) määrati kostjale 2 töövõimetoetus perioodiks 24.06.2022 – 23.06.
  3. Makse aluseks olev päevamäär 16,3300 eurot. 25.
  4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa elatise vähendamisel arvestada kostjatele määratud puudetoetustega. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 6 lg 1 sätestab, et puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Sama seaduse § 7 lg 1 sätestab, et puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude 12 hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Eeltoodust tuleneb, et puudega lapse ja puudega tööealise inimese toetus on sihtotstarbeline ja mõeldud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, mitte alaealise lapse ülalpidamiseks. 25.
  5. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 sätestab, et TVTS eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Sama seaduse § 11 sätestab, et töövõimetoetust makstakse TVTS-s sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Sama paragrahv 12 lg 1 p 8 on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta vähemalt omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust. TVTS seletuskirja kohaselt tagatakse osalise töövõimega õppivale inimesele sissetulek õpingute perioodiks. Siinjuures töötamise või tööotsimise tingimust ei lisandu, kuna õppimist loetakse aktiivseks tegevuseks. Lähtutakse põhimõttest, et haridus ja kvalifikatsioon toetavad ja soodustavad töö leidmist. Eeltoodust järeldub, et töövõimetoetuse eesmärgiks on tagada osalise või puuduva töövõimega tööealisele isikule sissetulek selleks, et motiveerida isikut nt omandama haridust, mis võimaldaks tal tööturule siseneda ja ise endale elatist teenida. Kohus on seisukohal, et ainuüksi töövõimetoetuse maksmine ei võimalda elatise suurust vähendada, kuna selle eesmärk ei ole vanema ülalpidamise kohustuse asendamine (erinevalt peretoetustes, mille eesmärgiks on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS § 15)) ega lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste kompenseerimine. Töövõimetoetuse maksmise fakt võib olla aluseks elatise vähendamiseks alla miinimumi koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus tuvastas, et hageja võimekus kostjatele kompromissimäärusega väljamõistetud elatist maksta ei ole ajas vähenenud. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus käesoleva asja lahendamisel asjaoluga, et kostjatele on määratud ja on makstud töövõimetoetust.
  6. Riigikohus on oma 17.05.2011 lahendis nr 3-2-1-33-11 leidnud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu
  7. detsembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu
  9. aprilli
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10;
  11. märtsi
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16). 08.01.2014 lahendis nr 3-2-1-165-13 on Riigikohus asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. 26.
  13. Kostja 1 sai täisealiseks xx xx xxxx, seega on käesolevast tsiviilasjast puudutatud periood 30.04.2022 (hagi esitamise päev) kuni 06.12.
  14. Nimetatud perioodil oli

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassumma 209,20 eurot.

§ 101

lg-s 4 sätestatud 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast oli 46,44 eurot. Lapsetoetus nimetatud perioodil oli 60 eurot, millest tuleb maha arvestada 30 eurot 13 (

§ 101lg 5) ja lasterikka pere toetus oli 300 eurot.

Peres oli sel perioodil 4 alaealist last. Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. Seega 300/2/2/4=18,75 eurot. Seega oli perioodil 30.04.2022 – 06.12.2022 kostjale 1 sellel ajal kehtinud

§ 101alusel arvutatava elatise suuruseks 209,20+46,44-30-18,75=206,89 eurot.

Kohus tuvastab Pärnu Maakohtu 22.02.2018 määruse nr 2-17-14373 alusel (dtl 1466 – 1469), et kostja 1 ja kostja 2 suhtlevad kostjaga omal vabal soovil valitud ajal kahel nädalavahetusel kuus. Seega veedavad kostjad suhtluskorra järgi kostjaga keskmiselt vähem aega kuus kui

§ 101

lg-s 6 sätestatud ajavahemik (7-15 päeva), mistõttu ei tule

§ 101

lg 1 alustel elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kostjaga suhtluskorra järgi veedetavat aega. Seega oli kostjale 1 Pärnu Maakohtu 22.02.2018 määrusega väljamõistetud elatis väiksem kui 30.04.2022 – 06.12.2022 kehtinud

§ 101alusel arvutatava elatise suurus.

Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostja 1 vajadused nimetatud perioodil olid väiksemad kui

§ 101lg 1 arvutatava elatise suuruse kahekordne summa.

Seda ei ole väitnud ka hageja. Kuna kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist alla Pärnu Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 välja mõistetud summa, s.o 175,20 eurot, siis jätab kohus hageja hagi elatise vähendamiseks kostja 1 vastu rahuldamata. 26.2. Kostja 2 osas oli

§ 101

lg 1 alusel arvutatav elatis perioodil 30.04.2022 – 05.12.2022 15% võrra väiksem kostjale 1 arvutatud summast, s.o 206,89*85/100=175,86 eurot, kuna kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

Ka pärast xx xx xxxx, kui kostja 1 sai täisealiseks ei ole

§ 101

alusel arvutatav elatis olnud kostjale 2 väiksem kui Pärnu Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 välja mõistetud summa, s.o 175,20 eurot. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostja 2 vajadused nimetatud perioodil olid väiksemad kui

§ 101lg 1 arvutatava elatise suuruse kahekordne summa.

Seda ei ole väitnud ka hageja. Seega ei ole põhjust vähendada elatise suurust ka kostja 2 suhtes. 27.

§ 100

lg 1 teine lause sätestab, et kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et käesoleval juhul on põhjendatud

§ 100lg 1 teise lause rakendamine.

Isegi, kui asjas oleks võimalik tuvastada, et kostjatele ei ole regulaarselt olnud tagatud kõik rehabilitatsiooni eesmärgi kohased rehabilitatsiooniteenused, siis ei järeldu sellest kuidagi, et kostjate seaduslik esindaja ei oleks kasutanud tema kontole laekunud elatise summasid laste huvides. Samuti ei võimalda

§ 100

lg 1 teise lause kohalamist hageja etteheited kostjate seaduslikule esindajale seoses kostja 2 kasvatamise, ohjeldamise, KLAT teenusele paigutamise ja kostja 2 suhtes kriminaalmenetluse läbiviimisel. Tegemist ei ole kostjate ülalpidamist puudutavate küsimustega, vaid kostjate suhtes hooldusõiguse teostamise probleemidega. Hageja etteheidetest ja kostjate seadusliku esindaja seisukohtadest nähtub, et kostjate vanemad on erimeelt selles osas, kuidas kostjaid on tulnud kasvatada ja millised tegutsemisviisid kostjate kasvatamisel on kostjate huvides kõige paremad, kuid see ei anna alust järeldada, et kostjate seaduslik esindaja ei oleks kasutanud seni makstud elatist kostjate huvides või et esineks alus võimaldada hagejal anda ülalpidamist kostjatele muul viisil. Selles osas ei ole olukord ka tsiviilasja nr 2-17-12039 menetlusega võrreldes muutunud, kuivõrd samad etteheited esitas hageja ka tolles menetluses, mis on tuvastatav kostja vastusest ja kohtuistungi protokollist. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja kohustus anda kostjatele ülalpidamist on tagatud 14 lapse kasvatamises osalemise alusel, sh haridus- ja terviseküsimuste korraldamise tagamisel, vara kaitsel, juriidilise õigusnõu korraldamisel ja laste vajaduspõhiste kulutustega kehtiva suhtluskorra põhise isa-lapse suhte hoidmise tagamisega. Pooled on sellisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppinud. Hageja kohustus osaleda alaealiste kostjate kasvatamises, korraldada nende haridus- ja terviseküsimusi, kaitsta nende vara, korraldada nendele asjakohast juriidilist nõu, kui selleks on vajadus ja isa-lapse suhte hoidmisel on hageja kui kostjate isa kohustus, mis tuleneb kostjate isa hooldusõigusest ja -kohustusest, kuid nende kohustuste täitmine iseenesest ei taga kostjatele asjakohast ülalpidamist, mis on hageja kui kostjate isa eraldiseisev seadusest tulenev kohustus. 28. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 29. TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud vähendada elatis mõlema kostja suhtes nullini. Seega on kummagi hageja suhtes hagi hinnaks üheksakordne väljamõistetud igakuise elatise suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.