KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3492 Haldusasi X. Xi kaebus Politsei- ja Piirival

§ 74lg-le 3 kohaldada lühemaks ajaks.

1. PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Vastustaja ei nõustu, et kaebaja viibis Eestis seaduslikul alusel ning et lahkumisettekirjutuse tegemiseks puudus õiguslik alus. Schengeni infosüsteem andis Leedu elamisloakaardi nr 760364268 kontrollimisel tabamuse, mistõttu tegi PPA 19.12.2024 täiendava päringu Leetu, et kontrollida kaebaja elamisloa kehtivust. Leedu ametivõimud oma vastuskirjas kinnitasid, et isiku elamisluba on tunnistatud kehtetuks alates 17.12.
2. Seda selgitas PPA 20.12.2024 kaebajale lahkumiskohustuse menetluse käigus. Kaebajale väljastati Leedus elamisluba töötamiseks ehitusettevõttes. Kaebaja oli teadlik, et tema töösuhe Leedus on lõppenud – seda kinnitab kaebaja 20.12.2024 toimunud küsitlusel ning kaebaja ütlused on protokollitud lahkumiskohustuse menetluses küsitluse protokollis. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et elamisluba võidakse tunnistada kehtetuks seoses elamisloa andmise aluse ära langemisega ehk töösuhte lõppemisega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse saavad kaebajale väljastada Leedu vastavad instantsid. Kas ja millisel viisil elamisloa kehtetuks 3

norme. Kaebajal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse (

§ 7lg 1).

PPA on ettekirjutuses kaalunud kaebaja suhtes erinevaid asjaolusid ning jõudnud õigetele järeldustele. PPA jääb ettekirjutuses väljatoodu juurde. 3) Kaebaja viitab, et 03.10.2024 vormistati talle lühiajalise töötamise registreering PPA poolt, millega oli lubatud kaebajal töötada 365 päeva ajavahemikul 03.10.2024–30.12.2025, seega ka PPA ei pidanud võimalikuks riski realiseerumist, et kaebaja Leedu elamisluba võidakse tühistada. Kaebaja juhtumi puhul on oluline märkida, et 03.10.2024 oli kaebaja Leedu elamisluba kehtiv, millega ta omas õigust Eestis lühiajaliselt viibida. VMS § 44 lg 3 kohaselt Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Pikemaajalisemaks Eestis viibimiseks ja töötamiseks oleks kaebaja pidanud taotlema Eesti pikaajalise ehk D-liiki viisa lühiajalise töötamise registreeringu alusel. Kaebaja Leedu elamisluba tunnistati kehtetuks enne D-viisa taotluse esitamist, mistõttu ei omanud kaebaja alates 17.12.2024 enam Schengenis (sh Eestis) viibimiseks seaduslikku alust ega võimalust esitada PPA-s pikaajalise viisa taotlust. Riigis seadusliku aluseta viibival välismaalasel puudub õigus esitada PPA-le pikaajalise viisa taotlust. 4) PPA ei nõustu väitega, et kaebaja näol ei ole tegemist ebasoovitava isikuga. PPA hinnangul olid kaebaja poolt välja toodud asjaolud piisavad sissesõidukeelu lühendamiseks, kuid mitte selle kohaldamata jätmiseks. PPA on pidanud kolme aasta pikkust sissesõidukeeldu kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks ning kohaldas 1 aasta ja 6 kuu pikkuse sissesõidukeelu. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (

§ 74lg 4).

PPA hinnangul selliseid asjaolusid ei esinenud ning ka kaebaja ei toonud menetluse käigus välja ühtegi sellist põhjust. Ka kaebuses ei ole märgitud ühtegi sellist kaalutlust, millega PPA oleks pidanud saama ettekirjutust tehes arvestada, et jätta humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeld kohaldamata. Üksnes välismaalase soov Eestis viibida ja töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalast, kes on siin viibinud ilma õigusliku aluseta. Seega asjaolusid arvestades oli 1 aasta ja 6 kuu pikkune sissesõidukeeld põhjendatud ning proportsionaalne. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel kasutanud õigesti kaalutlusõigust ning sissesõidukeelu kohaldamise asjaolusid ettekirjutuses põhjendanud. PPA ei pea vajalikuks neid uuesti välja tuua. 5) PPA peab oluliseks märkida, et 09.07.2024 sõitis kaebaja koduriigist Leetu, et tööle asuda, kuid juba mõned päevad hiljem lahkus ta Leedust ja otsis tööd teistes Schengeni riikides. Sellega rikkus kaebaja Leedu elamisloas sätestatud tingimusi ega kasutanud elamisluba eesmärgipäraselt. Seaduskuuleka välismaalasena oleks pidanud kaebaja ise teavitama Leedu ametivõime töösuhte lõppemisest, paluma enda elamisloa kehtetuks tunnistamist seoses elamisloa andmise aluse äralangemisega ja Schengeni alalt lahkuma või taotlema muud alust Schengenis viibimiseks. Kaebaja lahkus enda sõnade kohaselt Leedust 09.07.2024, seega PPA hinnangul viibis ta Schengenis seadusliku aluseta juba 06.10.2024. Samas on tegemist tõendamata ja uurimata asjaoluga, mida ei saanud lahkumisettekirjutuse koostamisel tõsikindlalt arvesse võtta ja PPA on isiku seadusliku aluseta viibimise arvestamisel arvesse võtnud ainult perioodi alates Leedu 4

§ 6tähenduses ebasoovitavaks välismaalaseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud ettekirjutuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
2. Kaebaja suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine tulenes asjaolust, et tal puudus seaduslik alus Eestis viibida.

§ 2lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

§ 7

lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seadus ei anna vastustajale kaalutlusõigust otsustamaks, kas isiku suhtes on vajalik lahkumisettekirjutuse tegemine või mitte, olles tuvastanud, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult.

1. Kaebajale oli väljastati Leedu elamisluba töötamiseks ehitusettevõttes. Vastustaja 03.01.2025 seisukohast nähtuvalt on Leedu ametivõimud kinnitanud, et kaebaja elamisluba on tunnistatud kehtetuks alates 17.12.2024 (dtl 62). Kaebaja oli teadlik sellest, et tema töösuhe Leedus on lõppenud. Seega pidi ta olema teadlik ka sellest, et tema elamisluba võidakse tunnistada kehtetuks seoses elamisloa andmise aluse ära langemisega. PPA selgitab asjakohaselt, et kaebajal oleks olnud võimalik pöörduda Leedu ametkondade poole, et uurida peale töösuhte lõppemist enda võimalusi viibimisaluse omamiseks. Teadmine töösuhte lõppemisest oli piisav, et kaebaja oleks pidanud asuma uurima, mis sellises olukorras tema Leedu elamisloast saab.
2. Asjaolu, kas ja millal konkreetselt Leedu ametivõimud kaebajat elamisloa kehtetuks tunnistamisest teavitasid ning kas kaebaja peab elamisloa kehtetuks tunnistamist põhjendatuks, ei oma praeguses asjas vaidlustatud lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. PPA selgitab õigesti, et elamisloa kehtetuks tunnistamist saab kaebaja vaidlustada Leedu vastavates instantsides.
3. Kaebaja viidatud lühiajalise töötamise registreering ei anna isikule eraldiseisvalt viibimisalust ja nagu PPA on selgitanud, võidakse see väljastada ka välismaalasele, kes ei viibi Eestis. Välismaalane on kohustatud enne Eestisse saabumist endale viibimisaluse taotlema ja samuti veenduma selles, et tal on olemas kehtiv viibimisalus. Lisaks selgitab PPA asjakohaselt, et 03.10.2024 oli kaebaja Leedu elamisluba kehtiv. Küsimus sellest, kas PPA pidas või ei pidanud võimalikuks seda, et Leedu võib kaebaja elamisloa edaspidi tühistada, ei oma asjas tähtsust. PPA-l ei olnud ka võimalik hinnata, kas kaebaja Leedu elamisloa andmise alus on jätkuvalt olemas või on see ära langenud.
4. Kuna kaebajal puudus muu seaduslik alus Eestis viibimiseks, oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse. 5

§ 74

lg-st 1 tulenevalt õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. Tallinna Ringkonnakohus on ka selgitanud, et eelnevalt viidatud sätetest tuleneb, et kui välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (

§ 74

lg 4) või sissesõidukeeldu kohaldamise lühemaks ajaks (

§ 74

lg 3), on seadusandja hinnanud proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2024 otsus nr 3-23-1778).

1. Praegusel juhul on PPA pidanud proportsionaalseks ja põhjendatuks kohaldada seaduses sätestatust poole lühema kestusega sissesõidukeeldu (1 aasta ja 6 kuud), arvestades seejuures, et kaebaja oli koostööaldis, tegu oli esmakordse rikkumisega ja see ei olnud tahtlik. Samuti on PPA arvesse võtnud seda, et ebaseadusliku viibimise periood oli lühike. Neil asjaoludel ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel kaalumisvigu teinud. Vaidlustatud ettekirjutusest järeldub, et kaebaja puhul ei tuvastatud sellist erandlikku põhjust, mis annaks aluse seaduses ettenähtud sissesõidukeelu kestust veelgi enam lühendada või jätta sissesõidukeeld üldse kohaldamata.
2. Eelnevast tulenevalt puudub kaebuse rahuldamiseks alus.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6