Obsah (6)

§ 120§ 121§ 199§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5233 (19231701038) Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi I.L-i (I.L) süüdis

§ 120lg 1; § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 14.

augusti 2019.a kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja otsus Süüdistatav I.L (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta I.L-i apellatsioon Harju Maakohtu

1. augusti 2019.a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. augusti 2019.a otsusega mõisteti I.L kokkuleppemenetluses süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud;

§ 120

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud;

§ 199

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2019 - 21.04.2019 s.o 2 päeva karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 1.02.2018 otsusega mõistetud karistuse (vangistus 1 aasta 10 kuud 22 päeva) ärakandmata osa s.o 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 9.05.

1. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. I.L-ilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 810 eurot ja kaitsja tasu 750 eurot, kokku 1560 eurot. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 130 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. 1
2. Kohtuotsuse koos makseinfoga sai I.L allkirja vastu kätte 14.08.2019.a ja kohtuotsuse tõlke ärakirja 3.09.2019.a Tallinna Vanglas.
3. 17.09.2019.a esitas I.L ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav maakohtu otsuse temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Leiab, et seoses vangistuses viibimisega puudub tal võimalus menetluskulusid tasuda, lisaks on tema ülalpidamisel alaealine tütar ja selle aasta jaanuaris sündis veel üks laps. Palub ennast menetluskulude tasumisest vabastada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega leiab, et I.L-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
5. Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad kaebepiirangud ka nimetatud. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav üksnes menetluskulude tasumise kohustust.
6. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p-de 8 ja 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kuriteo kvalifikatsiooni ning kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse kui süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.
8. augustil 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör N. Lebed, süüdistatav I.L ja kaitsja M. Mahlapuu kokkuleppe (kd III, tl 19-20), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult menetluskuludena I.L-ilt välja mõista riigi tuludesse sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu 360 eurot + eelduslikult kohtumenetluses tekkivad kulud, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppest nähtub, et I.L-ile on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Kokkuleppe on sõlmitud tõlgi juuresolekul. Süüdistatav on omakäeliselt kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav.
9. Kokkuleppe arutamisel 14.08.2019.a kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on selgitanud I.L-ile tema õigusi ja kohustusi KrMS § 35 lg 2 järgi, millised on süüdistatavale arusaadavad. I.L-ile on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega (kd III, tl 23). Apelleeritud kohtuotsusega ongi I.L kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud, kokkuleppes märgitule karistatud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud summas 1560 eurot välja mõistetud (kd III, tl 26-28).
10. Apellatsiooni sisust nähtuvalt ei nõustu I.L maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega temalt menetluskulude väljamõistmise osas, s.t sisuliselt soovib ta sõlmitud kokkuleppest loobuda. Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lgs 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
11. novembri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
12. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS 2 § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
13. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud süüdistatava kaebuses ei ole viidatud ühelegi KrMS
14. peatüki
15. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb I.L-i apellatsioon KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.
16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3