lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine V.H , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; õpib XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 12.09.2018.a otsusega nr 1-18-5823
lg 2 p 3 järgi 5 kuu pikkuse tingimisi vangistusega
lg 1 alusel 1-aastase katseajaga.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus, liites 12.09.2018.a otsusega mõistetud karistuse Pärnu Maakohtu 27.11.2017.a otsusega nr 1-16-9606 mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära, so 2000 eurot.
Tartu Maakohtu 25.09.2018.a määrusega nr 1-16-9606 asendati V.H-le Pärnu Maakohtu 27.11.2017.a otsusega nr 1-16-9606 mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, so 2000 eurot 67 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö sai tehtud 12.01.2019. Tõkend – ei ole kohaldatud. Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.H
järgi ning karistuseks mõista
lg 2 alusel suurendada V.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.09.2018.a otsusega nr 1-18-5823 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõista V.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud.
lg 5 ja
alusel asendada 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust 510 (viiesaja kümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb V.H-l ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on V.H kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata V.H-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata V.H-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt sotsiaalprogrammis. määratud
lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda V.H poolt
lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis – täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. määrata V.H 2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista V.H-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 90 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et V.H-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 900 (üheksasada) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 75 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele 2
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppe sisu
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.H-le karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust V.H-le 12.09.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-5823 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuud vangistust, võrra ning mõista V.H-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 510 tundi (360+150 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata V.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata V.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda V.H poolt
lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis – täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Kriminaalmenetluse kulud on 900 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 90 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, ta õpib ülikoolis ja selle kõrvalt on töötanud sõbra firmas ja suvel plaanib tööle minna ning tal on osaliselt tasumata eelmise kohtuotsusega seotud kohtukulud, mis on ajatatud, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista V.H-lt menetluskuluna välja sundraha summas 810 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot, s.o kokku 900 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 900 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav V.H aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.H , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe 4
Kohtu seisukoht menetluskulude osas V.H menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. V.H on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 75 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades V.H varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 900 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.