Obsah (5)

§ 442§ 251§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-9179 Tsiviilasi X.

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (

§ 442lg 5).

1. Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada, sest maakohus tugines otsuse tegemisel ühepoolselt hageja esitatud tõenditele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esitatud etteheide olla apellatsioonkaebuse rahuldamise alus. Vaatamata sellele, et maakohus selgitas pooltele
2. oktoobri 2024 määrusega põhjalikult tõendamiskoormist, ei ole kostja maakohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses ühtegi tõendit esitanud, taotlenud tõendite kogumist ega teatanud kavatsusest tõendeid esitada. Olukorras, kus menetluses esitab tõendeid vaid üks menetluse pool, saabki kohus tugineda vaid selle poole esitatud tõenditele.
3. Kostja heidab maakohtule ette tuginemist tunnistaja ütlustele, mis olid kallutatud ja subjektiivsed, sest tunnistaja A.A. on hageja lähikondlane, mistõttu ei ole isik objektiivseks tunnistajaks. Kostja arvates ei kontrollinud maakohus tunnistaja ütluste usaldusväärsust ning tunnistaja ütlused võisid olla tugevalt hagejast mõjutatud.

§ 251

lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Vaid tunnistaja lähedus menetlusosalisega ei ole tunnistaja ülekuulamisest keeldumise või ütluste arvestamata jätmise alus. Kostjal oli istungil võimalus küsida tunnistajalt küsimusi, kuid kostja jättis võimaluse kasutamata. Kostja väitel on tunnistaja ütlused kallutatud ja subjektiivsed, kuid kostja ei esitanud maakohtus ega 3 apellatsioonkaebuses tunnistaja ütlusi ümberlükkavaid asjaolusid ega kirjeldust, kuidas olid tunnistaja ütlused kallutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega maakohus hageja tunnistajat üle kuulates ning tunnistaja ütlustele tuginedes menetlusõiguse norme rikkunud.

1. Kostja väitel ei ole tõene hageja väide, et kostja ei osale alates
2. a laste kasvatamisel. Kostja väidab, et on tasunud laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ja tegi selleks erinevaid vajalikke kulutusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid, mis nende tõendatuse korral annaksid aluse apellatsioonkaebus rahuldamiseks. Pooled vaidlevad praeguses asjas selle üle, kas kostjal on kohustus anda RPKS § 10 lg 2 alusel tahteavaldus, et ta loobub laste 1 ja 2 kasvatamise eest RPKS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest hageja kasuks. RPKS § 10 lg 2 tahteavalduse saamise nõude aluseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja § 138 lg 1 (vt RKEKm 20.01.2014, 3-3-4-2-13, p 21). TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. RPKS § 10 sätestab soodustingimustel vanaduspensioni õiguse isikutele, kes on kasvatanud vähemalt kolme last vähemalt 8 aastat. Vähemalt kolme last 8 aastat kasvatanud isikul on õigus vanaduspensionile üks aasta, vähemalt nelja last kasvatanud isikul kolm aastat ja vähemalt viite last kasvatanud isikul viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. RPKS §-s 10 ega ka mujal ei ole sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust isikule, kes on kasvatanud vähemalt kahte last vähemalt 8 aastat. Hageja selgitas hagiavalduses, et tal on kokku 4 last, kellest kaks last on kostjaga ühised. Seega oleks hagejal õigus minna RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist juhul, kui kostja kahe ühise lapse suhtes soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigusest loobuks või loobumine kohtulahendiga asendataks. Kostja ei ole maakohtus ega apellatsioonkaebuses väitnud, et ta oleks kasvatanud peale hagejaga ühiste laste veel vähemalt ühte last 8 aastat. Samuti ei ole kostja väitnud, et tal oleks tahe RPKS §-s 10 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks. Kostja esitatud faktiliste asjaolude kohaselt ei oleks kostjal õigust soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks ka sellisel juhul, kui kostja oleks kasvatanud hagejaga ühist kahte last vähemalt 8 aastat. Olukorras, kus kostjal endal soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamise õigust tekkida ei saa, on kostja keeldumine nõusoleku andmisest hea usu põhimõttega vastuolus. Seega, isegi eeldades apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste väidete õigsust, ei oleks apellatsioonkaebuse rahuldamine õiguslikult võimalik.
3. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. 10.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. 4 Elektrooniliselt esitatud paberkandjal ei tagasta. menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ 5