) § 375 lg 1 järgi võib kohus, kui ta leiab, et ühes avalduses esitatud nõuete eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. 6. X.I on esitanud kaks erinevat nõuet: 1) tunnistada jõustunud kohtulahendi alusel läbiviidav täitemenetlus lubamatuks; 2) muuta jõustunud kohtulahendist tulenevat suhtluskorda. 2 Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue tuleb läbi vaadata hagimenetluses (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221), suhtluskorra muutmine aga hagita menetluses (
Kuna esitatud nõuete menetlemise protseduur on oluliselt erinev, on kohus seisukohal, et nõuded tuleb nende kiiremaks ja lihtsamaks läbivaatamiseks eraldada. Tsiviilasjast nr 2-25-15652 tuleb iseseisvaks menetluseks eraldada X.I avaldus suhtluskorra muutmiseks. Eraldatud menetlus tuleb jagada vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmise otsustamine 7. TMS § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. X.I on tuginenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel väitele, et 31.07.2024 kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud ning lapse huvidega ei ole kooskõlas lapse ema juurde minemiseks sundimine. Vajalik on suhtluskorda muuta kas vanemate kokkuleppel või kohtu poolt. Kohus nõustub, et kui asjaolud on suhtluskorra määramise osas lahendi tegemise ajaga võrreldes muutunud, võib lapse huvides olla kohtu määratud suhtluskorra muutmine. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 2 kohaselt kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Samas aga ei ole see eesmärk (laste huvidele vastava suhtluskorra vanemate vahel kokkuleppimine või kohtu poolt määramine) kohtu hinnangul saavutatav läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Riigikohus on selgitanud, et erandjuhtudel on võimalik tunnistada sundtäitmine lubamatuks ka TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel. Suhtluskorra muutmise võimalik vajadus kohtu arvates selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole, arvestades eelnevalt märgituga, mille kohaselt tuleb suhtluskorra vaidlus lahendada asjakohases hagita menetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Kohtutäiturile on esitatud kehtiv täitedokument, mille sundtäitmiseks on kohtutäitur menetlust alustanud. X.I ei ole vaidlustanud, et laps ei läinud suhtluskorras kindlaks määratud ajal ema juurde. Seda, kas täitedokumendiks olev kohtulahend vastab jätkuvalt lapse huvidele, on esmajoones võimalik kontrollida suhtluskorra muutmise menetluses. Kuni viidatud lahendit ei ole muudetud, on tegemist kehtiva täitedokumendiga, mille alusel on sissenõudjal õigus taotleda täitemenetluse algatamist. 8.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata mh siis, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole X.I taotletavat eesmärki antud juhul võimalik saavutada, jätab kohus hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284 menetlusse võtmata. 9.
Kuna menetluses on osalenud vaid X.I, puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 3 10. Hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 15 eurot.
Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada taotlus, milles tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada ja konto omaniku nimi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.