KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-101754 Kohtuasi

§ 649lg 1 alusel.

7.

1. Pärast istungi toimumist sai kohtule teatavaks, et kostja on ringkonnakohtu kantseleisse ja istungisekretärile edastanud kell 9.56 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks või alternatiivselt taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kell 10.24 edastatud arstitõendi kohaselt viibis kostja perearsti ambulatoorsel vastuvõtul ja kostja ei saanud terviseseisundi tõttu samal päeval toimunud kohtuistungil osaleda. Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud kostja taotlus kohtute infosüsteemis registreeritud. Ringkonnakohus andis oma 30.04.2025 kirjaga võimaluse kostjale põhistada mõjuva põhjuse olemasolu ringkonnakohtu istungilt puudumiseks. Samuti andis ringkonnakohus võimaluse kostjal esile tuua, millises osas asja läbivaatamine ilma kostja osavõtuta kostja õiguseid mõjutas, arvestades, et kumbki pool ei ole apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid, taotlusi ega asjaolusid. 7.
2. Kostja esitas taotluse kogu kohtukolleegiumi taandamiseks, menetluse uuendamiseks, uue istungi korraldamiseks või asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Hageja vaidles kostja taotlustele vastu. 5 2-22-101754 7.
3. Asja arutav kohtukoosseis ei taandanud end asja menetlusest 26.05.2025 määrusega. Ringkonnakohtu esimees jättis oma 27.05.2025 määrusega kostja taotluse kolleegiumi kogu koosseisu vastu rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

9. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus 29.04.2025 kohtuistungi edasilükkamiseks tuleb jätta

§ 423lg-le 2 (analoogia korras) alusel läbi vaatamata.

Isegi taotluses toodud asjaolude õigsust eeldades ei ole enam võimalik istungit edasi lükata, sest istung on juba toimunud ja taotlus ei jõudnud kohtuasja lahendava kohtukoosseisuni enne istungi toimumist.

1. Kostja taotlused menetluse uuendamiseks, uue kohtuistungi korraldamiseks või asja arutamiseks kirjalikus menetluses jätab ringkonnakohus rahuldamata. 10.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse uuendamine ja uue istungi korraldamine antud asjas põhjendatud. Ringkonnakohus vaatas asja läbi sisuliselt, st ei jätnud apellatsioonkaebust läbi vaatamata, mis võiks mõjuva põhjuse olemasolul tingida menetluse uuendamise

§ 650lg 1 kohaselt.

Kostja ei ole toonud esile ega põhistanud ka asjaolusid, mis annaksid põhjuse asja arutamist

437 alusel uuendada.

§ 649

lg 1 otsustab ringkonnakohus, kas apellandi puudumisel lükatakse asja arutamine edasi või lahendatakse tema osavõtuta. Kui ringkonnakohus ei pea menetlusosalise ärakuulamist vajalikuks, võib kohus kaebuse sisuliselt läbi vaadata ja lahendada. Seega on ringkonnakohtule antud kaalutlusõigus otsustada, kas apellandi või tema esindaja puudumine istungilt takistab asja lahendamist või võib apellandi õigusi oluliselt kahjustada ja kaalub seetõttu üles vajaduse lahendada asi mõistliku aja jooksul ja vältida asja edasilükkamisest mh vastaspoolele täiendavate kulude tekkimist.

§ 649

lg 1 on erinormiks

§-ga 414 võrreldes, mille alusel ei saa maakohus asja sisuliselt läbi vaadata, kui pool on teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud (RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 14). Seadus annab valikuõiguse kohtule ega sea seda sõltuvusse apellatsioonimenetluse poolte taotlustest või põhjusest, miks pool kohtuistungile ei ilmunud. Kohtul on võimalus otsustada edasine menetluse käik otstarbekusest lähtudes, arvestades nii tsiviilasja sisu ja keerukust, vaidluse sisu ja ulatust, menetluslikku olukorda ja poolte taotlusi kui ka tsiviilkohtumenetluse ülesannet, milleks on lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2

) nii menetlusosaliste kui riigi kulutusi arvestades (

komm III

§ 469

lg 1 kaalutlusõigust kasutades, et asja sisu, vaidluse 6 2-22-101754 ulatust ja keerukust, on asi võimalik lahendada sisuliselt kohtuistungil ilma kostja osavõtuta. Ka pärast kohtuistungit esitatud menetlusdokumentides ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid teha järelduse, et kohtu kaalutlusotsus asja läbivaatamise kohta kohtuistungil ei oleks olnud põhjendatud. Siinne vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, apellatsioonkaebuse väited on kitsapiirilised ja konkreetsed. Menetlusosalistel ei olnud asjas uusi taotlusi. Vaatamata sellele, et kostjat kohtuistungil ei olnud, on ta saanud esitada ka taandamistaotluse kolleegiumi vastu, mis on ringkonnakohtu esimehe 27.05.2025 määrusega lahendatud.

200 alusel ei või kohus menetlusosalisel lubada oma õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada. 10.

1. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus leidis, et asi on sõltumata kostja istungile mitteilmumisest, võimalik lahendada istungimenetluses sisuliselt. See on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse ülesannetega lahendada asi mõistliku aja jooksul ja mõistlike kulutustega. Kirjaliku menetluse määramine ei oleks seetõttu põhjendatud.
2. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu ega apellatsiooniastme menetluses ei ole pooled vaielnud selle üle, et hageja ja kostja on 12.12.2021 sõlminud kliendilepingu. Hageja esitas kostjale 14.12.2021, 22.12.2021 ja 10.01.2022 arved, millele lisatud spetsifikatsioonis toodud töö tegemise osas ei ole samuti pooled vaielnud. Küll aga leiab kostja, et hageja osutatud teenus ei olnud nõuetekohane.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega sellest, hageja töötaja on kostjale saatnud pikki, arusaamatuid või ebavajalikke advokaadi oletusi, mida ei saa pidada õigusliku analüüsi pinnalt koostatud jälgitavateks seisukohtadeks või põhjendatud tegevuskavadeks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on kostjale selgitanud võimalust esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ning et enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa saavutada kaebusega (dtl 254–255). Hageja on e-kirjas selgitanud menetluse perspektiivi, sh hoiatanud, et kaotuse korral tuleb kostjal tasuda ka vastaspoole menetluskulud. Advokaadi e-kirjast nähtub, et advokaat on selgitanud, et kliendi eesmärgi (enampakkumise kehtetuks tunnistamine) kohane õiguskaitsevahend on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine, mistõttu advokaat küsib üle, kas klient endiselt soovib vastuväite ja ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamist. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg 21 kohaselt peab advokaat kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi soovitud lahenduse saavutamiseks. Asjas esinevatest tõenditest nähtuvalt on hageja töötaja seda teinud. E-kirjasid ei saa pidada ebavajalikeks oletusteks, vaid advokaat on selgitanud õiguslikku olukorda ja erinevate nõuete perspektiivikust. Oma 12.12.2021 e-kirjas on hageja töötaja selgitanud, millistest alustest lähtuvalt on koostatud kaebus kohtutäituri tegevusele, sealjuures esile toonud nii probleemid tähtaegsuse kui ka kaebeõigusega, leides kokkuvõtvalt, et kaebusel erilist edulootust ei ole. Kliendi igakülgset informeerimist tema menetluslikust seisust ei saa pidada asjatuks heietamiseks.
4. Apellatsioonkaebuses väidab kostja ka, et hageja lõi kostjale ebaõige ettekujutuse sellest, justkui võiks kohtutäituri e-kirja pidada otsuseks ning selle alusel kohustuslikku kaebekorda järgimata kohtusse pöörduda. 12.12.2021 hageja e-kirja kohaselt on hageja seoses kohtutäituri e-kirja lugemisega täituri otsusteks märkinud: „Nagu rääkisime telefonis, siis ma ei oska öelda, kas see kohtu jaoks midagi tähendab ehk mida kohus selle tähtajalisuse osas arvab.“ Kostja vastas hagejale samal päeval ja tänas töö eest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja oli teadlik eelnevast kohtueelsest menetlusest kaebuse esitamiseks kohtutäituri otsusele, kuid soovis sellele vaatamata kaebuse koostamist ja esitamist kohtule. 7 2-22-101754
5. VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. Hageja ja kostja 12.12.2021 kirjavahetusest nähtub, et hageja ja kostja on arutanud kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse kasinat perspektiivi, kuid kostja on soovinud selle esitamist sellele vaatamata.
6. Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses ka sellele, et maakohus ei taganud talle põhjendamatult riigi õigusabi. Maakohus keeldus hagejale andmast riigi õigusabi 12.04.2024 määrusega, mis jõustus 21.05.2024, mil ringkonnakohus jättis sellele esitatud määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus on lahendanud samasisulise kostja esitatud taotluse 28.08.2024 määrusega, jättes kostja taotluse rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 02.12.2024, mil Riigikohus ei võtnud kostja määruskaebust menetlusse. Ringkonnakohus leidis, et Osaühingu A-Consult, mille juhatuse liige ja ainuosanik kostja on, kasum oli
7. a majandusaasta aruande kohaselt 178 814 eurot ning koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga kokku 1 170 651 eurot. Kostja saaks ainuomanikuna otsustada dividendide maksmise ja vajadusel tasuda riigilõivu ning kanda selle arvelt õigusabiteenuse kulud. Samuti leidis ringkonnakohus, et kostja suudab kohtumenetluses oma õiguseid piisavalt kaitsta. Ringkonnakohus on seega jõustunud lahendis leidnud, et kostjale riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, kui leidis maakohtus sama.
8. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei peatanud menetlust 10 päevaks seoses hageja tervisliku seisundi halvenemisega. Maakohus määras 09.04.2024 kohtuistungil tähtaja (30.04.2024) täienduste esitamiseks, millega ühtlasi pidi lõppema asjas eelmenetlus. Kostja esitas 23.04.2024 taotluse tähtaja pikendamiseks kahe päeva võrra, mille kohus rahuldas ja määras uueks tähtajaks 02.05.
9. Kostja taotles menetluse peatamist 02.05.2024 esitatud taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata oma 06.05.2024 e-kirjas. Kostja esitas samal päeval vastuväite kohtu tegevusele. Kohus jättis nimetatud vastuväite kohtuotsuses rahuldamata, viidates 06.05.2024 esitatud põhjendusele. Oma 06.05.2024 ekirjas kostjale märkis maakohus, et kostja väited menetluses osalemise takistuse kohta seoses tervisliku seisundiga on paljasõnalised ja kohus on juba kostja taotlusel eelmenetlust lõpetavat tähtaega pikendanud. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et vastuväite rahuldamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud piinamise keeluga, kostja väidet haigestumise kohta kinnitab arsti tõend ning kostjale jääb arusaamatuks, miks oleks arsti tõend pidanud seletama detailseid andmeid selle kohta, kas ja millisel ajal tervislik seisund menetlustoimingute tegemist ei võimaldanud. Kostja esitatud tõend (dtl 407) kinnitab, et patsient viibis perearsti ambulatoorsel ravil ajavahemikul 02.05.2024–08.05.
10. Maakohus märkis otsuses õigesti, et tõend ei kajasta andmeid selle kohta, kas ja millisel ajal tervislik seisund menetlustoimingute tegemist ei võimaldanud. Tõendis on üksnes märgitud, et hageja viibis perearsti ambulatoorsel ravil. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, mida oleks soovinud kostja maakohtu menetluses täiendavalt esitada või millisel moel vastuväite rahuldamata jätmine menetlust mõjutada võis. Ülal toodud põhjendustel ei ole maakohus rikkunud vastuväite rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme ning see ei ole kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit. 8 2-22-101754 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19. Hageja 29.04.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus 8 tundi 55 minutit, sh tutvumine apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega, esmane tutvumine apellatsioonkaebuse ja puuduste kõrvaldamisega (15 minutit), apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, selle viimistlemine ja esitamine (4 tundi 50 minutit), e-kirjavahetus kohtuga istungi osas (10 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (2 tundi 30 minutit), kohtuistungil osalemine (30 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamine (40 minutit). Hageja esindaja tunnihinnaks on 170 eurot (käibemaksuta). Kokku taotles hageja kostjalt 29.04.2025 menetluskulude nimekirja alusel 1515,83 euro suuruse menetluskulu kindlaksmääramist. Tulenevalt kostja 16.05.2025 taotlustest tekkisid hagejal täiendavad menetluskulud ja hageja nõuab 20.05.2025 menetluskulude nimekirjas kostjalt täiendavalt menetluskulude 481,67 eurot väljamõistmist, mis vastab hageja esindaja 2 tunni 50 minuti ajamahu ulatusele. Hageja esindaja on tutvunud kostja taotluste ja kohtunõudega (15 minutit), kostja vastusega kohtnõudele (15 minutit). Koostanud seisukoha kostja vastusele (2 tundi) ning koostanud täiendava menetluskulude nimekirja (20 minutit). 20.

§ 175

lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul vastab esindaja tunnitasu suurus keskmisele sarnasele õigusteenuse tasule.

1. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Apellatsioonkaebuse, menetlusse võtmise määrusega tutvumise ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik suhtlus kohtuga kohtuistungi aja osas ning kohtuistungil osalemise ajakulu. Seejuures oli asja sisuline läbivaatamine kohtuistungil mh kostja huvides, sest võimaldas asja läbi vaadata mõistliku aja jooksul ja mõistlike kulutustega. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 2 tunni 30 minuti osas on põhjendatud osaliselt. Siinne kohtuasi ei ole keerukas ega asja materjalid mahukad, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tunni 30 minuti ulatuses. Seega on põhjendatud ja valik ajakulu 7 tunni 25 minuti osas. Ringkonnakohus määrab hageja 29.04.2025 menetluskulude nimekirja alusel kindlaks menetluskulud 1430,83 eurot. Hageja 20.05.2025 menetluskulude nimekirjas toodud tegevused ning nendele kulutatud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik. Kostja esitas mitmeid taotlusi, millele hageja esindajal tuli vastata. 20.05.2025 menetluskulude nimekirja alusel määrab ringkonnakohus hageja menetluskulud kindlaks 481,67 euro ulatuses. Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1912,50 euro ulatuses.
2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 9 2-22-101754 (allkirjastatud digitaalselt) 10