Obsah (5)

§ 38§ 114§ 118§ 117§ 70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2383 Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Väärteoasi Mihkel Nah

§ 38lg 1, § 118 lg 2 p 1, § 189-193; Kr

MS § 171 lg 1 m ä ä r a s: Jätta Mihkel Nahkuri kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu)

1. mai 2025 otsuse peale väärteoasjas nr 410124024136 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
2. Mihkel Nahkur esitas Harju Maakohtule 18.06.2025 e-toimiku kaudu kaebuse Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu)
3. mai 2025 otsuse peale väärteoasjas nr
5. Kohus määras kaebuse arutamisele, nõudis välja väärteotoimiku ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale ning kohtuvälisele menetlejale. 1
6. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaega. Mihkel Nahkur esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule kaebuse 14.05.2025 otsusele väärteoasjas nr 410124024136.

§ 114

lg 4 järgi hakkab 15-päevane kaebetähtaeg tähtaeg kulgema päevast, mil otsus on menetleja juures kättesaadav. Otsus on koostatud 14.05.2025 ja see saadeti samal päeval kaebuse esitaja e-posti aadressile, mille kaebaja oli menetlejale teatanud ning mille kaudu kaebajaga menetlejaga e-maili teel ühenduses oli. Seega saab järeldada, et menetlusalune isik sai otsuse kätte samal päeval, s.o 14.05.

1. Käesoleva asja kohaselt hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema 15.05.2025 ning see lõppes 29.05.
2. Mihkel Nahkur esitas oma kaebuse kohtule 18.06.2025, seega on kaebus esitatud pärast kaebetähtaega.
3. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta kasutab e-posti aadressi xxx . Suhtluseks ametiasutustega kasutab ta seda aadressi. Avas kohtuvälise menetleja 14.05.2025 otsuse etoimikus 03.06.
4. Takistusi varasemaks dokumendi avamiseks ei olnud. Enne ei olnud ta otsusest teadlik. Kaebuse esitamisel kohtule lähtus protokollis olevast kaebekorrast. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus leiab, et Mihkel Nahkuri kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale tuleb jätta

§ 118

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebus esitati pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. 6.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12).
3. Kuivõrd Kohtute infosüsteemis nähtuv ja kaebaja poolt esitatud Tallinna Linnavalitsuse
4. 05.2025 otsused väärteoasjas nr 410124024136 olid erinevad, siis pidas kohus vajalikuks kaebuse esitamise tähtaja küsimus lahendada kohtuistungil. 8.

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.12.

1. a otsuse nr 3-1-1-99-10 punktis 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast.
2. Nähtuvalt kohtule edastatud väärteotoimikus olevast 15.04.2025 väärteoprotokollist väärteoasjas nr 410124024136, on seal kirjas, et kohtuvälise menetleja otsus on Mihkel Nahkuri jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 14.05.
3. Väärteotoimikust nähtub, et Mihkel Nahkur andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli ärakirja saamise kohta. Seega oli Mihkel Nahkur teadlik sellest, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Samuti kirjutas omakäeliselt, et palub väljastada e-posti teel.
4. Riigikohus on 12.06.2020 lahendi 1-19-8852 punktis 27 selgitanud, et kolleegium ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt tuleb kaebetähtaja algust arvestada päevast, mil isik määruse kättesaamist kinnitas. Kinnituse saatmine võib, kuid ei pruugi kokku langeda ajaga, mil isik koopia kätte saab. Seadus seob kaebetähtaja alguse aga just viimase, s.o koopia 2 saamisega. Riigiprokuratuuri
5. oktoobri
6. a määrus saadeti esindajale e-posti teel samal päeval. Ehkki esindaja dokumendi kättesaamist ei kinnitanud, oli määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning tal oli võimalik selle sisuga tutvuda juba sellel kuupäeval (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a määrus asjas nr 3-1-1-817, p 11). Järelikult tuleb KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja algust arvestada alates
9. oktoobrist
11. Väärteootsus on koostatud 14.05.2025 ja see saadeti samal päeval kaebuse esitaja e-posti aadressile, mille ta on menetlejale teatanud ja millele ta soovis ka otsust saada ja mille kaudu on temaga varemgi suheldud. Seega saab järeldada, et menetlusalune isik sai otsuse kätte samal päeval, s.o 14.05.
13. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 14.05.2025 otsuses on selgitatud selle vaidlustamise korda, muu hulgas on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 29.05.
14. Mihkel Nahkur esitas Harju Maakohtule kaebuse 18.06.2025, s.o pärast kaebetähtaja möödumist.
15. Asjaolu, et kaebaja avas dokumendi 03.06.2025 e- toimiku vahendusel, ei oma mingisugust tähendust, sest

§ 70

lg 5 kohaselt peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti/e-posti või e-toimiku vahendusel. Seega ei ole kaebetähtaja kulgemise seisukohalt oluline, millal või mil viisil saab kaebaja kohtuvälise menetleja otsusest teada. 14. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12).
3. Kuna kohtuistungil selgus, et otsus edastati kaebuse esitajale tema poolt antud e-posti aadressile 14.05.2025, mis tähendab, et kaebuse esitamise tähtajaks oli 29.05.
4. Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja kohtule ei ole esitatud ka tähtaja ennistamise taotlust.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 118lg 2 p-st 1 jätab maakohus Mihkel Nahkuri kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3