KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2867 D.J-i riigi õigusabi taotlus ja kaebus Tallinna Vangla kohus

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.J esitas 17.10.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles kirjeldab 11.10.2024 vanglasse saabumise asjaolusid: kaebaja ei ole saanud jalutada, sest kaebajale ei ole antud mütsi; kaebajale ei ole antud riideid ning kaebaja ei saa oma riideid pesta; kaebajat ei ole viidud perearsti ega psühhiaatri juurde; 17.10.2024 seisuga ei ole kaebaja maganud, kuna ei ole saanud ravimeid; kaebaja ei ole saanud psühhiaatrilist abi; kaebaja ei ole saanud ravimeid, kuigi retsept oli olemas; kaebaja on saanud arsti vastuvõtule aja 30.10.2024; medõde on andnud kaebajale melatoniini ja ibuprofeeni, kuid kaebaja kardab oma maksa tõttu neid tarvitada; kaebajal on ilmnenud krambid; kaebaja väärikust on alandatud; kaebajale ei ole antud võimalust allkirjastada rahalisi dokumente.
2. Tallinna Halduskohus jättis 01.11.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja majanduslik seis ei ole riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad 3-24-2867 riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi õigusabi välistavaks asjaoluks on see, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 punkt 1). Halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja ei pea õiguslikult täpselt piiritlema

§ 37

lõikes 2 toodud nõudeid ega esitama õiguslikke põhjendusi selle kohta, millistele õigusnormidele tema kaebus tugineb. Kaebuses võib oma sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust ja millistel argumentidel kaebaja vaidlustada soovib. Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Seejuures arvestab kohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks (

§ 2

lõiked 2, 5 ja 6) Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebus on praegusel juhul seotud vastustajat puudutavate toimingute ja kohustamisnõuetega, mistõttu ei ole alust haldusasja pidada keeruliseks. Varasemalt on halduskohtumenetluses leitud, et võttes arvesse kaebaja poolt varem esitatud kaebuste hulka, on ta ise võimeline oma õigusi kaitsma (vt nt haldusasi nr 3-21-2340). Taotleja isiksusehäire ei ole varasemalt takistanud kaebuste ja edasikaebuste esitamist (vt nt haldusasjad nr 3-22-1949, nr 3-22-1619, nr 3-21-2659). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud kaebustega ja muude avaldustega kohtusse ka hiljuti ning ühtlasi esitanud apellatsioonkaebuse (haldusasjades nr 3-24-2600, nr 3-24-2866). Tallinna Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja suutnud esitada ka arusaadavad taotlused asjade eraldamiseks, arsti juurde pääsemiseks. Seoses sellega, et kaebaja on varasemalt kohtumenetlustes osalenud, esitanud erinevad taotlused nii kohtule kui Tallinna Vanglale ja kasutanud edasikaebeõigust, puudub kohtul alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata nõutava kaitseta. Kuigi praegusel juhul vajavad kaebuse nõuded seoses vastustega kohtunõuetele täpsustamist, on kaebuse eesmärk arusaadav. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. D.J palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määruse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus riigi õigusabi määramiseks. Määruskaebuse põhjenduse kohaselt ei ole kaebajal võimalik ise kaebust koostada, sest asjaolude meenutamisel tekiks tal vihahoog. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 2

§ 201lg-le 4 ja § 203 lgle 2 tuginedes korrata.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et riigi õigusabi määramine ei välistaks kaebajal väidetava vihahoo tekkimist, kuna kaebaja peaks jätkuvalt meenutama toimunud sündmusi nendest ülevaate andmiseks. Seetõttu jääb D.J-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3