Obsah (7)

§ 621§ 29§ 6§ 127§ 115§ 619§ 628

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2025.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17598 Tsiviilasi Tsiviilasja hi

(võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 621lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

1. Lepingu punkti 1 kohaselt osutas hageja kostjale teenust, mille sisuks on grupi IT juhi ülesannete täitmine ja punkti 9.2.4 järgi tuli tal täita kostja juhiseid teenuse osutamiseks. Punkti 3 järgi oli teenuse mahuks kokku 32 tundi nädalas ehk 128 tundi kuus ning tegemist on tööde perioodilise teostamisega. Tundide hinnanguline maht arvestatakse kalendrikuu lõikes ja teenustasu makstakse vastavalt tegelikult töötatud tundide mahule, kust on maha arvestatud aeg, mil töövõtja ei ole haiguse tõttu või muul mõjuval põhjusel teenust osutanud. Kostjal tuli aga lepingu punkti 6 kohaselt tasuda hagejale teenuse osutamise eest 4300 eurot kuus (lisandub käibemaks) esitatud arve alusel. Esitatud lepingust nähtub, et pooled on sõlminud lepingu teenuse osutamiseks, mille sisuks oli IT juhtimise teenus ning lepingust nähtuvalt tuli hagejal küll järgida kostja juhiseid, kuid hageja oli piisavalt vaba otsustamaks teenuse sisu ja oma aja üle. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel 16.02.2021 sõlmitud lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga.
2. Vaidlus puudub, et pooled leppisid lepingu punktis 9.1.3 kokku, et töövõtjal on õigus saada kalendriaastas 28 puhkusepäeva, mis on tasustatud töövõtjale makstava teenustasuga võrdses määras. Poolte vahel on vaidlus, kas pooled leppisid kokku, et kasutamata puhkusepäevad hüvitatakse peale lepingu lõppemist. Hageja on seisukohal, et poolte käitumine ja lepingueelsetes läbirääkimistes esitatud nõudmised kinnitavad, et kokkulepe tasustatud puhkusepäevade kohta hõlmas ka nende hüvitamist kasutamata jäänud päevade korral. Kostja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et vastav kokkulepe puudus.
3. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest (dtl 8) nähtuvalt täpsustas hageja lepingueelsetel läbirääkimistel kahte tingimust, mille täitmisel on ta nõus kostja tööpakkumise vastu võtma. Esimese tingimusena soovis ta töötada 50% ajast kodukontoris ning teise tingimusena soovis töötasu saada arvega. Teise tingimusena avaldas hageja soovi, et töö olemus ja kokkulepped toimiksid nagu tööleping, kuid ainuke erinevus on ainult tasumise osas; näiteks on talle eelnevalt makstud kasutamata puhkus ja koondamistasud ka arvega. Hageja on rõhutanud, et kõik töötingimused ja kokkulepped saab panna teenuselepingusse.

§ 29

lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

1. E-kirjavahetusest (dtl 7) nähtub, et pooled jõudsid lepingueelsetel läbirääkimistel järgmiste kokkulepeteni: 1) sõlmitakse omavahel teenuslepingu grupi IT Manageri ülesannete täitmiseks; 2) 80% koormusega ehk 32 tundi nädalas; 3) teenuslepingtasuga 4300 eurot, 5 millele lisandub käibemaks; 4) Baltika AS poolne kontakt lepingusse B; 5) lepingu algus 16.02.2021, tähtajatult; 6) üle nädala töötab hageja 100% mahuga ning vahenädalatel 60% koormusega. Hageja on 15.02.2021 e-kirjas kinnitanud, et antud kokkulepe sobib (dtl 6-7). Kohus leiab, et antud e-kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid lepingueelsetel läbirääkimistel kokku leppinud, et hagejale hüvitatakse ka kasutamata puhkusepäevad. Hageja on lepingueelsetel läbirääkimistel esitanud kaks tingimust: 1) soov töötada 50% ajast kodukontoris ja 2) saada tasu arvega. E-kirjavahetusest nähtub, et hageja on välja toonud näite, et talle on arvega eelnevalt makstud ka kasutamata puhkust ja koondamistasu, kuid kohus leiab, et nimetatust ei nähtu üheselt, et hageja sooviks oli sõlmida kokkulepe, et talle hüvitatakse ka kasutamata puhkus ja koondamistasu. Samuti ei nähtu kirjavahetusest kostja nõustumus nimetatuga. Seega asub kohus seisukohale, et pooled ei leppinud lepingueelsetel läbirääkimistel kokku kasutamata puhkusetasu hüvitamises peale lepingu lõppemist.
2. Lepingu punkti 9.1.3 kohaselt on töövõtjal õigus saada kalendriaastas 28 puhkusepäeva, mis on tasustatud töövõtjale makstava teenustasuga võrdses määras. Nimetatud lepingupunktist nähtuvalt oli hagejal õigus saada tasustatud puhkust, kuid antud punktist ei tulene kohtu hinnangul kostjale kohustust hagejale kasutamata puhkusepäevad hüvitada lepingu lõppemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel puudub kokkulepe kasutamata puhkusepäevade hüvitamise osas.
3. Hageja on seisukohal, et kostja keeldumine kasutamata puhkusepäevade hüvitamisest lepingu lõppedes on vastuolus hea usu põhimõttega, mille kohaselt peab pool täitma lepingust tulenevad kohustused viisil, mis vastab mõistlikkuse ja usaldusväärsuse põhimõttele. Hageja täitis kõiki lepingu tingimusi, võttes aluseks poolte kokkuleppe tasustatud puhkusepäevade osas, ning tal oli lepingu lõpetamise hetkel õiguspärane ootus saada tasu kasutamata puhkusepäevade eest. Kostja keeldumine hüvitamisest on ebaõiglane ja vastuolus poolte varasema täitmiskäitumisega, mis kinnitab, et hagejale olid ette nähtud tasustatud puhkusepäevad. 25.

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et pooled olid kokku leppinud tasustatud puhkusepäevades lepingu kehtivuse ajal. Kohus on seisukohal, et kui poolte vahel on kokkulepe tasustatud puhkusepäevade osas lepingu kehtivuse ajal, siis see ei tähenda automaatselt, et poolte vahel on ka kokkulepe, et kasutamata puhkusepäevad hüvitatakse lepingu lõppemisel. Asjaolu, et pooltevaheline kokkulepe ei toiminud nii nagu töölepingu seaduses sätestatud, näitab see, et hageja poolt kasutamata puhkusepäevad ei kandunud üle järgmisesse aastasse sarnaselt töölepinguga töölepingu seaduses sätestatud korras ning hageja ja kostja vahelises käsunduslepingus hakkas iga kalendriaasta algusega jooksma uus 28 päevas/ aastas periood (dtl 52-53). Seega kohus on seisukohal, et hagejal ei saanud olla ka õiguspärast ootust, et talle hüvitatakse kasutamata puhkusepäevad lepingu lõppedes sarnaselt töölepinguga töölepingu seaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. 26. Hageja on seisukohal, et kostja keeldumine puhkusepäevade hüvitamisest on tekitanud hagejale kahju

§ 127

mõttes.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks 6 olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus (Riigikohtu 14.03.2019 otsus tsiviilasjas 2-17-1937, p 15) on selgitanud, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): ▪ võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); ▪ võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); ▪ võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); ▪ kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); ▪ kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); ▪ rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

27. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud kõiki kahju hüvitamise eeldusi ega tõendanud tekkinud kahju esinemist. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping.

§ 619kohaselt käsundiandja peab maksma käsundiandjale tasu osutatud teenuste eest.

Vaidlus puudub, et kostja on hagejale osutatud teenuste eest tasunud. Kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe kasutamata puhkusepäevade hüvitamise kohta peale lepingu lõppemist, ei tulnud kostjal neid hagejale ka hüvitada. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei saanud eeldada, et talle kasutamata puhkusepäevad hüvitatakse. Kuivõrd kasutamata puhkusepäevade hüvitamise osas poolte vahel kokkulepe puudus, ei ole kostja lepingut rikkunud ning ta ei vastuta hagejale tekkinud võimaliku kahju eest, mis seisneb saamata jäänud kasutamata puhkusepäevade hüvitises. 28. Kostja leiab, et kostjal on kohustus tasustada käsundi täitmisel tekkinud kulutused vastavalt

§ 628

.

§ 628

lg 2 järgi käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Seega on käsundi täitmisel tekkinud kulutusteks kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 7 näeb ette, et lepingu punktis 6 näidatud tasu katab kõik töövõtja poolt lepingu täitmisega tekkivad kulud. Seega on pooled kokku leppinud, et lepingu punktis 6 kokkulepitud tasu katab kõik käsundi täitmisel tekkinud kulud. Samuti selgitab kohus, et kasutamata jäänud puhkusepäevade hüvitise puhul ei ole tegemist kuluga, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks. Tegemist on hüvitisega, mida makstakse peale töölepingu lõppemist, kui töötaja ei ole kasutanud kogu aegumata ja väljateenitud puhkust. Seega ei ole tegemist ka kuluga

§ 628mõttes.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. 7 Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 esimese lause järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
4. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
5. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks menetluskulusid tekkinud, märgib kohus, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 8