Obsah (8)

§ 3141§ 70§ 79§ 423§ 663§ 667§ 662§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin, Siret Siilbek Kohtukoosseis 09.10.2025, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-25-111899 Tsiviilasja number Tsiviilasi AAS BTA Baltic

) § 427 koostoimes § 477 lg-ga 1). Asjaolud ja menetluse käik

1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (avaldaja) esitas 23.04.2025 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.W (võlgnik) vastu 4777,70 euro saamiseks. Avalduse kohaselt on tegemist liikluskindlustuse seadusest (LKindlS) tuleneva tagasinõudega. 25.04.2024 toimus Rootsis liiklusõnnetus, kus võlgnik, kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis sõidukit joobeseisundis, põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata. Liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud avaldaja poolt. Vastavalt LKindlS §-le 24 hüvitas avaldaja liikluskindlustuse tavalepingu alusel sõidukile Ford registrimärgiga XXXXXX tekitatud kahju 4777,70 eurot.
2. Maakohus koostas 25.04.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik kinnitas 12.05.2025 telefoni teel e-posti aadressi XXX ning palus dokumendid uuesti saata. Maakohus luges võlgnikule maksettepaneku kätte toimetatuks

§ 3141lg 2 alusel 23.05.2025.

Võlgnik ei ole makseettepanekule vastust esitanud. Maakohtu määrus 3. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal asja menetleda Eesti kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt (

§ 70lg 2).

Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus.

§ 79

lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.

-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud)). Tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 7 lg 2 kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud. Kahju tekitanud juhtum ehk liiklusavarii toimus Rootsis. Seega ei allu asi 2 Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 5 lg 1 ning artikkel 7 lg 2 kohaselt Eesti kohtule. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja menetlema ning avaldus jääb

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgniku puhul on tegemist kindlustuslepingu poolega, kes lepingut rikkudes tekitas kahju, mille avaldaja hüvitas. Antud juhul ei ole tegemist lepinguvälise kahju nõudega ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus tuleb läbi vaadata võlgniku elukoha ning lepingu sõlmimise koha järgi. Menetluse edasine käik
2. Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
3. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 18.07.2025 määrusega määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.
4. Pärnu Maakohus jättis 02.09.2025 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi tagasi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 11.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi.

1. Maakohus leidis õigesti, et kuna tegemist on piiriülese vaidlusega (liiklusõnnetus toimus Rootsis) kohaldub kohtualluvuse kindlaksmääramisel Brüssel I määrus (uuesti sõnastatud). Maakohus lähtus ekslikult määruse
2. jaos sisalduvatest valikulise kohtualluvuse sätetest (s.o artikkel 7 lg-st 2) ning jättis tähelepanuta, et määruse
3. jaos on reguleeritud erandliku kohtualluvusena kindlustusasjade kohtualluvuse küsimus. Avalduse asjaolude kohaselt on avaldaja kindlustusandjana sõlminud võlgnikuga kindlustuslepingu LKindlS alusel ning avaldaja nõue tuleneb LKindlS § 53 lg 1 p-dest 2 ja 4 ja § 53 lg 2 p-st
4. Brüssel I (uuesti sõnastatud) artikkel 14 lg 1 kohaselt võib kindlustusandja algatada menetluse ilma, et see piiraks artikli 13 lg 3 kohaldamist, üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga. Asjas ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid artikkel 14 lg 1 kohaldamise, mistõttu tuleb võlgniku vastu esitada hagi tema alalise elukoha järgi. Asja materjalide kohaselt on võlgniku elukohaks märgitud XXX, Eesti. Maakohus ei ole tuvastanud, et võlgniku alaline elukoht oleks mujal. Seega allub asi Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 14 lg 1 järgi Eesti kohtule ning maakohtu määrus tuleb tühistada. 3
5. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 1 järgi maakohus menetlust lõpetavas määruses.

(allkirjastatud digitaalselt) 4