Obsah (10)

§ 657§ 652§ 232§ 654§ 162§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-109246 Kohtu

§ 657lg 1 p 1 järgi muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 7.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus vaidluse lahendamisel kohaldanud õigesti asjakohaseid materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt olulist menetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti

§ 232

lg 1 järgi hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõendite pinnalt teha maakohtust erinevat järeldust. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

1. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks hageja ja kostja poolt allkirjastatud lepingu, mille kohaselt on kostja hagejalt laenanud intressivabalt 5105 eurot tähtajaga kuni 31.08.
2. Kostja ei vaidlusta, et ta on sellele alla kirjutanud. Kostja väidab, et soovis saada uut laenu, mida talle vaidlusaluse lepingu alusel ei väljastatud ning ta ei ole lepingus märgitud raha saanud. Maakohus on lepingu punkti 1.1 ja mõlemat 1.2 punkti tõlgendades ning pooltevahelisi sõnumi- ja e-kirjavahetusi analüüsides jõudnud õigele järeldusele, et lepingus märgitud summa puhul oli tegemist enne lepingu allkirjastamist sularahas väljastatud laenuga, 5 2-23-109246 mitte uue laenuga. Pooltevahelisest kirjalikust suhtlusest nähtub, et enne lepingu allkirjastamist oli nendevaheline õigussuhe poolte jaoks osaliselt ebaselge, mida lepinguga sooviti lõplikult õigusselguse huvides kõrvaldada (täpsustati summat, viivisearvestust, tagastamise tähtaega). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et maakohtu otsuses üksikasjalikult välja toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on laenulepingu alusel kostjale laenu väljamaksmine tõendatud.
3. Eeltoodust tulenevalt käsitles maakohus põhjendatult hageja esitatud lepingut kohustust tunnustava võlatunnistusena ja põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei tuvastanud pooltevaheliste võlasuhete olemasolu. Maakohus viitas deklaratiivsele võlatunnistusele, tuginedes VÕS §-le 30, mis võimaldab tunnistada ka olemasolevat võlga (RKTKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16, p 16). Võlgnik (kostja) peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega võlga (RKTKo 06.02.2012, 3-2-1-149-11, p 21). Seega pidi kostja tõendama, et tal ei ole võlatunnistuses sätestatud kohustust, mistõttu ei ole õige kostja etteheide tõendamiskoormise ebaõige jaotamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole kohustuse puudumist hageja ees tõendanud.
4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et VegaMarine OÜ ja Modibu OÜ ei jõudnud kokkuleppele, ei ole siinsel juhul määrav, kuna vaidlus on hageja ja kostja vahel. Maakohus ei ole ka selles osas eksinud, vaid lihtsalt selgitavalt märkinud, et pooltevahelises kirjalikus suhtluses mainiti muu hulgas ka äriühingute vahelisi võlasuhteid.
5. Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamisega jätnud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda.

13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, teeb seda

§ 174lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Hageja esitatud taotluse kohaselt on tema menetluskuluks kulu lepingulise esindaja teenusele 197,50 eurot. Hageja esindaja tunnihind oli 79 eurot. Teenust on osutatud 2 tundi 30 minutit. 16.

§ 175

lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Hagejat esindas juristist lepinguline esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul vastab esindaja tunnitasu suurus mõistlikule õigusteenuse tasule. 6 2-23-109246

1. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu (2 tundi) on põhjendatud ja mõistlik, kuid menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud ja mõistlik 15 minuti ulatuses. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 2 tundi 15 minutit. Ringkonnakohus määrab hageja 25.07.2025 menetluskulude nimekirja alusel kindlaks menetluskulud 177,75 eurot (2,25 x 79).
2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

1. Ringkonnakohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele selliselt, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulude hüvitis hageja arvelduskontole, märkides selgituseks tsiviilasja numbri.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7