Sergejevilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud – joobe tuvastamise tasu 87 eurot, ekspertiisikulud 4083 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 2747,16 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot. Maakohus määras, et menetluskulud kogusummas 9132,16 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises
Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −
Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise
lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub
lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
(RKKK 3-1-1-7-16). 6. Kriminaalasjas on D. Sergejevi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 01.07.2025 sõlmitud kokkulepe (IV köide lk 322-328), milles muuhulgas on ära näidatud nii kannatanute kasuks väljamõistmisele kuuluvad tsiviilhagid, kui ka tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate tsiviilhagide ja menetluskulude koosseis ja suurus. Menetluskulude osas on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse D. Sergejevilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 2215 € (kaks tuhat kakssada viisteist eurot), määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku summas 2747,16 € (kaks tuhat seitsesada nelikümmend seitse eurot ja kuusteist senti), joobe tuvastamise tasu 87 € (kaheksakümmend seitse eurot) ning erinevate ekspertiiside kulud 4083 € (neli tuhat kaheksakümmend kolm eurot). Samuti on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude kogusumma, milleks on 9132,16 eurot. Maakohus on kokkuleppe kinnitamisel lähtunud nimetatud summadest. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et
Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. D. Sergejev kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (IV köide lk 326 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja nii tsiviilhagide, kui ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. D. Sergejev nõustus temalt kannatanute kasuks tsiviilhagide ja riigieelarvesse tasumisele kuuluvate menetluskulude väljamõistmisega. 7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav D. Sergejev kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb selle kokkuleppe juurde. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda
Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta
lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.