Obsah (4)

§ 372§ 371§ 459§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-12853 Tsiviilasi A.K. hagi M.R. vastu elatise vähendamis

§ 372

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 5.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik 2 2-25-12853 saavutada. Tulenevalt asjaolust, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

1. Hageja on välja toonud, et laps viibib tema juures tunduvalt rohkem, kui suhtluskorra määruses märgitud ja see tingib elatise vähendamise. Kohtu hinnangul on hageja õigesti märkinud, et kui kehtiv suhtluskord ei vasta seega tegelikkusele, vajab see muutmist. Suhtluskorda aga ei saa muuta elatise vähendamise menetluses.
2. Kohus selgitab, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, nr 2-23-8691, p 13.1). Praegusel juhul reguleerib vanema ja lapse suhtluskorda kohtumäärus. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Kohtu hinnangul saab elatise vähendamist taotleda üksnes siis, kui laps elab püsivalt kohustatud vanema juures ning need asjaolud on selged (RKTKo 31.03.2025, nr 2-17-6713, p 29). Kohtule nähtub esitatust, et hageja püüab saavutada kohtumääruses kindlaksmääratud suhtluskorda rikkudes olukorda, kus ta ei peaks elatist üldse tasuma. Suhtluskorra tahtlik rikkumine ei saa legitimeerida hageja soovi elatist mitte tasuda. Kui hageja leiab, et kehti suhtluskord ei ole lapse huvides, siis tuleb hagejal taotleda selle muutmist. II
3. Hageja on esitanud ka hagi täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja taotleb täitemenetluse nr 084/2025/3350 lubamatuks tunnistamist TMS § 221 alusel, kuna täitemenetlus on alusetu selles osas, kus hageja juba katab kostja igapäevased kulud vahetult. Kostja viibib suure osa ajast hageja juures ning hageja tagab kostja vajaduste rahuldamise (riided, toit, koolitarbed, vaba aja tegevused). Seetõttu ei ole kohtulahendis määratud summadest osa täitmine kohustuslik, kuna kohustus on juba täidetud vahetu ülalpidamise kaudu. Kostja isa ei ole täitemenetluse alustamise avaldust esitades arvesse võtnud hageja tegelikku hooldust kostja suhtes ega hageja sissetulekut, mistõttu täitemenetluse jätkumine jätaks hageja finantsiliselt raskesse ja jätkusuutmatusse olukorda, kus puuduvad vahendid igapäevaseks eluks.
4. Kostja selgitas kohtu järelepärimise peale kohtule järgmist: Täitmisavalduse kohaselt oli võlgnevuse suuruseks täitmisavalduse esitamise hetkel: •
5. maist 2024 kuni
6. oktoobrini 2024 elatise võlg 1568 eurot 54 senti; • novembrist 2024 kuni
7. märtsini 2025 elatise võlg 1438 eurot 6 senti (287,72 eurot x 5 kuud); • aprillist 2025 kuni
8. juunini 2025 elatise võlg 905 eurot 22 senti (301,74 eurot x 3 kuud), so kokku 3912 eurot 36 senti; • ning alates täitmisavalduse esitamisest igakuine jooksev elatis. Hagejalt on täitemenetluse raames laekunud kostja ülalpidamiseks 49 eurot 39 senti. See on ainuke elatise makse ajast kui kostja elab oma isa juures (ca 2 aastat).
9. Poolte esitatu järgi on täitemenetluses nr 084/2025/3350 täitmisel kostja kui alaealise lapse elatise nõue ehk eelduslikult on tegemist rahaga, mis on vajalik, et tagada kostjale vajalik ülalpidamine alates
10. maist
11. Hageja ei ole teinud usutavaks, et alates
12. maist 2024 on laps tema juures olnud ½ ajast. See, et
13. aasta suvekuudel on olnud suhtluskorrast kõrvalekaldumisi, ei võta ära hagejalt kohustust tasuda elatisevõlgnevus ja 3 2-25-12853 igakuine praegu tehtav kuumakse vähendab elatisevõlgnevust.

§ 459lg 2 kohaselt võib elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Kohtule ei ole jälgitav hageja mõttekäik selle kohta, miks tuleb elatise kohtulahendi sundtäitmine tunnistada lubamatuks olukorras, kus elatis on välja mõistetud alates

1. maist 2024 ning hageja põhistamata väidetel on alles
2. aasta suvel toiminud suhtluskorras sedavõrd suur muudatus, mis annaks tema arvates aluse elatise vähendamiseks nullini. Hagejal tuleb tekkinud elatisevõlg kostjale igal juhul tasuda. III 11.

§ 372

lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 12.

§ 372

lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. IV 13.

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kui kostja soovib esitada menetluskulude nimekirja, ootab kohus seda viivituseta ning kohus lahendab menetluskulude suuruse kindlaksmääramise eraldi määrusega. V 14. Kuivõrd kohus ei võta A.K. hagiavaldusi menetlusse, ei lahenda kohus seetõttu ka hageja menetlusabi taotlust. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik 4