4-25-2539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamine Harju Maakohus 08.09.2025, Tallinn 4-25-2539 (2302,25,007742) Katrin Mikenberg K. V. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 09.06.2025 otsusele väärteoasjas nr 2302,25,007742, millega K. V.t karistati liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks K. V. ‒ isikukood XXX; XXX kodanik; elukoht XXX; e-post XXX; kehtivad karistused puuduvad Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post ppa@politsei.ee kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133‒135, maakohus otsustas:
- Rahuldada K. V. kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 09.06.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,007742 juhtimisõiguse äravõtmise osas.
- Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Tasutud riigilõivu tagastamiseks peab kaebaja esitama Harju Maakohtule (harjumk.info@kohus.ee) kirjaliku avalduse.
- Otsuse koopia saata K. V.le ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-25-2539 VÄÄRTEOETTEHEIDE K. V. juhtis 18.05.2025 kella 09.14 ajal Tallinnas Järvevana teel suunaga Tartu mnt poole mootorsõidukit Citroen Jumper (registreerimismärgiga XXX) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Oma tegevusega rikkus K. V. LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 09.06.2025 otsusega nr 2302,25,007742 karistati K. V.t LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (1200 eurot) ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
- K. V. esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Ta selgitas, et määratud lisakaristus ei ole proportsionaalne toimepandud süüteoga. Ta ei pannud tegu toime tahtlikult, pole varem sellist rikkumist toime pannud ning kahetses juhtunut. Samuti ei rikkunud ta ühtegi teist liiklusnõuet. Juhtimisõiguse äravõtmine raskendab tema igapäevatöö tegemist ja pere ülalpidamist. Mõistetud põhikaristus täidab oma eesmärgi ka lisakaristust kohaldamata. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.
- Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta asus seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Tõenditest nähtuvalt on kaebaja süüteod toime pannud, tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele, subjektiivsest küljest on tegu isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldust silmas pidades toime pandud otsese tahtlusega. Mis puudutab määratud karistust, siis on tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega. Arvestatud on õiguskorra kaitsmise huvidega, ohtlik liikleja tuleb liiklusest kõrvaldada. Käesoleval juhul on tuvastatud nii alkoholi lubatud piirmäära oluline ületamine menetlusaluse isiku organismis kui ka isiku hoolimatu suhtumine oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse, mis tingib lisakaristuse kohaldamise. Juhtimisõiguse vajalikkus oli kaebajale teada ka varem, see ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Menetlusalune isik peab tunnetama vastutust, mõistma teo ohtlikkust ning kujundama õiged liiklusvõtted. KOHTU SEISUKOHT
- Käesolevas asjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. K. V. nõustus talle etteheidetud rikkumistega täielikult, tema väitel oli tegemist eelmise päeva saunas käimise mõjudega ning lubas teinekord niimoodi sõiduki juhtimisest hoiduda.
- Seda, et K. V. juhtis 18.05.2025 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tõendavad lisaks isiku enda ütluste veel: - tunnistaja H. H. ütlused, kes politseiametnikuna teostas 18.05.2025 liiklusjärelevalvet Järvevana teel. Tunnistaja peatas K. V. juhitava sõiduki ja kontrollis kella 09.14 ajal juhi joovet. Indikaatorvahend näitas 0,50 mg/L; - tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Toodud tõend näitab, et 18.05.2023 kella 09.1609.19 ajal kontrollis mõõtja Margus Hindreus akomeetriga alkoholisisaldust K. V. väljahingatavas õhus ning tulemus oli positiivne. Täpsemalt oli mõõtetulemuseks 0.40 mg/L; - tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE taatlustunnistus nr TTRC-25/00053, mille kohaselt on mõõteseade kontrollitud ning vastas mõõtmiste ajal esitatud nõuetele. Mõõtmist teostanud politseiametnik M. H. on tõendi järgi läbinud mõõtealase koolituse; 2 4-25-2539 - K. V. suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest on näha sõiduki juht, sõiduki mark, registreerimismärgi number, juhtimise aeg, koht ja põhjus (kattuvad väärteoprotokollides esitatuga).
- Kohtuväline menetleja leiab, et K. V. on teo toime pannud otsese tahtlusega. Kohus sellist seisukohta ei jaga, sest ütlustest tulenevalt tundis kaebaja end sõidukit juhtima asudes hästi ja tarvitas alkoholi eelmisel (laupäevasel) päeval. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis taolised ütlused kummutaks. Küll aga on kohtu hinnangul K. V. teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Puudub info selle kohta, et K. V. oleks kontrollinud alkoholisisaldust oma hingeõhus alkomeetriga või ta oleks kasutanud teadaolevaid internetipõhiseid alkoholi kalkulaatoreid. Olukorras, kus isik teab hommikul mootorsõidukit juhtima asudes, et on eelmisel päeval tarvitanud ohtralt alkoholi sisaldavaid jooke, peab ta ka võimalikuks, et joove ei ole järgmise päeva hommikuks veel täielikult kadunud. Kui sellises olukorras sõidukit juhtima asuv isik ei võta ette midagi selleks, et veenduda organismis alkoholi puudumisest, siis ta sisuliselt möönab, et läheb rooli juhile keelatud seisundis.
- Tulenevalt LS § 69 lg 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed tõendavad aga otseselt, et K. V. hingeõhus oli alkoholi lubatust tunduvalt rohkem (0,40 mg/L). Isik ise on tunnistanud alkoholi tarvitamist. Seega on tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.
- Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest. Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. K. V.le etteheidetava teo eest LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi keskmine määr on 300 trahviühikut. Lisakaristusena on võimalik LS § 224 lg 3 p 1 järgi ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kolmest kuni üheksa kuuni.
- Kohus leiab, et K. V. süü on keskmine. Sellisele süü suurusele viitab see, et süüdlase väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,40 mg/L kohta, mis vastab üldjoontes LS § 224 lg 2 sätestatud vahemiku (0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta) keskmisele määrale. Süüdlase karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Puhtsüdamlik kahetsus, mis on avaldatud alles kohtule kaebust esitades ja oma karistuse pehmendamist taotledes, ei pea kohus iseäranis veenvaks, mis võiks kaasa tuua karistuse kergendamise.
- Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et K. V.le määratud põhikaristus 150 trahviühikut on õigustatud. Selles on arvestatud tema süüd, samas ka varasemate karistuste puudumist. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole õigustatud, sest puuduvad isiku süüd (nt piirmäära olulist ületamist, täiendavate liiklusnõuete rikkumist) või tema isikut (nt hoolimatut suhtumist oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis tingiks lisakaristuse kohaldamise. Kohus on veendunud, et ka mõistetud põhikaristust ei ole isikul mugav kanda ning aitab süüdlasel tunnetada, et mootorsõiduki juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ja varasemat taunitavat liikluskäitumist ei tohi korrata. Seega rahuldab kohus K. V. kaebuse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Kaebaja on kaebuse esitamisel 01.07.2025 tasunud riigilõivu summas 20 eurot. Kohus märgib, et sellises summas tasutakse riigilõivu halduskohtusse kaebuse esitamise eest. Maakohtusse väärteootsuse peale kaebuse esitamine on riigilõivuvaba. Seega on kaebajal 3 4-25-2539 õigus riigilõivuseadus § 12 lg 1 järgi taotleda riigilõivu võtjalt raha tagastamist. Riigilõivu tagasisaamiseks tuleb kaebajal esitada kohtule taotlus. Avalduse vorm ja selleks vajalike andmete loetelu on kättesaadav kohtute veebilehel (https://www.kohus.ee/kohtussepoordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine). (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4