Teised võlausaldajad kohtule enda seisukohta ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse Kehtiva
aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on
lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega
³ lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis peaks
-i järgi pärast
lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). 7. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Usaldusisik on esitanud kohtule selgituse ja tõendid, mille kohaselt võlgnik on vanaduspensionär, kelle sissetulek on rahvapension. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlgnik ei ole olnud võimeline tööd otsima ega leidma kuna tervis ei võimalda enam tööd teha. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlgnik tasunud tunnustatud nõudeid vastavalt oma maksevõimele enda rahvapensionist. Aruandeperioodil (31.01.2022-22.07.2025) on võlausaldajatele tasutud kokku väljamakseid 525,50 eurot. Kohus ei ole tuvastanud
Siinjuures tuleb arvestada sedagi, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on siiski menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires ka saadavast rahvapensionist. Asjaolust, et tulenevalt võlgniku tervislikust seisundist, on tema sissetulekuks üksnes rahvapension, ei saa kohtu hinnangul järeldada, et tegemist oleks süülise rikkumisega ning kohtu hinnangul võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. 8. Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tulenevalt enda east ja tervislikust seisundist võimalik teenida sissetulekut, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud menetluse perioodil teenida sissetulekut, millest väljamakseid teha. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt, ei olnud võlgnik menetluse perioodil võimeline tööd otsima ega töötama, kuna isiku vaimne tervis ei võimaldanud ka enam tööd teha xxxxxxxxxxx. Võttes arvesse eeltoodut ning usaldusisiku poolt välja toodud asjaolusid ning 3 2-19-11555 kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud
9. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik ei ole enda tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd otsima ega seda tegema, tema sissetulekuks on rahvapension ja esialgselt ka toetused, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
12.
lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab Y.O võlgniku N.F usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Vastavalt
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
lg 5 1 sätestas, et usaldusisiku taotlusel määrab kohus usaldusisikule tema kohustuste täitmise eest tasu arvestusega 10–50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes
16. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 255,90 eurot arvestades 2024 aruande koostamise aega 1,5 h tunnitasuga 82 eurot ning 2025 lõpparuande koostamise aega 1,5 h tunnitasuga 88,60 eurot. Kohus peab sellist töömahtu ja ajakulu põhjendatuks, kuid tulenevalt
Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu 50 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks seega 3 tunni eest kokku 150 eurot. Eeltoodu tõttu jääb usaldusisiku tasu taotlus summas 105,9 eurot rahuldamata. 17. Aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisikule vara loovutanud, mistõttu usaldusisiku tasu ei saa maksta võlgniku vara arvel. Võlgnik on esitanud menetlusabi taotluse, mistõttu lähtub kohus
Viidatud sättest tuleneb, et riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu tasumiseks tervikuna, s.o summas 150 eurot. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ei ole kohus usaldusisiku tasu katteks enne menetlusabi andnud, mistõttu ei ületa praegu antav menetlusabi ka seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära. 18.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.