Obsah (6)

§ 101§ 97§ 100§ 102§ 98§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-112987 Ts

§ 101lg 7)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
2. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 4 ja 7 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu
3. kuupäevaks J D kontole nr xxx.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue
5. Kostja on hagejate isa. Lapsevanemate abielu lahutati xxx, pärast mida jäi emaga elama hageja I. Alates 26.03.2024 elab emaga ka hageja II. Kostja ei tasunud hagejatele hagi esitamise ajal elatist, menetluse kestel on kostja täitnud ülalpidamise andmise kohustust osaliselt. Hagejate igakuised vajadused vastavad vähemalt kahekordsele

§ 101järgi arvestatud summale.

Alates 2024.a. maist on kostja tasunud elatist 400 eurot kuus (so 200 eurot hageja kohta). Kostja on teinud menetluse kestel ka väiksemates summades ülekandeid. Hagejad ei ole nõus, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks saaks lugeda otse hagejate arvele tasutud summad. Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 26.03.2024 kuni 07.04.2024 eest 115,32 eurot ning igakuise elatise alates 08.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus.

Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 26.03.2024 kuni 07.04.2024 eest 115,32 eurot ning igakuise elatise alates 08.04.2024 kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 244,56 eurot kuus.

Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejate nõuetes ei ole arvesse võetud lapsetoetusi ja kohustusi 10.08.2023 saavutatud kokkuleppes. Kostja on tasunud elatist laste kontodele. Kostja on tasunud tulevast elatisraha, so maksed tulevase elatise tasaarvestamiseks. Kostja töötasu on kõigest 855,02 eurot, mis on oluliselt madalam keskmisest statistilisest töötasust. Kostja abistab ka oma vanemaid. Pärast abielu lahutamist jäid kostja kanda kolmest perekonna huvides sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Hagejate ema on alati takistanud lastega kohtumist. Kostja vaidlustab väite, mille kohaselt hageja II elab alates 26.03.2024 justkui ainult ema juures. Hageja II viibis regulaarselt kostja juures - mõnikord 3 päeva kuus, mõnikord terve nädala. Kui hageja II viibis kostja juures, siis kandis kostja hoolt tema ülalpidamise eest ja andis ka taskuraha. Kostja palub mitte rahuldada hagejate nõudeid esitatud ulatuses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3.

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad käesoleval ajal oma ema juures. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 6.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on välja toonud, et hageja II viibis pärast 26.03.2024 regulaarselt ka kostja juures, mõnikord 3 päeva kuus, mõnikord terve nädala. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludel ei ole hageja II viibinud kostja juures aasta keskmisena vähemalt seitse ööpäeva kuus. 9.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I - alates 26.03.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); hageja II - 26.03.2024 kuni 31.03.2024.a. 221,28 eurot kuus ((249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85); 3 - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 244,56 eurot kuus ((272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85); - alates 01.04.2025.a. 256,48 eurot kuus ((282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)) x 0,85). 11. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101-järgse ulatuse.

Kohus leiab, et selliseks asjaoluks ei ole kostja väljatoodu, et kostja toetab ka oma vanemaid. Tulenevalt

§ 98

lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Et lapsevanemad leppisid kokku, et abielu kestel kostja viidatud kolmest laenulepingust tulenevad kohustused täidab kostja, hagejale ülalpidamise andmisega ei seondu. Ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei anna alust ka kostja märgitud asjaolu, et ta saab keskmisest töötasust oluliselt madalamat palka, üksnes 855,02 eurot kuus, mida kostja on soovinud tõendada konto väljavõttega (dtl 67). 13. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses.

14.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 15. Hagejad on esitanud tagasiulatuva nõude perioodi 26.03.2024 kuni 07.04.2024 eest. Kostja tõi välja, et 10.08.2023 leppisid lapsevanemad mh kokku, et hageja II elab kostja juures ja on kostja ülalpidamisel ning hageja I elab oma ema juures ja on oma ema ülalpidamisel. Ka hagejad märkisid hagis, et ajal, mil hageja II elas isaga, kumbki vanematest eraldi elavale lapsele ülalpidamist ei andnud, lähtuti põhimõttest, et kumbki vanem annab ühele lapsele kogu ülalpidamise vahetult. Kostja on välja toonud, et on teinud enne 26.03.2024 makseid laste kontodele (dtl 65, 66). Kohus ei nõustu kostjaga, et ülalpidamiskohustus saaks olla täidetud edasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes. Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku raha regulaarselt, et kasutada seda oma vajaduste rahuldamiseks (nt toidu-, eluaseme-, haridus- ja transpordikulude katmiseks). Sellest põhimõttest juhindudes on seadusandja VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning sätestanud

§ 100

lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta elatist perioodiliselt iga kuu eest ette (2-17-6713, p 23).

1. Kohus leiab, et kostjal oli perioodil 26.03.2024 kuni 07.04.2024 kohustus anda hagejale I ülalpidamist vähemalt 117,52 eurot ((260,33:31x6p)+(287,72:30x7p)) ning hagejale II vähemalt 99,89 eurot ((221,28:31x6p)+(244,56:30x7p)). Esitatust ei nähtu, et kostja oleks tasunud 4 elatisemakseid hagejate ema arvele varasemalt kui 11.04.2024 (dtl 140-141), kostja on tasunud 2024.a. aprillis hageja I kontole 105 eurot (dtl 65, 137) ja hageja II kontole 134 eurot (dtl 66, 138).
2. Pooled vaidlevad, kas ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks laste arvetele tasutud maksetega. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (3-2-13-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud, et kostja tasub elatise laste arvetele, või et hagejate ema oleks sellise täitmise viisi heaks kiitnud. Asjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 08.04.2024, hagejad on nõudnud elatise tasumist menetluses oma ema arvele ning vastu vaielnud, et ülalpidamiskohustuse saab lugeda täidetuks tasumistega laste kontodele. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus toimetati kostjale kätte 12.04.
4. Hagejad oma igakuiseid vajadusi vaatamata kohtu 10.05.2024 ettepanekule kirjeldanud ei ole. Kohus leiab, et lapse esmavajadusena on hinnatavad mh kulud meelelahutusele ja vaba aja veetmiseks mõistlikus ulatuses, mis jääb hinnanguliselt 50 euro piiresse lapse kohta kuus. Kulu meelelahutusele sisaldab mh lapsele vabaks kasutamiseks antud raha. Kohus leiab, et 2024.a. aprillis enne 12.04.2024 laste arvetele tasutud maksetega (05.04.2024 hageja I 100 eurot, 05.04.2024 hageja II 100 eurot, 07.04.2024 hageja II 20 eurot) on kostja andnud ülalpidamist vahetult ning vahetult saadud ülalpidamise väärtus on kummagi lapse kohta 50 eurot. Alates 12.04.2024 pidi kostjale olema arusaadav, et hagejad nõuavad ülalpidamise andmist täies ulatuses rahas, so elatise tasumisega.
5. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuvad nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt perioodi 26.03.2024 kuni 07.04.2024 eest välja hageja I kasuks elatisevõlgnevuse 67,52 eurot (117,52-50) ja hageja II kasuks 49,89 eurot (99,89-50).
6. Kohus rahuldab hagi osas, milles hagejad on taotlenud elatise välja mõistmist alates hagi esitamisest

§ 101järgses muutuvas määras.

Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 2025.a. juunini. Perioodi 08.04.2024-30.06.2025 eest oli kostjal kohustus anda hagejale I ülalpidamist 4 290,73 eurot ((287,72:30x23p) + (287,72 x 11k) + (301,74 x 3k)) ning hagejale II 3 647,1 eurot ((244,56:30x23p) + (244,56 x 11k) + (256,48 x 3k)).

1. Kohus tuvastab, et kostja on tasunud hagejate ema arvele elatisemakseid perioodil 11.04.202403.06.2025 (dtl 140-141), sj 11.04.2024 on makse viitega hagejale II summas 30 eurot, ülejäänud maksete puhul kogusummas 5 600 eurot ei ole täpsustatud, kumma lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks tasutud on, maksete võrdsel jagamisel on kummagi hageja nõude katteks tasutud 2 800 eurot. Võttes arvesse kohustuste täidetud osa mõistab kohus kostjalt välja elatise perioodi 08.04.2024-30.06.2025 eest hageja I kasuks summas 1 490,73 eurot (4 290,73 - 2 800) ja hageja II kasuks summas 817,10 eurot (3 647,1 - 2 800 - 30).
2. Alates 01.07.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise

§ 101

-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on vastavalt 301,74 eurot ja 256,48 eurot kuus. 23.

§ 100lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5