Obsah (5)

§ 154§ 155§ 152§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Tallinna Halduskohus Maarja Oras 22. septembril 2025 Tallinnas 3

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Grossi Puit ja Niidu Ladu OÜ kaebus Häädemeeste Vallavolikogu
2. märtsi
3. a otsuse nr 13 „Arvamuse andmine Urissaare IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta“ ja otsuse nr 14 ,,Arvamuse andmine Urissaare V liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta“ õigusvastasuse tuvastamiseks ning Häädemeeste valla kohustamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest uuesti otsustama arvamuse andmine kaebajate keskkonnaloa taotlustele ilma õigusvastase kõrvaltingimuseta.
4. Menetlusosalised esitasid
5. septembril 2025 kompromisslepingu. Samas kinnitasid menetlusosalised, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja haldusasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitasid, et kompromiss pole õigusvastane ega riiva ühegi kolmanda isiku õigusi ning et kompromissi on võimalik täita. Samuti kinnitasid pooled, et neil on olemas kõik vastava poole kõrgemate juhtorganite volitused, heakskiidud ning kohaste organite otsused ja kooskõlastused, et esindajate volitused on kehtivad ning et kompromiss vastab poolte vabalt kujunenud tahtele. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet kinnitas, et tal puuduvad vastuväited kompromissile ning ta toetab kompromissi sõlmimist.
6. Tulenevalt

§ 154

lõikest 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

§ 155

lg 4 kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused ning enne kompromissi kinnitamist 2 selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi.

§ 152

lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kohus kinnitab kompromissi.

1. Kohus leiab, et kompromiss on lubatav. Kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva olemasolevat teavet arvestades menetlusse kaasamata isikute õigusi. Sõlmitud kokkuleppest on võimalik juhinduda ning antud juhul ei nähtu selliseid asjaolusid, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Kohus selgitab, et Keskkonnaamet kui kaasatud haldusorgan ei ole kompromissiga lubanud kaebajate taotletud keskkonnalubade väljastamist, mida võivad kohaliku omavalitsusüksuse nõusoleku puudumise kõrval takistada ka näiteks keskkonnamõjust või naabrite õiguste riivest tingitud põhjused, nii et kaebajate poolt kompromissiga võetud kohustused on reaalselt täidetavad ainult juhul, kui valla nõusolekule järgneb ka Keskkonnaameti poolt keskkonnalubade andmine.
2. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kompromiss kinnitada ning menetlus haldusasjas

§ 152lg 1 p 3 alusel lõpetada.

6.

§ 154

lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 7.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba kaebuse sama nõudega samal alusel esitanud ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 8.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebajad on kumbki tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. 9. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses selliselt, et igaüks kannab oma menetluskulud ise. Sellest lähtudes jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 3