lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. 5. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuleb kohtul seega esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud
Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (
lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (
Töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud. Kohus on oma 10.07.2023 kirjas selgitanud, et töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning lähtuda tuleb eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud ning kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt peab töövõtja vaidluse korral suutma tõendada, et töövõtulepingu esemeks olnud töö oli täielikult ning lepingutingimustele vastaval viisil teostatud (dtl 185-187). 5 6. Kohus loeb kohtule esitatud üleandmis-vastuvõtmisaktiga tõendatuks, et tööd anti hageja poolt kostjale üle 28.02.2023 (dtl 24, 25). Kohus selgitab, et pärast töö vastuvõtmist kehtib
lg 4 kohaselt eeldus, et vastuvõetud töö on valmis ja vastab lepingutingimustele, v.a juhul ja ulatuses, kus tellija on töö vastuvõtmisel, nt töö vastuvõtmise aktis märkinud, et töö on osaliselt tegemata või ei vasta teatud osades lepingutingimustele. Käesoleval juhul kajastub üleandmis-vastuvõtmis aktis viide „piirded kätte saanud, täitedokumentatsioon puudulik“. Kohus selgitab, et osaliselt tehtud töö või puudustega töö valminuks lugemise korral muutub töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, ent tellija võib § 111 kohaselt keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis vastab tööl esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele ning töövõtja vastu nõude maksmapanekuga seotud eeldatavatele kuludele (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, § 637 p 3.6.1). Seega asub kohus seisukohale, et vaatamata märkele „täitedokumentatsioon puudulik“ on hageja tasunõue iseenesest muutunud piirete üleandmisega sissenõutavaks. Tasunõude sissenõutavaks muutumine ei välista aga kostja õigust keelduda hagejale tasu maksmisest § 111 alusel. 7. Enne hinnangu andmist kostja õigusele keelduda hagejale tasu maksmisest, peab kohus esmalt vajalikuks hinnata hageja nõude suurust. 7.1 Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 11617,02 ning 09.02.2024 dokumendis märkinud põhivõlgnevuse summaks 8 580,02 eurot. Kohus on oma 26.01.2024 määruses palunud hagejal konkreetselt välja tuua, kas seoses kostjapoolse nõude osalise tasumisega summas 3036,50 eurot võtab hageja nõude osaliselt tagasi või loobub osaliselt sellest (dtl 307-309). Hageja ei ole oma esialgsest nõudest loobunud ega seda ka tagasi võtnud. Seega tuleb kohtul nõude lahendamisel lähtuda siiski ka hageja esialgses hagiavalduse märgitud summast. 7.2 Kohtule nähtub esitatud materjalidest, et kostja on hagejalt küsinud hinnapakkumisi metalldetailide värvimistööde kohta 18.07.2022 (dtl 162-166). Hageja on täpsustanud toodete parameetreid ja esitanud vastavalt sellele 19.07.2022 pakkumise jooksva meetri põhiselt kokku hinnaga 4,40 eurot, s.o haaveldamine 2 eurot ja värvimine 2,40 eurot (dtl 167-168). Sealjuures on poolte kirjavahetuse juures ära märgitud ka värvikihi nõutav keskkonnaklass C3H, mis kajastub ka rõdupiirete mõõtmise akti p-s 1 (dtl 31). Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping metalldetailide värvimiseks värvikihi klassiga C3H hinnaga kokku 4,40 eurot jooksva meetri kohta. Puudub vaidlus, et rõdupiirete kogupikkus moodustas rõdupiirete mõõtmise akti kohaselt 1587,50 m. 7.3 Kostjale esitatud arvetel sisaldub lisaks värvimisele ka täiendavalt tasu 2,40 eurot jooksva meetri pealt kruntvärvi eest. Kohus asub seisukohale, et hageja ei saanud ühepoolselt muuta tööde teostamiseks eelnevalt kokku lepitud hinda. Tegemist on siduva ühikupõhise eelarvega
Hageja ei ole menetluses tõendanud, et pooled oleksid suuliselt kokku leppinud algsest hinnapakkumisest erinevas hinnas. Seega ei ole põhjendatud ka hageja väide selle kohta, et kostjal tuli arvestada sellega, et hageja 6 esitatud hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise maksumusele lisandub täiendavalt tasu kruntvärvi eest. Kostja on palunud tööde maksumuse esitada lähtudes spetsiifilisest kvaliteediklassist. Järelikult pidi hageja hinnakalkulatsiooni esitamisel kajastama kõigi värvimiseks vajalike tööde maksumuse, mitte üksnes osa tööde maksumusest ning kostja sai eeldada, et esitatud hinnakalkulatsioonis näidatud värvimise maksumus sisaldab kõiki kokku lepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke värvimistöid, s.h tasu kruntvärvi eest. Seega ei ole põhjendatud arvetel märgitud eraldi tasu kruntvärvi eest. 7.4 Arvestades eeltooduga oli hageja õigustatud küsima kostjalt tasu 6985 eurot (4,40 x 1587,50), millele lisandub täiendavalt pakkimiskulu 100 eurot (5 x 20). Põhjendatud oleks seega hageja tasu summas 7085 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 8502 eurot. Kostja on menetluse ajal tasunud hagejale teostatud tööde eest 3036,50 eurot (dtl 299). Seega jääb hageja põhinõude suuruseks 5465,50 eurot (8502-3036,50). 7.5 Hageja viivise osas peab kohus vajalikuks selgitada järgnevat. Hageja on arvestanud hagiavalduses viivist määraga 0,5% päevas. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid arvel märgitud viivisemääras 0,5 % kokku leppinud. Kohus selgitab, et üksnes arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kui hageja nõuab viivist, kuid ei ole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivisenõudena (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 32-1-100-05 p 16). Seega oleks viivise nõude põhjendatuse korral hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist üksnes seadusjärgses määras. 8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja keeldunud hagejale tasu maksmisest, kuna kostja poolt esitatud teostusdokumentatsioon oli puudulik ning lisaks selgus, et tehtud töö oli puudustega. Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas kostja oli õigustatud keelduma töövõtjale tasu maksmisest. 8.1
lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Riigikohus on oma lahendis 3-21-80-08 leidnud, et tellija võib töövõtulepingu puhul keelduda § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse teha ja anda üle lepingutingimustele vastav töö ning et ainuüksi töö vastuvõtuakti allkirjastamine ei võta tellijalt töövõtulepingu puhul õigust tugineda vastuvõetud töö lepingutingimustele mittevastavusele ja keelduda täitmisest. 8.2 Kohus selgitab, et töö võib valminuks lugeda ning tellijapoolne keeldumine selle eest tasumisest võib olla hea usu põhimõttega vastuolus (TsÜS § 138 lg 2), kui töö on olulises osas tehtud ning selle vastuvõtmine, arvestades väheolulisi tegemata töid, ei kahjustaks 7 tellija õigusi, eelkõige kui selliste vaegtööde olemasolu ei takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist ning vaegtööd on hiljem teostatavad ilma tellijale elulisi ebamugavusi tekitamata. Sellisel juhul ei või tellija TsÜS § 138 ja
kohaselt töö mittevalmimisele viidates töö eest tasumisest keelduda (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, § 637 p 3.6.1). 8.3 Käesoleval juhul kajastub üleandmis-vastuvõtmis aktis viide „piirded kätte saanud, täitedokumentatsioon puudulik“. Kuigi üleandmis-vastuvõtmisaktis ei ole täpsustatud, millised konkreetsed dokumendid on puudulikud, siis nähtub poolte edasisest kirjavahetusest, et kontrollaktid vajasid parandamist ning puudu olid teatud infolehed ning kontrollaktide juurde kuuluvad fotod (14.03.2023, 15.03.2023 ning 11.04.2023 ekirjad, dtl 217-218). Hageja ei ole tõendanud, et ta vastavad dokumendid/fotod oleks kostjale edastanud. Samuti on hageja väide, et värvimistööde tegemise käigus anti kostjale eelnevalt üle kogu vajalik dokumentatsioon teatud marki kruntvärvi ja värvi kasutamise kohta, paljasõnaline. Kohus selgitab, et
lg 1 teise lause kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (nt nõuetelevastavust tõendavad vastavussertifikaadid, tööna valminud ehitise kasutusluba või selle taotlemiseks vajalik projekt- ja täitedokumentatsioon, tööna valminud ehitisse paigaldatud tehnosüsteemine hooldus- ja kasutusjuhendid). Terminit „dokumendid” tuleb seejuures mõista laialt: traditsiooniliselt kuuluvad siia alla dokumendid, mis on õiguslikult vajalikud töö õiguspäraseks kasutamiseks. „Dokumentideks” lg 1 teise lause mõistes on ka joonised, plaanid, kasutusjuhendid jms materjalid, mis on mõistlikult vajalikud töö sihipäraseks kasutamiseks (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021,
) Seega oli kostja kohtu hinnangul õigustatud keelduma töövõtjale tasu maksmisest kuni vajaliku dokumentatsiooni saamiseni. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul oli vastav dokumentatsioon ka oluline, kuna korrektse dokumentatsioonita on ka raske hinnata tööde vastavust lepingule, s.o eelkõige vajaliku värvikihi paksuse osas. Kuna puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale esitanud vajalikud dokumendid, mis kinnitaksid nõuetele vastavust, siis oli kostja õigustatud laskma teha ise toodete kontrollmõõtmised koos vajaliku fotomaterjaliga ja vähemalt kuni selle ajani keelduma tasu maksmisest hagejale. 8.4 Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul on kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele.
lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus on eelnevalt lugenud tõendantuks, et tellitud värvimistöö pidi vastavalt poolte kokkuleppele vastama C3H keskkonnaklassile, mille tingimused on täpsustatud kostja poolt enne tööde teostamist edastatud projektides (dtl 214-216). Vastavates projektidest nähtuvalt pidi C3H keskkonnaklassi saavutamiseks nõutav värvikihi paksus vähemalt 180 mikronit. Käesoleval juhul pidi hageja nimetatud 8 nõuetest teadlik olema, kuna on projektide joonistele ka ise viidanud enda esitatud kontrollaktides, s.h joonis AR-7-01-07.v2 (dtl 77, 80), joonis AR-7-01-05 (dtl 81) ning joonis nr AR-8-03-47 (dtl 83) ning lisanud hagimaterjalide hulka samuti ühe projekti joonise (dtl 100). Kui tellija soovib tööde teostamist vastavalt oma eelnevalt tellitud projektile, joonisele või muule tehnilisele kirjeldusele, on vastavas dokumendis sisalduvad nõuded ühtlasi kokkulepitud omadusteks § 641 lg 2 p 1 tähenduses. Projektist kõrvalekaldumine toob sel juhul kaasa töö lepingutingimustele mittevastavuse ka juhul, kui tegelikult kasutatud materjal või lahendus on iseenesest nõuetekohane ega vähenda töö kasutusmugavust, funktsionaalsust või vastupidavust, seega ka juhul, kui töö on ka pärast muudatuse tegemist vähemalt keskmise kvaliteediga (§ 77 lg 1) ning eesmärgipäraselt kasutatav (§ 641 lg 2 p 2). Vaatamata esitatud nõuetele on hageja värvimistööde teostamisel lähtunud eeldusest, et värvikihi paksus peab jääma vahemikku 120-160 mikronit (hageja esitatud kontrollaktid dtl 77-84), mis ei vasta aga projektis kajastatud nõuetele. Kohtu hinnangul on leidnud ka tõendamist, et värvikihi paksus ei vasta aga ka hageja kontrollaktidel kajastatud vahemikule. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt värvikihi paksus on ulatuslikult alla 120 mikroni (dtl 220-242). Seega ei vastanud hageja tööd lepingutingimustele. Hageja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud. 9. Kostja on menetluses palunud tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõue summas 5465,50 eurot hageja nõudega. 9.1
lg 1 sätestab, et, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. 9.2 Kohus märgib, et kostja võib võlaõigusseaduse (
) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: hageja on lepingut rikkunud (
lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1), st rikkumine ei ole
lg 1 järgi vabandatav; kostjale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
9.3 Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et hageja andis kostjale üle puudustega tööd. Värvikihi parandustööd on teostanud etapiviisiliselt OÜ X, kes on 14.07.2023 edastanud hinnapakkumise summas 4802,50 eurot (ilma käibemaksuta) torupiirete ülevärvimise eest (1561 meetrit) ja teostusdokumentatsiooni korrastamise eest, arve nr 724 summas 1306,25 eurot (käibemaksuta) 522,5 meetri eest ning arve nr 765 summas 821,05 eurot (käibemaksuta) 306,4 meetri eest (dtl 270-72). Kostja on märkinud, et kuigi viimast arvet ei ole veel väljastatud, siis ei erine lõplik parandustööde maht ja maksumus 14.07.2023 hinnapakkumisest. 9 Kohus asub seisukohale, et kuna hageja on rikkunud oma lepingulist kohustust ning üle andnud kostjale puudustega töö, siis oli kostja õigustatud tööde parandamiseks pöörduma ka teise firma poole, mistõttu tuli kostjal kanda täiendavaid kulutusi. Seega esineb ka põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostja kahju vahel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on hagejale pakkunud võimalust toodetel esinevad puudused lokaalse ülevärvimise teel kõrvaldada (dtl 220). Hageja ei avaldanud valmisolekut vastavate parandustööde teostamiseks ega kõrvaldanud puuduseid. Seega oli kostja õigustatud kõrvaldama puudused kolmanda isiku abiga ning nõudma kaasnevate kulutuste hüvitamist hagejalt. 9.4 Samuti nähtub kohtu ette toodud seisukohtadest ja tõenditest, et hageja asus kostjalt töö eest tasumist nõudma enne, kui oli valmis tööd üle andnud. Poolte vaheliste erimeelsuste lahendamisega seonduvalt on kostja pöördunud Advokaadibüroo V OÜ poole, millega seonduvalt tekkis kostjale õigusabikulud kokku summas 663 eurot (dtl 273-274). Vastavalt
9.5 Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu põhjendatud kokku 5465,50 euro ulatuses ning on tasaarvestatav hageja nõudega summas 5465,50 eurot. Seoses tasaarvestusega on hageja nõue lõppenud ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ei põhivõlgnevust ega ka viivist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.